Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest

Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest

Seemnete maailm on kirju ja neid väikeseid energiapomme võib leida nii graanatõuntest kui kanepitaimedest. Kõiki seemneid ühendab aga särtsu andev toime tervisele!

Seemned on otsekui väikesed varakambrid, mille avamisel paiskub organismi korralik hulk kasulikke aineid. Vahel võib juba üks peotäis seemneid pakkuda paraja hulga mineraalaineid, vitamiine ja häid rasvu. Kaalu jälgimisel ei tasu seemnetega liialdada, sest tervistavate toimetega kaasneb võrdlemisi suur kalorsus. Näiteks väikeses peotäies päevalilleseemnetes võib peidus olla tervelt 70 kalorit. Vaatame, millised seemned on toiduks head:

Kõrvitsaseemned

Sügis toob kõrvitsahooaja ja seda ümmargust vilja süües ei tasu seemneid kõrvale heita. Lapikud seemned sisaldavad palju mineraalaineid ja taimse päritoluga valke. Üks peotäis röstitud kõrvitsaseemneid võib sisaldada kogunisti 8.5 g valku. Samas portsjonis on ainult neli grammi süsivesikuid, millest poole moodustavad kiudained. Viimased aitavad seedeelundkonna tegevusele kaasa ja säilitavad pikemaks ajaks täiskõhutunnet. Samuti on kõrvitsaseemned suurepärased oomega-3-rasvhapete allikad. Need rasvhapped aitavad hoida närvisüsteemi ja aju töökorras ning kuluvad ära pingelist mõttetööd nõudvatel perioodidel. Toidupoes võib märgata erinevaid saiu ja seemneleibu, kuhu on lisatud ohtralt kõrvitsaseemneid. Kõrvitsast eemaldatud ja kergelt röstitud seemneid saab kasutada riisi- ja pastaroogade, müslide, salatite ja putrude valmistamisel.

Päevalilleseemned

Päevalilleseemned sisaldavad küllaldases koguses fütosteroole. Tegu on keemilise struktuuri poolest kolesteroolile sarnanevate ainetega. Need võivad vähendada kolesteroolitaset veres, tugevdada imuunsüsteemi ja alandada vähkkasvajate riski. Hallikaid seemneid tasub tarbida magneesiumi saamiseks. Mitmed uuringud on näidanud, et toidust saadav magneesium aitab alandada kõrget vererõhku, ennetada migreenihoogusid ja vähendada astma raskusastet. Lisaks on seda mineraalainet vaja tervete luude ja energia tootmise jaoks. Pähklit meenutava maitsega päevalilleseemneid võib lisada salatitesse, jogurtisse, leivataignasse ja vokiroogadesse.

Chia seemned

Chia seemneid võib kasutada võitlusel II tüübi diabeedi vastu, kuna traditsiooniliselt Mehhikos tarbitavad seemned  aitavad seedeprotsesse aeglustada. Kui chia seemned vedelikega kokku puutuvad, tekib želatiini meenutav kiht, mis võib vähendada riski veresuhkru äkiliste tõusude-languste tekkeks. Juba 28 grammi chia seemneid sisaldab pea 11 grammi kiudaineid, mis on juba kolmandik täiskasvanute päevasest vajadusest. Seemnete söömine on hea viis, kuidas tagada vajaliku kiudainete koguse tarbimise ning päevaste normide täitmise. Omakorda aitab see seedeelundkonda töökorras hoida. Üks portsjon chia seemneid katab viiendiku päevasest kaltsiumi vajadusest. Mineraali on vaja luude ja hammaste jaoks ning kaltsium võib pakkuda kaitset osteoporoosi eest. Taimetoitlasi rõõmustab chia seemnete suur valgusisaldus, mis aitab kompenseerida toidulaualt liha puudumist. Chia seemnetele on palju koduseid kasutusalasid. Kotlettides võib asendada saiapuru jahvatatud seemnetega ning samamoodi võib seemnetest teha saia kasutamata maitsvat paneeringut kanale ja kalale. Populaarne viis chia seemnete tarbimiseks on mõne supilusikatäie lisamine smuutidesse ja trennijärgsetesse taastusjookidesse.

Seesamiseemned

Seesamiseemned sisaldavad tervelt 20% ulatuses valku, muutes peotäie seemneid kasulikuks ja kõhtu täitvaks suupisteks. Suur tsingi sisaldus soodustab kollageeni tootmist, mis muudab naha elastsemaks ja taastab kahjustada saanud kudesid. Regulaarne seesamiseemnetest pressitud õli tarbimine võib alandada isegi nahavähi riski. Lisaks tasub seemneid tarbida mangaani, magneesiumi, kaltsiumi, fosfori ja raua saamiseks. Seesamiseemneid kasutatakse salatites, maiustustes, küpsetistes ja erinevates aasiapärastes roogades. Samuti võib toitu maitsestada seesamiõliga, mis on aroomi poolest seemnetest intensiivsem.

Linaseemned

Tihti pannakse linaseemneid pagaritoodetesse, et teha neid tervislikumaks ja anda lisadoos kasulikke aineid. Muuhulgas sisaldavad linaseemned oomega-3-rasvhappeid, mis kuulu kohaselt hävivad kuumuse käes ja seetõttu polevat seemneid kasulik küpsetada. Hiljuti tehtud uuringud on näidanud, et 150 kraadi juures küpsetatud linaseemnete linoolhape oli jäänud stabiilseks. Kuumuse tulemusel lagunemist ei toimunud. Sellise temperatuuri juures hoiti seemneid katsete käigus nii 15 minutit kui kolm tundi ja mõlemal juhul olid oomega-3-rasvhapped linaseemnetes oma esialgset kuju säilitanud. Linaseemned sisaldavad keskmisest kõvasti suuremat kogust lignaane. Need ained soodustavad soolestikus pesitsevate kasulike bakterite paljunemist ja omavad antioksüdantseid toimeid. Maitsesta linaseemnetega erinevaid küpsetisi, lisa jahvatud seemneid või nendest pressitud õli smuutidesse ning kasuta neid oma lemmiksalati garneerimiseks.

Kanepiseemned

Kanepiseemned sisaldavad kuni 35% õli, millest suure osa moodustavad tervisele soodsad mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Seemnetes on märkimisväärne kogus kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja fosforit. Poes müüdavad kanepiseemned ja nende saadused narkojoovet ei tekita, mistõttu võib neid julgelt erinevate roogade valmistamisel kasutada. Kanepiseemned säilitavad enim toitaineid toorel kujul, mistõttu on kasulik eelistada nendest smuutide valmistamist ning valmisroogadele lisamaitse andmist.

Granaatõunaseemned

Keskmine granaatõun sisaldab kogunisti 600 heledast viljalihast ümbritsetud ja mõnusalt mahlakat seemet. 100 g kohta sisaldavad granaatõunaseemned keskmiselt ainult 83 kalorit ja annavad 4 g kiudaineid. Granaatõunadest saadavad seemned on head C- ja K-vitamiini allikad. Esimene neist aitab toetada immuunsüsteemi toimimist,  haavade paranemist ja hoida igemete ning hammaste tervist. K-vitamiin on vajalik nii tugeva luustiku hoidmiseks kui normaalseks vere hüübimiseks. Peale selle sisaldavad granaatõunaseemned erinevaid polüfenoole, mis võivad alandada riski krooniliste südamehaiguste ja vähktõbede tekkeks. Polüfenoolid on võimsad antioksüdandid, mis tähendab, et need võivad pikendada tervise juures olevate rakkude eluiga ja hävitada tavapärasest funktsioneerimisest kõrvale kalduvaid rakke. Kasuta seemneid, et anda eksootilist lihvi maitsestamata jogurtile, tee vahemerelise hõnguga salatit või lisa võileibadele garneeringuks.

Köömned

Köömned on asendamatuks abimeheks söögiisu puudumise korral, kuna taimel on täheldatud isu tõstvaid omadusi. Kurguvalu korral aitab köömneleotisega kurgu kuristamine ebameeldivat kipitust vähendada. Vähese rinnapiima all kannatajaid rõõmustavad mitmete uuringute tulemused, mille kohaselt aitab seemnete tarbimine naistel rinnapiima tootmist soodustada. Köömneid saab edukalt kasutada erinevate liha- ja pajaroogade maitsestamiseks ning hõrgu leivataigna tegemisel.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: www.agapeek.com

Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual

Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual

Kahjulikud lisaained? Poodides müüdavad valmisproduktid sisaldavad töödeldud aineid, mis ei tee kehale sugugi head. Tähtis on lugeda koostisainete nimekirja, et selgitada välja eriti halvad koostisosad.

Supermarketite letid on täis kaupu, mille koostisainete nimekirjas leidub keelt sõlme ajavate nimedega lisandeid, kaheldava ohutusega säilitusaineid ja toidukeemia saavutusi, millest mõnikümmend aastat tagasi polnud tarbijad kuulnudki. Tänase päevani ei tutvu kõik pakendite tagakülgedega. Kuidas tulla toime peadpööritavas ostukeskkonnas? „Tee ise kodus süüa! Nii saad kõige parema, värskema ja tervislikuma toidu. Väldi valmis- ja pooltooteid, eriti kulinaarialeti kaupa,“ manitseb Maser mõistlikumaid valikuid tegema. Kahjuks pole selleks alati aega ja sellisel juhul on valmistoidud kõige kulusäästlikum valik.

