Vetikad toidulauale!


Eesti suuremates toidu- ja ökopoodides leidub üllatavalt lai valik erinevaid vetikaid ja nendest valmistatud tooteid. Anname ülevaate kolmest kõige enam saadaval olevast vetikast.

Spirulina
„Supervetikaks“ nimetatud spirulina ehk sini-rohevetikas on kasutusel kõikvõimalikes toidulisandites. Sellest väikesest veetaimest tehtud tooteid on võimalik leida isegi apteekidest. Väidetavalt on tegu ühe rikkaima loodusliku klorofülli allikaga. Lisaks sisaldab spirulina rauda, tsinki ja magneesiumi ning vitamiinidest A-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Vetikas on valgurikas (keskmiselt 65%), mistõttu on see atraktiivne valik taimetoitlastele, kes soovivad menüüsse lisada rohkem taimset proteiini. Spirulinast jahvatatud pulbriga võib rikastada tervisesmuutisid või anda lisaväärtust kookidele, salatitele ja erinevatele taignatele.

Nori
Röstitud nori vetikast valmistatud lehed kuuluvad vaieldamatult sushi valmistamise kunsti juurde. Suur osa sushirestoranide poolt pakutavatest suupistetest sisaldavad norit, kuna sellega on mugav riisi ja mereande pakkida suupäraseks ampsuks. Briti akadeemilises toitumisajakirjas avaldatud uuringu tulemused näitavad, et sagedalt norit tarbivatel naistel esineb vähemal määral rinnavähki. Sarnaselt teistele vetikatele sisaldab nori parajas koguses rauda ja muid mineraalaineid, kuid erinevalt spirulinast leidub nori lehtedes ka C-vitamiini.

Wakame
Jaapani pruun merevetikas wakame sobib suurepäraselt suppidesse, salatitesse, kastmetesse ja erinevatesse köögiviljaroogadesse. Hokkaido ülikooli teadlased on avastanud, et pruunvetikale värvust andev fukoksantiin võib kaasa aidata kaalukaotusele. Ainet tarvitanud närilised kaotasid tervelt 10% kehakaalust, mis andis uurijatele lootust, et tegu võib olla potentsiaalse salenemispreparaatide toimeainega. Loomulikult ei asenda wakame tarbimine tervislikke ja kaalukaotust tingivaid eluviise ning uurijate väited vajavad edasist kontrollimist.

Nimekiri Kaubamaja poolt pakutavatest vetikatoodetest:

1)      Spirulina. Toidulisand. Magedavee vetikas. Jahu.
2)      Spirulina, taruvaik, mesi – segu.
3)      Spirulina, mesi – segu.
4)      Spirulina 10  tumedas  šokolaadis - batoon
5)      Spirulina 16 tumedas  šokolaadis - batoon
6)      Norilehed- kuivatatud vetikad (3 eri firmat)
7)      Mererohi Wakame seesami seemnetega - salat

Elutähtis kõhunääre



Kõhunääre on meile tõeliselt tähtis elund, millele hakatakse tavaliselt tähelepanu pöörama alles tõsiste probleemide tekkimisel.
Enamasti ei ole inimesed kõhunäärme tegevusest teadlikud, kuniks on sellega kõik korras. Kahjuks on see nii, sest tegelikult on kõhunääre üks elutähtis ja asendamatu osa seedesüsteemist, mille kahjustumine viib tõsiste tervisehäireteni.

Kõhunääre ehk pankreas on ca 15 cm pikkune pikliku kujuga nääre, mis asub sügaval mao ja maksa taga. Pankreas koosneb näärmekoest ja juhade süsteemist. Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret ja see kogunebki juhasse. Kõhunäärmenõre liigub koos sapinõrega kaksteistsõrmiksoolde. Ühe ööpäeva jooksul eritab kõhunääre aluselist vedelikku tervelt 0,5-2 liitrit. See sisaldab ensüüme, mis aitavad kõiki tähtsamaid toitaineid lõhustada. Lisaks muudele funktsioonidele toodab kõhunääre viite hormooni, millest kindlasti tuntuim on insuliin. See hormoon aitab glükoosil imenduda verest läbi rakukestade rakkudesse. Insuliini puudumisel jäävad rakud ilma toiduta.

