Pune - mägede rõõm

Pune ehk oregano mõnus ja aromaatne maitse teeb maitsetaimest täiusliku lisandi Vahemere ja Mehhiko stiilis roogadele. Samas leidub punes väga palju tervisele kasulikke antioksüdante.

Uuringud on näidanud, et ühes grammis värskes punes on antioksüdantide tegevust 42 korda rohkem võrreldes õuntega, 30 korda võrreldes kartulitega, 12 korda võrreldes apelsinidega ja 4 korda rohkem võrreldes mustikatega. Need antioksüdandid väldivad oksüdeerumise-põhiseid kahjustusi keha rakkudes. Pune sisaldab väga palju kiudaineid, mis reguleerivad vere glükoosi- ja kolesteroolitaset ning aitavad kaasa diabeedi ja veresoonkonna haiguste eemale hoidmisele. Pune ohter lisamine rasvastele toitudele aitab vähendada nende söömisel tekkivate kahjulike sapphapete hulka, sapikivisid ja isegi soolestikuvähi ohtu. Peale selle parandab ka seedetegevust, sest kiirendab soole- ja maonõrede eritamist. Lisaks annab pune organismile arvestavates kogustes rauda, mangaani, kaltsiumit, A-vitamiini, C-vitamiini ja omega-3 rasvhappeid. Eriti edukalt saab neid omadusi kogeda punest valmistatud õli kasutades!

Teeb toidud maitsvamaks

Üldiselt soovitatakse eelistada värsket pune kuivatatud purule, sest viimasel juhul ei pruugi aroom väga hästi tunda olla. Punet võib kasutada enamikus roogades, kuid intensiivse maitse tõttu peaks taime siiski enne kasutamist mekkima. Peamiselt maitsestatakse pune abil suppe, salateid, pitsasid, kala ja liha. Samas on taim teretulnud ka kastmete, omlettide, seenetoitude, soojade juustusaiade, risotode ja ühepajatoitude sees. Punest tehakse teed, mis alandab palavikku ning leevendab köha, unetust ja kõhulahtisust. Selle tegemiseks tuleb võtta 2-3 supilusikatäit taime ülemist osa (koos õitega, samas soovitatakse varred eemaldada), panna kruusi ja valada keevat vett peale. Joogil lasta tõmmata veerand tundi. Lisades pune oksakesi oliiviõli sisse, saab õli mõnusa aroomi.

Ãœldist informatsiooni

Pune on botaaniliselt tuntud kui Origanum vulgare, mille nimi tuleb kreeka keele sõnadest “oros” (mägi) ja “ganos” (rõõm). Nimelt muutis taime kasvamine mäenõlvad ilusaks ning see omakorda tegi inimestel meele rõõmsaks. Maitsetaim on põline Põhja-Euroopas, kuid kasvab jõudsalt erinevates piirkondades üle maailma. Kreeka ja Rooma muistsetel hiilgeaegadel tunti seal punet rõõmu ja õnne sümbolina. Nende rahvaste pruutidele ja peigmeestele oli traditsiooniks panna pulmade puhul pähe punest tehtud pärja. Ameerika Ãœhendriikides sai pune tuntuks alles 20. sajandil, kui Itaaliast naasnud sõdurid tõid endaga kaasa selle aromaatse ja hõrgu taime. Tänapäevaks on pune saavutanud Põhja-Ameerikas koha kõige populaarseimate maitsetaimede seas. Peale kokkade rõõmustab pune ka mesinikke, sest taime õisikul on väga palju pisikesi õisi, mis omakorda sisaldavad palju nektarit. Mesitarude lähedale on rajatud suuri põlde, kus need maitsetaimed kasvavad, et mesilastel oleks nektarit võimalikult kerge suurtes kogustes hankida.

Pirukad feta juustuga

Feta juustuga tehtud pirukad on populaarsed peamiselt Vahemere maades. Nende soolaste pirukate koostises mängib suurt rolli ka pune, mis annab küpsetisele omapärase hõngu ja maitse.

Vaja läheb (5 piruka tegemiseks):

140 grammi feta juustu

8 musta oliivi

2 tomatit

1 pakk lehttaignast plaadikesi (ca. 500 grammi)

2 dl riivjuustu

2 tl pune

1 muna (üle määrimiseks)

Kuidas teha:

Kõigepealt peenesta kahvli abil feta juust, tükelda tomatid ja oliivid väikesteks tükkideks (enne eemalda oliividelt kivid) ning sega need omavahel kokku, lisades täidisele ka riivjuustu. Tainaplaadid lõigata pooleks ja seejärel iga tüki servadest veelgi kaks 0.5 cm laiust riba. Tainatükk peaks meenutama ruutu. Iga ruudu keskele panna kuhjake täidist ja sellele omakorda peale raputada punet. Kaks tainariba pane risti üle rainaruudu ja vajuta ribade otsad korralikult kinni. Pirukad pintseldada lahtiklopitud munaga üle. Küpsetada praeahjus 200°C juures vähemalt 20 minutit.

Ilmunud ajalehes Postimees. Foto: gagloodusring.blogspot.com

No comments:

Post a Comment