Keemiliste ainete toime on omavahel seotud ja see kehtib nii igapäevase toidu kui lisandite puhul. „Üks tuntumaid soovitusi on kaltsiumi saamiseks piima juua. Nimelt vajab kaltsium imendumiseks rasvhappeid ja D-vitamiini. Kui jood ainult kaltsiumiga rikastatud vett, siis saab organism seal olevast kaltsiumist vaevalt veerandi,“ toob Mai Maser illustreeriva näite. Samas ei pruugi omavaheline reaktsioon alati positiivne olla. Järgnevalt heidamegi pilgu valmisproduktide varjatud külgedele.

1. Liigne suhkur

Heal lapsel mitu nime: Agaavinektar, pruun suhkur, roosuhkur, karamell, dekstroos, fruktoos, glükoos, mesi, inverteeritud suhkur, siirup, sukroos, maltoosa, toorsuhkur

Leidub: Limonaadides, magustoitudes, kommides, pagaritoodetes jne.

Röövib: C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi

C-vitamiin ja glükoos kasutavad samu transportereid rakkudesse pääsemiseks, mistõttu toimub nende vahel konkurents. Meie keha lubab ainult piiratud koguses rafineeritud suhkru imendumist. Selle ületamisel jääb suhkur soolestikus pesitsevaid baktereid toitma, mis viib nende vohamiseni. Üleliigsed bakterid hakkavad toitaineid varastama ja vigastavad soolestiku rakke, mille tulemusel on kaltsiumi ja magneesiumi imendumine häiritud.

Rafineeritud suhkrute päevane suurim kogus on 10% energiavajadusest. Seega keskmiselt naistel, kellel on energiavajadus 2000 kcal, on päevane maksimaalne soovitatav rafineeritud suhkru kogus 200 kcal ehk 50 g. Tegu on küll süsivesikuga, kuid peale energiahulga ei ole sellel muud toiteväärtust. Põhilise süsivesikute hulga saame tärklist ja kiudaineid  sisaldavast toidust, mis imenduvad aeglaselt. „Tähtis on päevas söödav magusaine kogus ja seda vaatamata, millist magusainet on konkreetselt karastusjookides, küpsetistes jm kasutatud. Puuviljadest ja marjadest võib samuti saada ülemäära palju fruktoosi, sama puudutab muidu väga tervisliku mee liigset söömist,“ selgitab Maser. „Tervisehäired võivad kaasneda siis, kui tarvitada üle 40 g fruktoosi päevas.“ Alati on mõistlik valmistoote pakendilt lugeda andmeid suhkrute kohta. „Peidetud“ suhkruid sisaldavad näiteks teraviljatooted nagu leib ja sai, magustoidud, marinaadid ja joogid.

2. Glükoosi-fuktoosisiirup

Heal lapsel mitu nime: Maisisiirup, maisisuhkur

Leidub: Valmistoodetes, küpsistes, kookides, hommikusöögihelvestes, karastusjookides, jogurtites, mahlajookides jne.

Röövib: Kroomi, magneesiumi, tsinki

Glükoosi-fruktoosisiirup on kõige rohkem tähelepanu saanud Ameerikas, kuid tänasel päeval pole see meilegi tundmatu lisaaine. Bioloogiliselt on sellel magusainel sama toime, mis suhkrulgi ehk selle tarvitamine võib lõppeda bakterite vohamisega. Bakterite ülekasv on üks levinud probleem näiteks ärritunud soole sündroomi all kannatajatel. Viimasega kaasneb kõhuvalu, puhitus ja muud häirivad sümptomid. Lisaks kaasneb glükoosi-fruktoosisiirupi tarbimisega tõeliselt murettekitav nähtus. Aine ei käivita ajus hormooni nimega leptiin, mis peaks inimest teavitama täiskõhutundest ja maha suruma söögiisu. Just seetõttu väidavad osad Ameerika teadlased, et glükoos-fruktoosisiirupi lai tarvitamine on üks ülekaalulisuse epideemia süüdlaseid.

Maisisiirup on üks lisanditest, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. „Uuringud näitavad, et ei ole olulist erinevust maisisiirupi ja lauasuhkru mõjul insuliini, leptiini ja greliini tootmisele või vere suhkrutasemele. Greliin on näljatunnet tekitav hormoon ja leptiin reguleerib laiemaltki ainevahetust,“ räägib Maser.

3. Pektiin

Heal lapsel mitu nime: E-440

Leidub: Moosides, marmelaadides, mahlajookides, piimajookides, jogurtites

Röövib: Beeta-karoteeni, lükopeeni, luteiini

Pealtnäha on pektiin tervisele kasulik kiudaine, kuid tegelikkuses ei pruugi see tarretav aine alati inimese heaks töötada. Tomatites leiduva lükopeeni ja teistegi antioksüdantide täie potentsiaali kasutamiseks ei tasu samal ajal tarbida lisatud pektiiniga tooteid. Olgu öeldud, et pektiini leidub ka looduslikes toiduainetes, näiteks õuntes.

„Tõepoolest seotakse organismis ja eemaldatakse palju kasulikke aineid, kui kiudainetega liialdatakse. Sellepärast on soovitus neid tarbida kuni 35 g päevas, mis saadakse tavalise toiduga nagu täisteratooted ja aedviljad,“ selgitab Maser. „Kui hakata apteegist kottide viisi peenestatud kiude  ostma ja lusikaga sööma, siis tulevad loomulikult kõik halvad mõjud välja. Mõõdukat mooside ja marmelaadide tarbimist ohtlikuks pidada ei saa.“

4. EDTA kaltsiuminaatriumisool

Heal lapsel mitu nime: Kaltsiumdinaatriumetüleendiamiintetraatsetaat, E-385

Leidub: Kala- ja krabikonservides, poolfabrikaatides

Röövib: Magneesiumi, rauda, kaltsiumi, tsinki ja kaaliumit

Raskesti meeldejäetava täispika nimetusega antioksüdanti kasutatakse toiduainetööstuse väliselt näiteks pliimürgituse raviks. Nimelt aitab EDTA viia raskemetalle kehast välja. Samamoodi aitab see toitude värvi ja maitset hoida, kuna takistab metallidel oksüdeerumisele kaasa aidata. Tarbides EDTA-ga toiduaineid viib säilitusaine kehast nii halbu kui häid mineraale välja. Nii võib tekkida organismis teatud vajalike mineraalide puudus.

5. Fosforhape

Heal lapsel mitu nime: E-338

Leidub: Karastusjookides, mõningates maitseveedes

Röövib: Kaltsiumi, magneesiumi

Fosfor ja kaltsium seonduvad omavahel kergesti, mistõttu fosforhappe tarbimine võib viia kehast suurema koguse kaltsiumit välja. Kaltsium ja magneesium käivad käsikäes ning selle tulemusel vähenevad ka magneesiumi varud. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimus näitas, et nädalas keskmiselt viis koolajooki tarbinud naistel oli mittetarbijatega võrreldes madalam luutihedus. Arvatav põhjus peitub just nimelt fosfori ja kaltsiumi tasakaalus.

„Janu korral joo puhast vett – see peaks olema juba mainimatagi selge! Kui juua allikavett ja mineraalvett, siis ei ole mingit veest tingitud mineraalide puudust. Otse vastupidi, teatud juhtudel võime neid saada isegi liiga palju,“ hoiatab Maser. „Kui soovitatakse juua teatud hulga vett kilo kehakaalu kohta, siis tuleb sellest kinni pidada, kui tervis on teile tähtis. Soovituslik on 28-38 ml/kg kohta.“

6. Guarkummi

Heal lapsel mitu nime: E-412

Leidub: Pakisupid, mõned kohupiimad ja jäätised, mahlajoogid

Röövib: Beeta-karoteen, lükopeen, luteiin

Guaraanapõõsa seemnetest valmistatud paksendaja annab sarnaselt suhkrule otsest toitu soolestikus leiduvatele bakteritele. Kordub sarnane olukord, mille käigus üleliigne kogus baktereid viib konkureerimiseni tähtsate toitainete nimel. Müncheni tehnikaülikoolis tehtud uuring näitas, et guarkummi tarbimine võib vähendada karotenoidide imendumist tervelt viiendiku võrra.

„Allergikud peavad olema ettevaatlikud, sest guarkummi võib põhjustada nõgeslöövet. Kui harva süüa pakisuppe, muul ajal aga ise värsketest aedviljadest valmistatud suppe või praadi köögiviljadega, siis ei ole erilist ohtu koosmõjusid karta,“ julgustab Maser. „Aedviljade söömise soovitused käivad ajakirjandusest tihti läbi ja on ilmselt inimestel meeles. Seega saame igapäevaselt piisavalt karoteene, tomatihooajal lükopeene jne.“ Guarkummil ei ole kehas summeeruvat toimet ja seda kasutavad paksendajana kastmetes need, kes kartulit ja maisi süüa ei või.

7. Sünteetilised sulfiidid

Leidub: Veinis, õlles, pakendatud krevettides jm.

Röövib: B1-vitamiini ehk tiamiini

Sünteetilisi sulfiite kasutatakse toitudes ja jookides, et need ei kaotaks värvi. Ainete üleliigne tarbimine võib viia B1-vitamiini taseme ohtlikult madalale. Tiamiin on vajalik südame ja vaimse tervise hoidmiseks. Sulfiidid võivad teatud inimestel esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone.