Pankreatiit on põletikuline haigus, mille korral kõhunääre ei ole võimeline tavapäraselt funktsioneerima. Põhjuste hulgas võib olla nii põletikuline protsess, ülekoormus kui ka elundile põhjustatud füüsiline trauma. Ägeda pankreatiidi kõige levinumad sümptomid on kõhunäärme piirkonnas esinev valu, mis võib kiirata selga. Tihtilugu lisandub sellele iiveldus, oksendamine ja isegi kõhulahtisus. Teatud juhtudel võib esineda ohtlikku vedelikupuudust, kuna keha üritab lahti saada mürkidest ja üleliigsetest ensüümidest.

Inimene võib tunda end ühel hetkel parima tervise juures ja juba lühikese aja möödudes muutub enesetunne väljakannatamatuks. Mis ikkagi võib põhjustada ootamatult esinevat ägedat pankreatiiti?

„Kõhunäärme haiguse puhul on juhtivaks põhjuseks küll alkohol, aga rasvane toit raskendab olukorda,“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Külliki Suurmaa. „Patsiendid kaebavad tavaliselt tugevat ja vöötaolist valu ülakõhus, millele lisanduvad muud sümptomid. Äge pankreatiit on raske haigus, mistõttu patsiendid viibivad sageli kirurgia osakonnas ja saavad intensiivravi.“

Sapikivid võivad põhjustada kõhunäärmes põletikku, kuid nende eemaldamine võib harval juhul samuti pankrease šokiseisundisse viia. „Pankreatiit võib esineda igas vanuses, kuid sagedamini diagnoositakse seda meestel, kes langevad 20-40 aastaste vanusegruppi. Naistel esineb seda harvem, kuid üldiselt on kõhunäärme probleemid vanusest ja soost sõltumatud. Küll aga esineb naistel meestega võrreldes sapikivisid tihemini ja sellest omakorda võib olla tingitud pankreatiit,“ kommenteerib Suurmaa.

Alkoholi tarbimine teeb lisatööd nii kõhunäärmele kui maksale. Teatud ensüümide üleliigne tootmine võib viia pankrease seisundisse, mis on kehale äärmiselt kahjulik. Lühikese aja jooksul suure hulga alkohoolsete jookide tarbimine võib olla ägeda pankreatiidi põhjustajaks. Füüsiline trauma kõhunäärmele ja ümbritsevatele organitele võib samuti viia põletikulise protsessini. Pankrease vigastused võivad tekitada järske muutusi toodetavates ensüümides, mistõttu mõjutab see kahjulikult tervet keha. Steroidide ja teiste hormoonidel põhinevate ainete kasutamine võib mõjutada pankrease töötamist. Üks steroidide kõrvalmõjusid on kõhunäärme kahjustamine, kuna elund aitab eemaldada üleliigseid koguseid organismist. Mumps on levinud haigus, mille põhilise riskigrupi hulka kuuluvad väikelapsed. Haigus levib läbi piisknakkuse ja võib mõjutada kõhunäärme tööd.

Siiski on põhjustest kõige levinum alkohol ja seda eriti koostoimel liigselt rasvarikaste toiduainete tarbimisega. Ägedal kujul esinev kõhunäärme põletik võib ebapiisava ravi või muude põhjuste tõttu muutuda krooniliseks haiguseks. Loomulikult võib alkoholist tingitud pankreatiidi korral tõukepõhjuseks olla kangete jookide kuritarvitamise jätkamine. „Kui äge pankreatiit muutub krooniliseks, siis toimuvad pankrease koes püsivad muutused, näiteks ilmnevad fibroosi tsüstid,“ selgitab Suurmaa. „Selle tulemusel võivad patsientidel esineda häired nii sise- kui välissekretsioonis.“ Haiguse kulgedes võib hakata kimbutama diabeet, püsiv kõhulahtisus ja rasvade mitte seedimine. Nii ägeda kui kroonilise pankreatiidi puhul võivad kahjustada saada teised elundid nagu kopsud, neerud ja süda.

Haiguse diagnoosimiseks tehakse mitmeid protseduure, kuid esmaste hulka kuuluvad vere- ja uurinianalüüs. Seda tehakse pankrease poolt toodetava ensüümi amülaasi hulga kindlaks tegemiseks. Nii ultraheliuuring kui kompuutertomograafia annavad hinnangu kõhunäärme seisundi kohta. Samuti on võimalik teha endoskoopiline uuring, mille käigus uuritakse kõhunääret maosondi, peenikese toru ja kontrastaine abil. Selle uuringu käigus on võimalik teha biopsia, mis tähendab kõhunäärmest mikroskoopilise näidistüki võtmist. Kui kahtlustatakse, et krooniline pankreatiit on põhjustanud diabeeti, siis määratakse kindlaks veresuhkru tase.

„Tähtis on pidada rasvavaest dieeti ja hoiduda täielikult alkoholi tarbimisest. Ravi käigus antakse kõhunäärmele puhkust, piiratakse toitumist ja pakutakse tilkinfusioonravi,“ räägib Suurmaa pankreatiidi ravivõimalustest. „Kroonilise pankreatiidi haigetel soovitame vajadusel seedefermentide tarvitamist, et toetada seedimise parandamist.“ Pikaldase pankreatiidi puhul peaks toiduvalik olema pigem valgurikas ning rasva- ja süsivesikutevaene, et anda kõhunäärmele väiksemat koormust.

Kõhunääre ja diabeet

Diabeet ehk suhkruhaigus on lahutamatult seotud kõhunäärmega. Kui inimene on äsja söönud, siis lagunevad seedetraktis süsivesikud glükoosiks, misjärel imendub glükoos verre. Normaaltingimustel eritab kõhunääre glükoositaseme tõusule vastaval hulgal insuliini. Tegu on hormooniga, mida vajavad rakud glükoosi kasutamiseks. Terve inimese organismis langeb vere glükoositase endisele nivoole ligikaudu 3-4 tunni möödudes, ent suhkruhaigel seda ei toimu.

Haigust saab jaotada I ja II tüübi diabeediks. I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini tootvate rakkude kahjustus, mille puhul on kindlaks tehtud pärilikkuse soodustav mõju haiguse tekkele. See tüüp on ravitav insuliiniga, mis tähendab suure osa patsientide jaoks igapäevast süstimist. Enamik diabeedi juhtusid langeb II tüübi alla, mida iseloomustab insuliini nõrk toime. Insuliini eritub piisavalt, ent vere glükoosisisaldus jääb pikaks ajaks kõrgeks. Loomulikult kaasnevad sellega tüsistused nagu veresoonte kahjustus ja närvitundlikkuse vähenemine.

Rootsi ja USA teadlaste poolt läbiviidud uuringu tulemused on näidanud, et umbes 80% kõhunäärmevähki haigestunud patsientidest kannatab glükoositalumatuse või diabeedi all. See näitab, kuidas pankrease kahjustumine viib insuliini tootmise progresseeruva vähenemiseni, mis lõppeb suhkruhaigusega. Pankreatiit võib samuti kõhunääret sellises ulatuses kahjustada, et lõpptulemuseks on diabeedi põdemine.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: pancreas.uib.no

7 fakti kasulikust oliiviõlist

Vahemere dieedist tuntud oliiviõli on suurepärane lisand suvistele salatitele ja tervislikum alternatiiv teistele toiduõlidele.

1. Oliiviõli on tähtis osa Vahemere dieedist
Juba aastakümneid on uuritud Vahemere-äärsete riikide elanike toitumisharjumusi, mis mõjutavad positiivselt nende tervist ja eluiga. Lisaks kõigele muule mängib selles dieedis tähtsat rolli Lõuna-Euroopas ohtralt tarvitatav oliiviõli. Ameeriklaste poolt tehtud 10-aasta pikkune uuring näitas, et Vahemere dieet koos tervislike eluviisidega vähendas varajase surma riski tervelt 50% võrra. Toitumiseksperdid soovitavad päevas tarbida vähemalt kaks supilusikatäit oliiviõli. Tervistav mõju tuleb esile, kui asendada vähem mõjusad toiduõlid rafineerimata oliiviõliga. Tavapäraselt tarbitavale õlile pole mõtet soovitatavat kogust oliiviõli lisada, kuna see tõstab rasvade päevase koguse liialt kõrgeks.