„Katsete korral kindlaks tehtud omadused ei pruugi avalduda mitmekülgse söömise korral. Alkohol, kohv ja suitsetamine vähendavad rohkem B1-vitamiini hulka kehas kui toidus värvi säilitamise eesmärgil lisatud sulfiitide hulk. Süües teravilju, kaunvilju, liha ja kala ei mõju vähene veini või õlle joomine organismile tiamiini kogusest lähtuvalt hävitavalt,“ selgitab Maser sulfiitide nõrka mõju mitmekesise toitumise korral.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Illustratsioon: www.lifehack.org

Akne põhjused, toitumise mõju seksiisule ja tugevad lihased vähi vastu

Tugevad lihased kaitsevad vähi eest

Allikas: Postimees Tervis

Lõuna-Carolina ülikooli teadlased jõudsid oma uuringu käigus järeldusele, et suuremad ja tugevamad lihased tähendavad väiksemat tõenäosust vähki surra.

Teadlased võtsid vaatluse alla üle kümne tuhande mehe, kes olid alates 1980ndatest kuni 2003. aastani osa võtnud Dallase Cooper kliiniku katsetes. Nii selgus, et mida suuremat raskust suutsid mehed suruda rinnalt surudes või jalapressi masinaga, seda väiksem oli nende tõenäosus vähki surra, kirjutab ergo-log.com. Kõik vaatlusalused läbisid põhjaliku arstliku kontrolli ja samuti hinnati juba uuringu alguses nende füüsilist vormi.

Uuringust selgus, et mõõdukas või suur lihasjõud tähendab 30 protsendi võrra väiksemat vähki haigestumise riski kui siis, kui lihasjõud jääb väikeseks. Suur lihasjõud kaitseb vähi eest veidi paremini kui keskmine, kuid erinevus ei ole siiski väga suur.

Teadlased avastasid seejuures, et lihasjõud vähendab eluohtliku vähivormi väljakujunemist sõltumata sellest, milline on inimese kehakaal. Kui vaatlusalused jaotati gruppidesse vastavalt keha rasvaprotsendile, selgus, et ehkki madalam rasvaprotsent tähendab veelgi paremat kaitset vähi eest, on lihasjõul kaitsev toime ka veidi kõrgema rasvaprotsendi puhul.

Loe edasi siit.

Uued antibiootikumid aitavad streptokokke hävitada

Allikas: Postimees Tervis

Välja töötamisel on uus tuberkuloosiravim ja mullabakterite rakkudest eraldatud aine tõotab tõhusalt hävitada streptokokke.

Uute antibiootikumide otsingul kammivad teadlased läbi looduslikke bakterikooslusi, kuid see on tõeline vägitöö, sest näiteks mullas elutsevad pisiolendid vajavad kasvamiseks erilisi tingimusi ega suuda laboris ellu jääda, kirjutab ERRi teadusportaal.

USA ja Saksa teadlased suutsid pinnasebakterid kasvatada mullakihti paigutatud erilises kambris ning avastasid aine, mis sai nimeks teiksobaktiin.

Loe edasi siit.

Toitumise mõju seksiisule

Allikas: Postimees Tervis
Paljud mehed veedavad loendamatul hulgal tunde jõusaalis, et töötada oma füüsise kallal, eesmärgiga parandada oma tervislikku seisundit ja püsida heas vormis. Kuid vaatame tõele näkku – üheks eesmärgiks treeningute alustamisel on ka tõsta oma võimalusi seksuaalelus. Tegelikkuses mõjutab voodielu kõige enam aga toitumine, vahendab Fox News.

Alkohol vähendab libiidot

New Yorki meestekliiniku direktor doktor Harry Fisch pärsib seksuaalseid tundeid. «Erektsiooni tekkimiseks läheb kauem aega ning üsna kiirelt võib erektreerunud peenis ära vajuda. Orgasmi saavutamine võtab kauem aega. Loo moraal seisneb selles, et järgmine kord, kui voodisse tegudele asud, tea, et enne oleks nutikas kolmandast joogist loobuda. Piisab kahest.

Puu- ja juurviljad soodustavad värvikat sekselu

Puu- ja juurviljad on väga võimsad relvad parandamaks seksuaalset sooritust ja seksuaaltervist. «Näiteks arbuus sisaldab palju sellist fütotoitainet nagu tsitrulliin, mille keha omakorda konverteerib arginiiniks, mis on aminohape, mis tõstab keha lämmastikoksiidi taset ja lõõgastab seeläbi veresooni Viagrale sarnaselt,» rääkis Hippocratese terviseinstituudi arst Brian Clement. Teised viljad, mis on kõrge tsitrulliini sisaldusega on küüslauk, sibul ja kaunviljad.

Frititud toidud vähendavad sugutungi

Frititud toidud, mis on saadaval pea kõikides kiirtoiduputkades, on peamine oht meeste seksuaalsele sooritusvõimele. Transrasvad, mida paljud meie lemmikrämpstoidud sisaldavad, põhjustavad libiido langust ja võivad langetada ka sperma tootlikkust.

Vabane töödeldud toitudest

Küpsised, kommid ja teised töödeldud toidud on kõrged transrasvade sisalduselt ning samaaegselt ka kõrge suhkru sisaldusega, mid vähendavad vere voolu ja võivad põhjustada kõiksugu põletikulisi protsesse.

Loe edasi siit.

Erinevad akne põhjused

Allikas: Postimees Tervis

Prevention.com toob välja kuus peamist aknekollet ja selle taga peituvad põhjused ning annab nõu, kuidas ebameeldivast nähtusest lahti saada.

Sümptom: väikesed punnid otsaesisel 

Põhjus: Kõik, mis ei lase rasul loomulikul teel pooridest väljuda - nagu näiteks mütsi kandmine, meigiga higistamine või higi pühkimine trennis – võib poorid ummistada. Samuti võib vistrikke põhjustada teatud juuksehooldustoodete, nagu näiteks läikeseerumi ja higistamise koosmõju.

Mida teha? Hoia oma müts alati puhtana, st ära unusta seda regulaarselt pesta, ning kasuta trennis higi pühkimiseks puhast puuvillast rätikut – kuid hõõrumise asemel võiksid nahka pigem kuivaks patsutada, sest nii ei suru sa rasu, mustust ja higi sügavale pooridesse. Kui kipud tihti higistama, võiksid kasutada vaid veel põhinevaid juuksehooldustooteid.

Sümptom: sügavad tsüstid või valgepea-komedoonid põskedel
Põhjus: kui sul on põskedel korralik aknepuhang, on selle põhjuseks suure tõenäosusega stress, mis tõstab testosteroonitaset ning seeläbi suurendab ka rasu tootmist. Kui tegemist on mõne üksiku vistrikuga, võid kahtlustada bakterite levikut kätelt või mobiiltelefoni ekraanilt.

Mida teha? Kui probleem püsib, mine nahaarsti juurde, kes määrab sulle antibiootikumiravi või ravikreemiga määrimise. Kui probleem ilmneb vaid aeg-ajalt, alusta sellest, et hoiad puhtana kõike, mis sinu näonahaga kokku puutub – olgu selleks käed või mobiiltelefon. Viimase ekraani võiksid puhastada spetsiaalse antibakteriaalse ekraanipuhastusvahendiga – tavalist piiritust telefonitootjad ei soovita.

Sümptom: põletikulised punnid, must- ja valgepea-komedoonid ninal 

Põhjus: sageli võib tegemist olla hoopis rosaatseaga, mille korral nahale ilmuvad punased sõlmekesed ja mädavillid, mis meenutavad kangesti aknet. Nahaarst oskab aga kahel seisundil kindlasti vahet teha. Mõni üksik harvaesinev põletikuline punn võib siiski tähendada ummistunud poori tüüpiliselt rasuse nahaga näopiirkonnas.

Mida teha? Mine nahaarsti juurde, et selgitada välja, kas tegemist on akne või rosaatseaga – iseseisvalt on neil pea võimatu vahet teha, kui sa pole just õppinud asjatundja. Rosaatsea all kannatavatel inimestel soovitatakse kasutada mittevahutavaid pesuaineid ja lõhnavabu tooteid, et nahka minimaalselt ärritada. Ravina määratakse antibiootikumid või ravikreem. Kui probleem on vaid liigses naharasus, kasuta alkoholivaba rasueritust reguleerivat näotoonikut, mis sisaldab näiteks nõiapuu ekstrakti.

Sümptom: punased sõlmekesed rinnal 

Põhjus: su trenniriided lukustavad higi koos mustusega su naha pinnale, ärritades nahka ja ummistades poorid.

Mida teha? Vali niiskust imavad materjalid, mis ei põhjusta aknet, sest nad imavad niiskuse pigem endasse, selmet lasta sel nahapinnal püsida. Pärast trenni võta riided kohe seljast ja mine duši alla. Ning pese trenniriideid iga trenni järel leebe pesuvahendiga, kuid ilma loputusvahendita. Samuti ära unusta läbihigistatuid riideid kauaks trennikotti – nii soodustad nii halva lõhna teket kui ka bakterite paljunemist.

Sümptom: põletikulised vistrikud seljal 

Põhjus: seljal tekib akne tavaliselt pooride ummistumise tõttu. See võib juhtuda seetõttu, et liibuvad riided, seljakott või isegi tooli seljatugi on pidevas tihedas kontaktis su nahaga.