2. Kõige kasulikum on külmpressitud õli
Oliiviõlisid jaotatakse eri kategooriatesse sõltuvalt tootmise viisist. Kõige rikkalikuma koostisega on esimese külmpressimise tulemusel saadud õli, mis kannab nime Extra virgin olive oil. Selles on säilinud kõikvõimalikud bioloogiliselt aktiivsed toitained. Teise pressimise käigus toodetav õli kannab silti Virgin. Järgmisena eemaldatakse lõhn ja värv, mida nimetatakse rafineeritud õliks. Vähese väärtusega on esimese pressimise jääkidest tehtud õli, kuhu pole kasulikku aineid eriti alles jäänud. Viimaks tehakse Extra light nime kandvat õli, mis on toitainete rikkuselt Extra virgin õliga võrreldes nagu öö ja päev.

3. Oliiviõlil on ebatavaline koostis
Oliiviõlil on iseäralik rasvade koostis. See on üks väheseid toiduõlisid, millest tervelt kolm neljandikku moodustab oleiinhape ehk omega-9 rasvhapped. Kõige lähemale monoküllastumata rasvhapete sisalduse poolest jõuab rapsiõli 60%-ga. Vastukaaluks sisaldab sojaõli 50% ja päevalilleõli ainult 20% monoküllastumata rasvhappeid. Uuringud on näidanud, et nende rasvhapete tarbimise kasv toob kaasa märkimisväärse „halva kolesterooli“ taseme languse organismis. Lisaks sellele on leitud seos oliiviõlis rikkalikult sisalduvate rasvhapete ja vererõhu langetamise vahel.

4. Kõiki oliiviõlisid ei tohi kuumutada
Extra virgin märgisega rafineeerimata õlid on küll kõige kasulikumad, kuid seda ainult salatites ja kuumutamata roogades kasutades. Rafineerimata õli ei sobi pikaajaliseks kuumutamiseks, kuna selle tulemusel moodustuvad vähki tekitavad ühendid. Küpsetamiseks sobivad eelkõige rafineeritud toiduõlid.

5. Oliiviõli on luudele kasulik
Siiamaani on teadlased piirdunud küll loomkatsetega, kuid oliiviõli tarbimist on seostatud kõrgema kaltsiumisisaldusega veres. Peale selle aitavad vähemalt kaks oliiviõlis sisalduvat polüfenooli kaasa luude moodustamisele. Kreeka naiste seas tehtud uuring näitas, et kõrge kala ja oliiviõli ning vähene punase liha tarbimine on seotud suurema luumassiga.

6. Õige säilitamine hoiab kasulikke omadusi
Valgus ja kuumus hävitavad oliiviõli antioksüdantseid omadusi. Eelista õli, mis on pakendatud tumeda klaasiga pudelitesse ning on poes paigutatud otsese päikesevalguse eest kõrvale. Tavaliselt säilib värskelt villitud oliiviõli 1-1,5 aastat. Liiga jahedas hoitud oliiviõli kristalliseerub, mistõttu muutub selle välimus ja konsistents. Õli kvaliteeti see ei mõjuta, ent vaatamata sellele on tasub vältida liiga suuri temperatuurikõikumisi.

7. Oliiviõli on hea seedeelundkonnale
Regulaarselt oliiviõli tarbivate rahvaste hulgas tehtud uuringud näitavad, et neil esineb vähem vähktõbe seedeelundkonnas, eriti mao- ja peensoole vähki. Vähivastased toimed tulenevad õlis sisalduvatest polüfenoolidest, millel on nii antioksüdantsed kui põletikuvastased omadused. Mõned polüfenoolid võivad vähendada kahjulike bakterite arvukust seedetraktis.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: abitofbeesknees.blogspot.com