Mida teha? Seljal on nahk paksem kui näol ning rasunäärmed on sügavamad, nii et võiksid kasutada veidi intensiivsemaid ravimeetodeid – puhasta nahka salitsüülhappega, koori põhjalikult ja küsi nahaarstilt antibiootikumiga kreemi.

Loe edasi siit.

Kasvajarakud suudavad keskkonnast DNA-d hankida

Allikas: ERR Novaator Cell Metabolism kaudu

Uus-Meremaa teadlased on esimest korda näidanud, et raku jõujaamades paiknev mitokondriaalne DNA suudab liikuda ühest kasvaja rakust teise. Töörühm loodab, et leid aitab lisaks vähile paremini mõista erinevate mitokondriaalsete haiguste tekkepõhjusi ning pakkuda uusi võimalusi vigaste geenide asendamiseks.

Erinevalt rakutuumas leiduvast pärilikkusainest, kodeerib mitokondriaalne DNA vaid rakke energiaga varustavate jõujaamade jaoks vajalikke valke. Enne ajakirjas Cell Metabolism ilmunud uurimust oletati, et selles leiduvatel pärilikkusainu lõikudel on võimalik rakust lahkuda vaid rakkude paljunemise ajal.

Malaghani instituudis töötava Mike Berridge'i töörühm täheldas aga, et pärast hiirte rinnavähi ja melanoomi rakkudest mitokondriaalse DNA eemaldamist kandus mtDNA ümbritsevatest kudedest iseseisvalt vastava pärilikkusaineta rakkudesse. Pärast uut DNA-d hakkasid vähirakud taas jõudsalt paljunema, moodustasid kasvajaid ja levisid uurimise alla võetud hiirte teistesse kehaosadesse.

Loe edasi siit.

Pilt: khancoaching.com

Geenid ja kehakaal, parim kaalulangetustempo ning rasvarakkude kaitsetoime

Toitumisharjumused võivad päästa vähist

Allikas: Postimees Tervis

Värske uuring näitas, et süües taimset toitu ja vähendades alkoholi tarbimist võib alaneda rasvumisega seotud kasvajate tekkimise risk.

New Yorgi ülikooli uurijad ütlesid, et liigset keharasva seostati kolmandikuga kasvajatest, kirjutas newsmaxhealth.com. Uurijad tõid rasvumisega seotud kasvajate näidetena välja seedetrakti, suguelundite, kuseteede, vere, luu, põrna ja kilpnäärmega seotud kasvajad. Teadlased uurisid, kas ühenduste World Cancer Research Fund ja American Institute for Cancer Research soovitused alandavad kindlate vähivormide tekkimise riski. Uuring hõlmas 3000 ameeriklase toitumisandmeid 1991. kui 2008. aastani. Osalejatel diagnoositi 480 rasvumisega seotud vähki.

Loe edasi siit.

Parim kaalulangetustempo on umbes kaks kilogrammi kuus

Allikas: Postimees Tervis

Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste osakonna eksperdi Tagli Pitsi sõnul peaks kaalu langetamine toimuma aeglases tempos – parim tempo on umbes kaks kilogrammi kuus, maksimaalselt neli.

Kaalu alandamiseks ei saa ette anda toitumiskava, mida tihti tehakse, vaid inimene peab ise endale selgeks tegema toitumise põhitõed ning neid siis järk-järgult oma eluviisi sisse viima, kirjutab ta Meditsiiniuudistes. Üldjuhul on kaalu alandamise aluseks reegel – kuluta rohkem kui toiduga omastad, kuid samas ei tohi unustada, et oluline on kogu toitumine tervikuna, mitte ainult kilokalorite lugemine. Tihtipeale saab see hoopis takistuseks.

Pitsi soovitab alustada väikestest muudatustest ja järk-järgult. Näiteks ei pea panema leivale võid-margariini, selle asemel sobib toorjuust või hoopis paar tomati-kurgiviilu. Rasvu ei pea kartma, kuid tuleb vaadata, millistest allikatest need tulevad. Eelistama peaks kalarasvu, pähkleid-seemneid-mandleid. See omakorda tähendab, et liha- ja piimatoodete puhul tasuks valida väiksema rasvasusega tooteid – näiteks asendada võimaluse hapukoor maitsestamata jogurti või vahukoor piimaga.
Lihatoodetes leiduvad rasvad on tihtipeale silmale nähtamatud ehk nn peidetud rasvad. Üldjuhul on tegemist ka küllastunud rasvhapetega, mille saamist peaks vähendama. Seega tuleks kõikvõimalike pooltoodete asemel valida maitsestamata lahja (linnu)liha.

Janu korral tasub alati eelistada vett. Karastusjooke ja alkoholi tarvitage võimalikult harva. Esimeses leidub palju suhkrut. Alkohol aga annab märkimisväärselt lisaenergiat, mida kaalulangetajal kindlasti vaja ei lähe (1 gramm puhast alkoholi annab 7 kcal).

Loe edasi siit.

Uus dieedipill paneb keha rasva põletama

Allikas: Postimees Tervis
USA teadlaste sõnul võib uuest dieedipillist olla abi neil, kes ei suuda tervislikult toitudes ja regulaarselt treenides ikkagi kaalust alla võtta – nimelt paneb see keha kavala triki abil rasva põletama ning on seejuures potentsiaalselt efektiivsem ja ohutum kui teised kasutusel olevad variandid.

Salk instituudi geenilabori juht Ronald Evens ütles Medical News Today’le, et feksaramiini nimeline dieedipill käitub nagu kujuteldav toit. Nimelt saadab ta ajju samasuguse signaali nagu siis, kui inimene sööb palju ja keha on seetõttu sunnitud energia talletamiseks ruumi tegema. Kuid tegelikult ei kaasne selle pilliga ei kaloreid ega muutusi söögiisus.

Kui pilli testiti rasvunud hiirte peal, selgus, et feksaramiin toob kaasa rasvamassi vähenemise, aitab ennetada kaalutõusu, hoida kontrolli all vererõhku ning alandada kolesteeroli- ja põletikutaset. Feksaramiini sihtmärgiks on FXR-retseptor – toidu seedimises, rasva ja suhkru ladestamises ning sapi eritamises osalev valk.

Teadlased selgitasid, et kui me hakkame sööma, siis FXR aktiveerub. Varasemad Evansi  meeskonna uuringud on näidanud, et FXR mõjutab muu hulgas ka vere suhkrutaset ja käivitab rasvapõletusprotsessi.

Mõned olemasolevad dieedipillid aktiveerivad terve rea FXRi kontrollitavaid radu, mis seotud nii soolestiku, maksa, neerude kui ka neerupealistega. Feksaramiin seevastu aktiveerib vaid soolestikuga seotud raja. Suu kaudu manustades imendub ravim vaid soolestikku ega sisene vereringesse, mis tähendab, et suure tõenäosusega ei põhjusta ta kõrvaltoimeid, mida seostatakse teiste kasutusel olevate dieedipillidega – kõrget vererõhku, unetust või segi südamehaigusi.

Loe edasi siit.

Rasvarakkude üllatav kaitsetoime

Allikas: Postimees Tervis

Adipotsüüdid ehk rasvarakud on olulised keha energiatasakaalu hoidmisel, kuid California-San Diego ülikooli teadlaste uue uuringu kohaselt võivad nahaalused rasvarakkud nahka ka nakkuste eest kaitsta.

California-San Diego ülikooli meditsiinikooli dermatoloogiaprofessor dr. Richard Gallo ja tema kolleegid näitasid oma uuringu raames, et adipotsüüdid tootavad mikroobidevastase toimega peptiide, mis hoiavad patogeene eemal, kirjutab Medical News Today.

Ajakirjas Science avaldatud uuringu tarbeks katsetasid teadlased hiirte peal Staphylococcus aureus bakterit, mis põhjustab inimestel naha ja pehmete kudede nakkusi. Teadlased valisid just selle bakteriliigi seetõttu, et varasemad uuringud olid tuvastanud selle esinemise naha rasvkihis. Nii tahtsid nad näha, kas see rasv aitab ennetada nahanakkusi.

Juba mõne tunni jooksul pärast seda, kui katsehiired puutusid kokku S. aureuse bakteriga, täheldasid teadlased märkimisväärset adipotsüütide hulga ja suuruse kasvu  infetseerunud piirkonnas. Kõige üllatavamaks leiuks osutus samas see, et adipotsüüdid tootsid suurel hulgal mikroobidevastast peptiididi (AMP), mis on osaks immuunsüsteemi vastusreaktsioonist bakterite, viiruste ja teiste potentsiaalselt kahjulike pisikute hävitamiseks.

Dr. Gallo selgitas, et varem arvati, et kui nahk on saanud kahjustada, jääb organismi kaitsmine veremürgituse ehk sepsise eest puhtalt valgete vereliblede ülesandeks. Kuid nende rakkude kaasamine võtab tema sõnul aega ning nüüd on teada, et esmane kaitse tuleb hoopis rasva tüvirakkudelt. Varem ei olnud Gallo sõnul teada, et adipotsüüdid suudavad toota mikroobidevastaseid aineid.

Loe edasi siit.

Kas geenid määravad täielikult sinu kehakaalu?

Allikas: Postimees Tervis

Kui sinu vanemad on ülekaalulised, on nende kehakuju ja -kaaluga seotud geenid ilmselt viimane asi, mida sa endale soovid. Kui suur osa on siin tegelikult geneetikal ning mida saad selle vastu teha?

Geenide mõju kehakaalule on kuum teema, mis tekitab palju vastakaid arvamusi. Kindel on see, et teatud määral mängivad geenid inimese kehakaalus kindlasti rolli. Näiteks identsetel kaksikutel, kellel on 100 protsendi ulatuses samad geenid, on suurema tõenäosusega sama kehamassiindeks kui kahemunakaksikutel, kes jagavad samu geene vaid umbes 50 protsendi ulatuses, kirjutab Womenshealthmag.com.

Duke’i ülikooli sotsiaalteaduste uurimisinstituudi dotsent Dan Belsky märkis, et uuringute järgi tuleneb üle poole rahvastiku kehamassiindeksi erinevustest individuaalsetest geneetilistest erinevustest. Ent DNA ei tähenda kivisse raiutud saatust. Belsky tõi välja, et kuigi rasvunud inimeste osakaal on märkimisväärselt tõusnud (11,6 protsendilt 1990. aastal 29,4 protsendini 2014. aastal), ei ole genoomid samal ajal muutunud. See tähendab, et muutus on tingitud välistest teguritest, mitte DNAst.

Ajakirjas PLOS Medicine avaldatud uuringust selgus, et eelsoodumust rasvumisele saab treenimise abil tervelt 40 protsendi võrra vähendada. Ning kui sul on raskusi kaalust allavõtmisega ja sa kipud selles süüdistama oma geene, siis spetsialistid soovitavad oma treeningkava kriitilise pilguga üle vaadata – sageli hindavad inimesed oma füüsilist aktiivsust kõvasti üle.

Ole enda vastu aus – kas sa teed trenni vähemalt 150 kuni 300 minutit nädalas? Oluline on ka see, et kui teha pidevalt sama trenni ja anda kehale samasugune koormus, harjub ta sellega ära ning soovitud mõju ainevahetusele enam ei teki. See tähendab, et treeningutesse tuleb tuua vaheldust ja suurendada ka koormust.

Loe edasi siit.

Pilt: khancoaching.com

Kõrge vererõhk ja glaukoom, kalorite piiramine ning rinoviirused

Sellest nädalast alates hakkan kokku koguma huvitavamaid terviseuudised meediamaastikult!

Kõrge vererõhk võib tõsta pimedaks jäämise riski

Allikas: Postimees Tervis

Värske uuringu järgi tõstab kõrge vererõhk glaukoomi ehk rohekae tekkimise riski ning see haigus on maailmas peamine pimeduse põhjustaja. Sageli kaasneb haigusega kõrgenenud silma siserõhk, kirjutab newsmaxhealth.com. Kõrgenenud rõhu tõttu ei pääse veri silma ning nägemine muutub halvemaks.

Eelmised uuringud on näidanud, et kõrge vererõhk võib glaukoomi ära hoida, sest see ei lase silma siserõhul kõrgemaks minna. Need uuringud näitasid, et tõstes vererõhku lühikeseks ajaks, (üheks tunniks) pakkus see osalist kaitset. Samas näitavad teised andmed, et kuigi kõrge vererõhk kaitses nooremaid inimesi, tõusis vanematel glaukoomi tekkimise risk.

Loe edasi siit.

Rinoviirused eelistavad külma nina

Allikas: Postimees Tervis

Kuigi nohu ei tekita pelgalt madal õhutemperatuur, pole selle eemalhoidmiseks soojalt riidesse panemine siiski halb mõte: hiirte epiteelkoe rakkudega tehtud katsed kinnitavad, et madalam kehatemperatuur pärsib immuunsüsteemi tööd, võimaldades rinoviirustel end hõlpsamalt paljundada.

Tavalist nohu tekitavad rinoviirused kasvavad juba teada-tuntult hingamisteedes paremini kui kopsudes endis. Kui kopsude sisetemperatuur ulatub 37 °C'ni, siis ninaõõne temperatuur jääb väliskkeskkonna jahutava toime tõttu 33-35 °C vahele, kirjutab novaator.err.ee.

Loe edasi siit.

Kas kalorite piiramine aeglustab vananemist?

Allikas: Postimees Tervis

Levinud arvamuse kohaselt võib tarbitava kalorihulga piiramine aeglustada vananemisprotsesse. On see tõsi?

Shape.com’i toitumisekspert selgitas, et hiirtega läbi viidud uuringud on näidanud, et kalorite piiramine pikendab eluiga kuni 65 protsenti. Kuid me ei ole hiired ja mitte kõik, mis töötab hiirte peal, ei ole inimeste puhul täpselt sama. Lisaks ei ole tema sõnul häid tõendeid selle kohta, et pidev kalorite piiramine aitaks tegelikult mõistlikul viisil eluiga pikendada. Mõistlikul viisil tähendab seda, et kui sa näiteks tarbid 25 protsenti vähem kaloreid, kui su keha tegelikult vajab, pikendad sa sellega võib-olla tõesti oma eluiga kuue kuu võrra, ent see võib ühtlasi tähendada ka madalamat kehatemperatuuri, kehvemat ainevahetust ja potentsiaalselt madalamat libiidot.

Loe edasi siit.

Kümme viga treenimisel, mis lähevad sulle kalliks maksma

Allikas: Postimees Tervis

Health.com toob välja kümme levinumat viga, mida treenimisel tehakse ning mis võivad vähendada oluliselt treeningust saadavat kasu ja kulutatud kalorite hulka.

Sa kiigutad käsi

Jõutreeningu puhul ei tule kunagi kasuks, kui kontrollitud, pinges liigutuse asemel hakkad käsi kiigutama. Iga jõuharjutus koosneb kahest osast: lihaskokkutõmbest ja sirutusest. Kui kipud kätt näiteks biitsepsiharjutuse ajal kiigutama, ei suuda sa sirutusfaasi kontrollida ning see suurendab vigastuste riski ja vähendab ka harjutusest saadavat kasu. Proovi lugeda kokkutõmbefaasis kaheni ja sirutusfaasis nelja kuni viieni.

Sa toetad käsi kardiotreeningu ajal

Kui sa toetad jooksulindil treenides oma käsi või kasutad elliptilisel masinal treenides käepidemeid, vähendad sa sellega oluliselt kalorikulu. Lisaks võid sa end hoopis kiiremini ära väsitada, kui püüad kätega osa jalgade tööst ära teha, sest käed ei ole nii tugevad. Kui sulle tundub, et jooksulindil on sul ilma käepidemest kinni hoidmata raske õiget asendit hoida, proovi vähendada kallet või aeglustada tempot.

Sa ei venita piisavalt pikalt

Kui venitad lihaseid vaid mõne sekundi jagu, ei suurenda see sinu painduvust ja võib lõppeda ka vigastusega. Õige viis venitada on hoida asendit liikumatult 20 kuni 30 sekundit.

Üks teine levinud viga tehakse reie tagalihase venitamisel – kui lased oma selja kumeraks, et ulatuda paremini välja sirutatud jalani, siis venitad selle võrra reie tagalihast hoopis vähem. Samuti tekitab see ebavajaliku surve sinu seljas.

Sa ootad liiga kaua

Ära oota jõusaalis, kuni teised on mõne masinaga treenimise lõpetanud – nii kaotad väärtuslikku trenniaega. Täida see aeg harjutustega, mida saad teha ilma masinateta, nagu keretõsted, plank, kätekõverdused jne. Samuti võid sa näiteks hüpata hüppenööriga või teha põlvetõsteid. See on alati parem, kui veeta viis minutit harjutuste vahel niisama oodates.

Sa venitad harjutuste vahel

Kuigi sulle võib tunduda, et nii võidad sa aega, siis tegelikult võib harjutuste vahel venitamine vähendada sinu sooritust – jaksad pärast hoopis vähem raskust tõsta. Jäta venitused ikka treeningu lõppu.

Loe edasi siit.

12 nippi, kuidas unetusest lahti saada

Allikas: Postimees Tervis

Uuringud on näidanud, et pidev unepuudus teeb inimesi rumalaks, kergesti ärrituvaks, õnnetuks, tõstab kehakaalu ning häirib keskendumisvõimet. Lisaks on sel veel teisigi ebameeldivaid kõrvalmõjusid.

Teadmine, et uni on meile eluliselt vajalik ning teaduslikud tõestused antud teemal süvendavad frustratsiooni, kui und ei tule ja nii näiteks kella kolmeni öösel.

Et aidata «öökullidel» natukegi rohkem puhkust saada, kogus Business Insider kokku parimad praktikad. Eksperdid kutsuvad neid nippe une hügieeniks.

Tekita unerutiin

Tee iga kord enne magamaminekut samu lõõgastavaid tegevusi – nii harjutad oma keha uneks ette ja ühtlasi kujuneb rituaal, millest keha saab edaspidi aru, et peagi on tarvis magama heita. Sobilikud tegevused võiksid olla näiteks kuum vann või siis mõne raamatu lugemine.

Sea oma magamistuba und soosivaks

Sleep to Live instituudi direktor Robert Oexman ütles Business Insiderile, et magamistuba peaks püsima keskmisest jahedam (18-20 kraadi vahel) ning pime. Akna ees võiks kasutada päevavalgust blokeerivaid kardinaid.

Ära kasuta telefoni äratuskellana

Paljud meist loodavad iPhoni äratavale helile hommikul. Ainuke probleem on selles, et kui sul juhtumisi und ei tule, tekib sul esimese meelelahutusihana mõte sirutada käsi telefoni suunas, mis on täis rakendusi. Need aga stimuleerivad sinu aju ega lase sul magama jääda. Mobiiltelefoni asemel võiks kasutada tavalist äratuskella. Magamistuba olgu eelkõige magamiseks ja välja puhkamiseks.

Katseta sügavat hingamist

Pisut sügavale hingamisele keskendudes annad oma kehale signaali, et nüüd on ohutu hetk lõõgastumiseks. Pereterapeut Vikki Stark andis ajakirjas Psychology Today tehnikast ülevaate järgmiselt: «Sissehingamisel keskendud puhtale, värskele õhule, mis siseneb kopsu, liikudes läbi kogu keha, puhastades viimse kui raku. Väljahingamisel kujutle, et kõik toksiinid ja negatiivsus heidetakse atmosfääri ning sinu keha on taastunud. Keskendu sellele püsivalt, rahulikult sisse-välja hingates ning ma garanteerin, et sinu enesetunne muutub rahulikumaks ja lõõgastunumaks. See ei pruugi esimesel korral täielikult õnnestuda, aga pead proovima. See on harjutus, seega tuleb seda praktiseerida tihedalt, et see parima tulemuse annaks. Katseta kuni sinu keha järgele annab ja unne suigub.»

Lase end kuni varvasteni lõdvaks

Et tööpäeva pingeid maandada, mis on kontorist koju kaasa tulnud ja lihastes tunda annavad, proovi «progressiivset lihaslõõgastust» voodis lamades. See on väga lihtne – pinguta üht lihasgruppi, seejärel vabasta ja liigu järgmise juurde.

Seattle’i loodusravi instituudi unemeditsiini osakonna juht Catherine Darley soovitab seejuures eriliselt keskenduda varvastele.

«Rulli oma varbad kõvasti kokku ja loe seitsmeni, seejärel vabasta,» soovitab ta. «Korda harjutust igale lihasgrupile, alustades varvastest kuni kaelani välja.»

Alluta oma teadvus

Lammaste lugemine on eilne päev. Palju efektiivsem soovitus tuleb uneeksperdilt doktor Vicky Seelallilt, kes soovitab lugeda tagurpidi kolmega jaguvaid numbreid alustades 100st.

Selline lugemine aitab unne suikuda, samal ajal on see ka mõnus väljakutse, kuna aju peab samal ajal arvutama.

Loe edasi siit.

Pilt: khancoaching.com

Noni puuvili - jumalik kingitus või alatu pettus?

Noni peetakse uskumatult tervendavaks puuviljaks, kuid teadlased on ahhetamapanevad väited pilkeobjektiks muutnud. Kus peitub tõde?
Internetiavaruses leidub sadu poode, mille eesmärgiks on müüa lausa maagilise mõjuga noni frukti mahla. Erinevate allikate alusel väidetakse, et noni aitab muuhulgas vältida või ravida näiteks külmetushaiguseid, vähki, südameprobleeme, narkosõltuvust, suhkruhaigust, malaariat, menstruaalkrampe jne. Kahjuks pole kõike seda vettpidavate teaduslike uuringutega tõestatud ning seepärast ei tohiks väljareklaamitud väiteid tõena võtta.

Kõige tipuks tuli üks Havai Ülikooli professor välja looga, et ta leidis viljast molekuli, mis inimese organismis muutub kseroniiniks. See aine pidavat olema lõviosa tervistavate toimete aluseks. Asja tuum peitub selles, et molekuli pole tänaseks päevaks keegi teine leidnud! Professor vabandas end välja väitega, mille kohaselt pidi noni seest molekuli leidmine väga keerukas olema.

Tohutu müügiedu
Maailma suurimaks noni-toodete müüjaks on Tahitian Noni International, mille edasimüüjate konverentsil käisid saladuskatte all ka CBS'i ajakirjanikud. Kompanii tulud ulatuvad miljarditesse. “Iga 1.7 sekundi tagant ostab keegi Tahitiani noni mahla,” rääkis üks edasimüüjatest uhkusega. Kahe levitajaga lepiti kokku ka kohtumine, mille käigus räägiti ajakirjanikele lausa imetabaseid juhtumeid. Tahitiani noni mahl aitas tagasi tuua silmanägemise, kaotada põletusarmid ja isegi tervendada AIDS-ist! Imejutud viidi edasi immunoloog Dr. Jeffery Galpinile, kes ütles selle peale: “Seda on reklaamitud imeravimina, kuid tegelik teaduslik tagapõhi puudub täielikult!” Üks levitajatest on Dee Strubb, kes peitub toodet kaitstes “imede” taha. “Me ei ütle, et noni midagi ravib, kuid see suudab teha imesid,” räägib Strubb. Ajakirjanike ja levitaja vaheline telefonikõne katkes, kui viimaselt küsiti salapärasel kombel tervenenud patsientide nimesid.

Rohkem kahju kui kasu?
Prantsusmaa toiduohutusega tegelevad institutsioonid on mures noni mahla pealetungi üle Euroopas ja seetõttu hoiatavad nad inimesi joomast mitte rohkem, kui 30 ml mahla päevas. Nimelt on mõned uuringud seostanud mahla joomist ja maksapõletiku teket. Lisaks on laialt tunnustatud Dr. Andrew Weil öelnud, et ilmselt kõige suurema kahju tekitab noni pangaarvele. On olnud isegi juhtumeid, kus müüjad väidavad, et noni peab tarvitama vähemalt 50 ml päevas, seitse päeva nädalas ja aastaid järjest. See pidavat aitama oma eluiga pikendada. 1998. aastal keelas Soome noni mahla müügi kuni valitsuse ultimaatumi täitmiseni: müüjad pidid eemaldama kõik eksitavad märgistused pakenditel.

Noni ajalugu
Nonipuu on põline Kagu-Aasias, kuid kasvab ka Indias, Uus-Meremaal, Vaikse ookeani saartel, Austraalias ja Uus-Meremaal. Noni vili on keskmiselt kartuli suurune ja tema kühmuline pind on kaetud valkja koorega. Taime vilju, lehti ja juuri hakati kasutama toiduks, raviotstarbeks ja keha värvimiseks üle 2000 aasta tagasi Polüneesia saarerahva poolt, kes nonipuu ka kultuurtaimeks muutsid. Mitmed erinevad rahvad on kasutanud vilja näljahäda ajal toiduks ning lahtistina kõhuprobleemide tekkimisel. Legend noni tervendavate toimete kohta sai alguse 1972. aastal, kui teadlane nimega Maria Stewart tuli välja avastusega, et Havai põliselanikud kasutasid meditsiiniliste probleemide korral nonist tehtud mahla. Väidetavalt kuulsid vastavad isikud avastusest täiesti juhuslikult ning otsustasid seda kurjalt ära kasutada. Siiski võib leiduda kuskil inimesi, keda noni on tõeliselt aidanud, kuid teadus neid juhtumeid ei tunnista.

Pilt: costaricannoni.com

Millised on 7 maailma kõige ohtlikumat dieeti?

Šokeeriv! Kes sööks vabatahtlikult paelussi mune, lürbiks terve nädal kapsasuppi või tarbiks täiskasvanuna ainult beebitoitu? Teeme tutvust maailma kõige ohtlikumate kaalulangetamise viisidega!

Ükski alljärgnevatest dieetidest pole mõeldud mingil moel soovitusena, vaid hoiatavad tõsiselt ohtlike kaalulangetamise võtete eest.

Millised on 7 maailma kõige ohtlikumat dieeti?

Paelussidieet

Söö rõõmuga, sest sinu uus sõber aitab poole toidust nahka pista! Just see oli üks algseid paelussidieedi reklaamloosungeid. 1920. aastatel hakkas ehmatav dieet populaarsust koguma, kuid paljude õnneks ei jätkunud tõusulainet pikaks ajaks. Eksperdid sekkusid hullema ära hoidmiseks võika kaalulangetamisviisi populariseerimisse. Dieedi järgijad sõid paelussi mune ja ootasid kehakaalu arvelt parasiidi suuremaks kasvamist. Vaatamata anti-kampaaniale leidub tänaseni üksikid hulljulgeid, kes kaalulangetamise lootuses on paelussi mune tarbinud. Kehas pesitsevad paelussid võivad osutuda varem või hiljem eluohtlikuks. Parasiitide elutegevus võib muuhulgas kaasa tuua seedetegevuse ja siseelundite häireid ning kahjustusi närvisüsteemile.

Näljutamine

Inimkeha koosneb rakkudest, mis vajavad funktsioneerimiseks pidevat energiavoogu. Kui keha ei saa piisavalt kütust ja hädavajalikke aineid, siis toob see kaasa aja jooksul üha karmimaks muutuvat kõrvalnähtude laviini. Kahjuks on näljutamine olnud menukas kaalulangetamise meetod teismeliste seas, kuna neil puudub tihti selge ettekujutus selle laastavast toimest organismile. Juba lühiajalise näljutamise tulemusena võib vaevata väsimus, depressioon, immuunsüsteemi talitluse langus, unehäired, lihaskoe lagunemine ja hormonaalne ebatasakaal.

Beebitoidudieet

Tagantjärgi on Jennifer Aniston väitnud, et treener ei pannud teda beebitoidudieedile, kuid ootamatud kõlakad veensid näitlejanna fänne koheselt kummalist toitumiskava järgi proovima. 14 korda päevas väikeste beebitoidu portsjonite söömine pidi juba paari nädalaga unistuste kaalunumbrini viima. Millise hinnaga? Beebitoidud on valmistatud spetsiaalselt imikute vajadusi silmas pidades. Üks põhilisi ohte varitseb valkude koguses, mis ei arvesta täiskasvanute päevaseid vajadusi. Alatoitumuse uurijad on täheldanud, et üle 20% kehavalgu kaotamise tulemusena häirub oluliselt enamik füsioloogilisi funktsioone.

Kapsasupidieet

Äärmuslikust kapsasupidieedist liigub ringi erinevaid versioone, kuid mõningad neist tekitavad toitumisekspertides eriti suurt hämmastust. Kõige piiravamad variandid lubavad nädala jooksul ainult kapsasuppi süüa. Hollywoodi näitlejatarid on dieedile kiidusõnu jaganud, kuid toitumisteadlased soovitavad sellest eemale hoida. Range supisöömise tulemusena jääb keha ilma paljudest vajalikest toitainetest, vitamiinidest ja mineraalidest.

Suitsetamine

Tubaka suitsetamine vähendab söögiisu. Sellest teadmisest on haaranud kinni nii mõnedki kaalujälgijad. Leidub neidki, kes on alustanud elus esimest korda suitsetamist eesmärgiga kaalust alla võtta. Suitsetaja hingab sisse enam kui 4000 keemilist ainet, mille hulgas on tõeliselt kahjulikke mürke. Need tõstavad nii südamehaiguste kui erinevate vähivormide riski.

Kindlasti ei vääri veidi madalam söögiisu niivõrd ränkade riskide võtmist.

Puuvilladieet

Hiljuti USA meedias avalikkust šokeerinud puuvilladieet on kindel konkurent paelusside neelamisele maailma ohtlikumate dieetide konkursil. Nimelt on mõned modellid ja nende austajad hakanud sööma apelsinimahla kastetud puuvillapallikesi. Nad on väitnud, et pallikeste alla neelamine aitab hoida täiskõhutunnet. Puuvilla toiteväärtus on ümmargune null, mis tähendab, et kehal jääb puudu nii energiast kui toitainetest. Olukorra teeb veelgi hirmsamaks puuvilla seedimatus. Puuvillakiudude tarbimine võib viia raskete kõhuhädade ja isegi soolestiku ummistuseni.

Alkoreksia

Tegu on üsna uue tegevusega, milles kattuvad liigne alkoholi tarvitamine ja toitumishäired. Alkoreksial on mitmeid avaldumise vorme. Alkorektikud söövad päeva jooksul vähem, et hoida kaloreid õhtuse alkoholitarvitamise jaoks või näljutatakse end pärast eelnenud ööl alkoholiga liialdamist. Lisaks sellele on levinud ületreenimine enne või pärast pidu ja alkoholimürgituse teel oksendamise esile kutsumine. Juba eraldiseisvalt on alkoholi liigtarvitamine ja toitumishäired tervisele ohtlikud, kuid nende koosmõjul võivad olla väga kurvad tagajärjed. Kasvab risk eluohtlikuks alkoholimürgituseks, tekib krooniline toitainete puudus, hoobi saab immuunsüsteem ja valitseb suurem oht erinevate vigastuste tekkeks.

Mitmed jahmatavad dieedid on menukaks kujunenud ookeani taga, kuid arvatavasti on meilgi dieedikuradi küüsi jäänud inimesi. „Kõik need dieedid on terviskahjustavad ja pikemas perspektiivis eluohtlikud. Enim kahjustuvad inimestel aktiivsed rakud ja organid. Muuhulgas saavad hoobi südametegevus, sugurakud, hingamine, hormoonid ja mõttetegevus. Seetõttu ongi inimene tervise mõttes vägagi haavatav,“ hoiatab toitumisteadlane Mai Maser. „Kõik need organid püüavad iga hinna eest ja üksteise arvelt elu hoida. Teisisõnu ei avaldu ükski kahjustus otsekohe, vaid alles siis, kui organism ei suuda enam vigastustele vastu panna.“ Kõigi seitsme šokeeriva dieedi puhul on põhirõhk pandud enese näljutamisele. Nälgimisel kahjustub vereloome, kuna vere punalibled ei suuda hapnikku edasi kanda. „Sellest tulenevalt võivad tekkida mäluhäired ja unustamine, kuni täieliku aju töövõime kadumiseni. Mõistuse puudumisel ei ole ka elul väärtust,“ tõdeb Maser.

Mida siis ikkagi teha, kui tahaks kaalust alla võtta, aga mitte oma elu hinnaga? „Ülekaalu puhul on eriti oluline endale selgeks teha mõõdukad portsjonid. Süüa tuleb nii palju kui liikumise ja elutegevusega kulutad. Nii lihtne see ongi,“ selgitab tunnustatud toitumisteadlane. „Koos istuva eluviisiga magusat, rasvast ja soolast süües on lahendus aktiivne liikumine ning taldrikureeglist kinni pidamine. Nii saab süda jaksu, neerud jõuavad oma tööd teha, hingamine ei pidurdu ja seksuaalelu on normis.“

Ilmunud ajakirjas Naised. Pilt: howmanycaloriescounter.com

Kas mu laps tarvitab narkootikume?

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on uimastite tarvitamine Eestis elavate noorukite seas hüppeliselt kasvanud. 1995. aastal tehtud Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal oli keelatud uimasteid vähemalt ühe korra elus proovinud seitse protsenti inimesi. 2004. aastal tehtud uuringu põhjal oli inimeste arv juba 36.1%. Peale selle langeb pidevalt ka vanus, mil esimest korda narkootilisi aineid kasutatakse. Teavitustööd tehakse meedias pisteliselt ja paljud lapsevanemad elavad teadmatuses, sest nad ei tea, mida nende võsukesed oma vaba ajaga ette võtavad. Eestis ei ole küll taolist uuringut tehtud, kuid Ameerikas küsiti teismeeas lapsi kasvatavate vanemate käest narkootikumide tarvitamise tunnusmärkide kohta ning kõvasti üle poole vastanutest ei andnud adekvaatseid vastuseid. Arvestades narkootiliste ainete pruukimise kasvutendentsi ja kiire levikut, on teadmatus ja vähene uimastite alane haritus murettekitav.  Kuidas tunda ära teismelist, kes on ennast sidunud narkootikumidega? Peamisi muutusi tuleb otsida käitumises, suhtumises, välimuses, tervises ja koolivälistes tegevustes. Samas on teismeiga niigi muutlik aeg ja äärmuslikud muutused võivad toimuda ka lastega, kes ei ole kunagi uimasteid tarvitanud ega kavatsegi kunagi neid proovida. Vaatamata sellele peab asjadel silma peal hoidma, sest statistika ei näita mitte midagi head.

5 uimastite tarvitamise ohumärki

1. Rahavoog: Narkootilised ained ei ole üldjuhul odavad ja kimbatusse jäänud nooruk võib hakata äkiliselt küsima rohkem taskuraha ilma mõjuva põhjuseta. Kodunt võib hakata saladuslikult kaduma raha, alkoholi, tubakatooteid ja väärisesemeid. Laps võib ka teatada, et ta on kaotanud suure summa raha ning soovib uut asemele saada.
2. Uus tutvusringkond: Uued sõbrad ei ole kunagi halb asi, kuid kui noorsand ei nõustu neist üldse rääkima ja varjab tuttavate tausta meeleheitlikult, siis on asi kahtlane. Enamasti viibki noori valele teele just nende sõpruskond, kes tarvitab meelemürke.
3. Käitumine: Järsud muutused käitumises võivad olla tekitatud uimastite tarvitamisest nagu ülemäärane agressiivsus ja raevuhood, mida ei ole ennem kogetud. Kasutamisele viitavad ka tahtele allumatud naeruhood, aeglased tahtmatud refleksid, koordinatsioonihäired ning ootamatud ja ülevoolavad tundepuhangud. Ohumärki kujutab endast ka koolitöösse suhtumine, nt langenud õppeedukus, hoolsus ja käitumise halvenemine ja pidev koolist põhjuseta puudumine. Eelnevale võivad lisanduda keskendumisraskused kodutööde tegemisel. Ka paranoia on üks tähtsaid tundemärke.
4. Välimus: Esimesed märgid uimastite tarvitamisest asuvad otse teie silme ees. Punased ja vesised silmad, tavalisest suuremad või väiksemad pupillid, tühi pilk, üleliigne punastamine või täiesti kahvatu nägu ning higised ja külmad peopesad. Tarbimist reedavad ka kahtlane hingeõhk või veidrad lõhnad kehal ja riietel. Noorega tuleks jutuajamine pidada, kui ta kannab väga rõhutatult narkootiliste ainete sümbolitega riietusesemeid ja aksessuaare. Üks levinumaid on näiteks kanepileht, mida kantakse ka lihtsalt trendi pärast. Samas alati pigem karta, kui kahetseda ja sellepärast ka uurida lapselt, kuidas ta sellistesse asjadesse suhtub.
5. Varustus ainete tarbimiseks: Levinud esemeteks on piibud, paberilehed kanepi keeramiseks ehk jointid, süstlad, žgutid ja tahmunud lusikad. Peale selle ka tooted, millega saab meelemürkide lõhnu katta nagu õhuvärskendajad, viirukid jms.

Mida ette võtta lapsevanemana?

Kui tunnete ära loetletud ohumärke, ei tähenda see veel seda, et tegu on uimastite tarvitamisega. Need võivad olla seotud allergiate ja teiste terviseprobleemidega, kõne alla tuleb ka depressioon, söömishäired, hüperaktiivsus või tavalised teismeeas toimuvad muutused. Kõige tähtsam on rääkida oma lapsega vaikselt ja rahulikult ning mitte ilma aluseta süüdistama või oletama hakata. Võib külastada noortega tegelevaid spetsialiste ja neile seletada, milliseid probleeme te kahtlustate.

Ilmunud ajalehes Postimees. Pilt: trafficticketteam.wordpress.com

Põhjamaine ja vahemereline dieet - kumba eelistada?

Heidame pilgu populaarsete dieetide kahele gigandile – põhjamaisele ja vahemerelisele toitumisviisile. Kas on võimalik, et heitluses „kõige tervislikuma dieedi“ tiitli nimel jääb üks neist alla?
Viimastel aastakümnetel on läänemaailmas populaarsust kogunud vahemereline dieet, mis on saanud inspiratsiooni Lõuna-Euroopa tervislikest söömisharjumustest. Üllataval kombel on tänaseks tekkinud dieedimaailmas vahemerelisele toitumiskavale arvestatav konkurent. Üha enam suunatakse pilgud Skandinaavia maade poole. Nimelt on teadlased kindlaks teinud, et põhjamaalaste toidusedelis on mitmeid tervistavaid komponente. Põhjamaise toidulaua eelistamise tulemusel võib alaneda risk erinevate krooniliste ja eluohtlike haiguste tekkeks. Seetõttu on hakatud põhjamaist ja vahemerelist dieeti vastandama, et pöörata terviseteadlikke inimesi ühe või teise usku. Mille poolest on mõlema piirkonna rahva toidulaud eriline ja kas on üldse võimalik, et üks on teisest tervislikum?

„Me elame globaliseeruvas maailmas, aga vaatamata sellele tuleks uurida palju muud kui pelgalt toitu,“ leiab Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser. Toitumisteadlase sõnul mängivad toidusedeli koostamisel rolli evolutsiooniteooriast ja meie eellaste rändest tulenevad tegurid. Teisisõnu on eri regioonidel oma toit ja toidueelistused, mis on juba „esivanemate verega edasi antud“. Näiteks esineb etnilistel põhjaeurooplastel võrreldes lõunaeurooplastega vähem laktoositalumatust. See on tingitud geenimutatsioonist Põhja-Euroopas arenenud inimestel, mistõttu on võimalik juua piima ja tarbida mitmesuguseid piimatooteid.

Geenitestide põhjal sobib monoküllastumata rasvade kasutamine ligikaudu 20% Eestis elavatele inimestele. „Me oleme erinevad ja peamegi olema,“ selgitab Maser. „Põhjalikud uuringud puuduvad, aga esialgselt tehtud testide põhjal on saadud selline protsent. Seega me ei peagi ühtmoodi sööma.“ Toitumisega seotud DNA-põhised uuringud on maailmas tuntust kogumas. Muuhulgas toetuvad geenitestid sellele, kuidas inimeste organism põletab ja talletab toiduainetest saadud kaloreid individuaalsete eripärade mõjul. Tihtilugu loovad geenid vaid eeltingimusi, mis ei pruugi keskkonna ja tavade tõttu realiseeruda.

Eestlaste toitumisharjumused kuuluvad suuresti põhjamaise dieedi alla ja märkimisväärseid erinevusi pole võimalik kindlaks teha. „Eestlane armastab lihatooteid ja kartulit, miks ka mitte! Küsimus on lihtsalt liialdamises,“ toonitab Maser. „Paljud eestimaalased ei armasta vängeid vürtse, kuna traditsiooniliselt oleme maitsestamiseks kasutanud sibulat, tilli ja muud mahedamat kraami.“ Kindlasti on hakatud Eestis rohkem väärtuslikke õlisid tarbima ja neid välismaalt sisse tooma. Viimase aastakümne jooksul on üha enamates kodudes au sisse tõstetud oliiviõli, mis on tuntud kui vahemerelise dieedi lipulaev. Kunagi kasutati toiduvalmistamisel searasva, kuid see võrdlemisi ebatervislik harjumus on köökidest kadumas.

Siiski, kas toidulaua katmisel tuleks kasutada põhjamaalaste või lõunaeurooplaste tarkusi? Arvatavasti polegi võimalik väita, et kahest ühtmoodi tervislikust toiduainest on üks parem kui teine. Kasulik on teada, millised toiduained teevad kehale head ja seejärel lähtuda isiklikest eelistustest, sest toitumise puhul pole võimalik kõrvale jätta maitseelamusi. Söögem selleks, et saaks võrdväärselt elada ja nautida! Globaliseeruvas maailmas võib julgelt tutvust teha nii tuttavalt põhjamaise kui kutsuvalt eksootilisema vahemerelise dieediga ning miksida endale kokku meelepärane menüü.

Põhjamaine dieet

Üldjuhul keskendutakse toidu mõju uurimisel inimese tervisele konkreetsetel toitainetel ja nende gruppidel või erinevatel produktidel. Selliseid uuringuid leidub suurtes kogustes, kuid harvem tehakse põhjapanevaid katseid konkreetse toidusedeli järgimise mõju uurimisel inimese tervisele.

Kuopio Ülikooli koordineeritud uuringus prooviti just nimelt laiemat pilti haarata. See hõlmas erinevatest Skandinaavia riikidest tervelt kahtteist teadlaste rühma. Uurimuse läbiviijad koostasid toitumiskava mitmete tervislike toiduainete põhjal, millest kõik on Põhjamaades kergesti kättesaadavad. Loodud põhjamaises dieedis olid tähtsal kohal täisteratooted, rapsiõli ja madala rasvasisaldusega piimatooted. Kolm korda nädalas söödi kala ning au sisse olid tõstetud ka kohaliku päritoluga viljad. Nende hulka arvati õunad, pirnid, ploomid, erinevad marjad, juurviljad ja kaunalised. Kõik mitme kuu vältel põhjamaise toidusedeli järgijad olid enne katse algust kõrgendatud riskiga diabeedi ja südamehaiguste tekkeks. Kontrollgrupiga võrreldes olid põhjamaiselt toitujad mitme külje pealt märkimisväärselt edukamad. Paranenud oli rasvade ainevahetus ning kahjuliku kolesterooli ja ebatervislike rasvade tasemed olid vereanalüüsi põhjal alanenud. Peale selle oli mitmekordselt paranenud mineraalainete ja vitamiinide omastamine. Uurijad hindasid, et mõõdetud muutused kolesteroolitasemes vähendavad 5-10 aastasel perioodil südamehaiguste riski kuni 15 protsenti. Nii üksikisikutele kui meditsiinisüsteemile tähendaks see number üsna suurt võitu.

Põhjamaise dieedi iseloomulikud jooned

Rasvarikkad kalad
Lõhe, makrell ja heeringas sisaldavad kasulikke oomega-3-rasvhappeid, mis alandavad südamehaiguste riski ja on soodsad ajutegevusele. Lisaks leidub kalades parajas koguses vitamiine ja mineraalaineid.

Rapsiõli
Raps vohab jahedama kliimaga aladel, mis teeb sellest pressitud õli asendamatuks lisandiks põhjamaalaste toidulaual. Rapsiõlis leidub kolme erinevat tüüpi oomega-rasvhappeid, mis mõjuvad hästi nii südame- ja veresoonkonna, juuste, küünte kui naha tervisele. Ebatervislikke küllastunud rasvhappeid on rapsiõlis ainult 6 protsenti. Võrdluseks on taluvõis neid üle 50 protsendi!

Marjad
Põhjamaades kasvab suurel hulgal erinevaid marju. Mitmesuguseid marju nähakse siinses regioonis tavaliste aia- või metsasaadustena, kuid üle ookeani müüakse neid supertoitude nime all. Mustikad, jõhvikad, mustsõstrad ja teised tillukesed viljad sisaldavad kõrgel määral antioksüdante. Nende sage tarbimine võib pakkuda kaitset erinevate krooniliste haiguste eest. Lisaks leidub marjades vitamiine ja teisi kasulikke mikrotoitaineid.

Täisteratooted
Skandinaavias on populaarsed täisteraleivad, mida on üha rohkem hakatud eelistama rafineeritud jahust küpsetatud toodetele. Täisteratooted on rikkad kiudainete poolest, mis aitavad vältida veresuhkru taseme kiiret tõusu, võivad ennetada teatud vähivorme ja soodustavad kolesterooli väljutamist organismist. Täiskasvanud inimesele on soovitatud päevas tarbida 25-35 g kiudaineid.

Köögiviljad
Värskete köögiviljade tarbimise olulisust ei ole võimalik üle hinnata! Põhjamaades on kohaliku päritoluga köögiviljade tarbimine üsna tavapärane toitumisharjumus. Peenralt korjatud viljade söömine annab vajalikke toitaineid, vähendab mitmete haiguste riski ja muudab igapäevased maitseelamused rikkalikumaks.

Vahemereline dieet

Kreekas asub palju saari, millest suur osa on tuntud populaarsete reisisihtkohtadena. Üks Ikaria nime kandev maalapp keset merd on viimastel aastatel üleilmse meedia tähelepanu alla sattunud. Nähtavasti on Ikaria elanikel ümbritsevate saarte asustajatega võrreldes kõrgem eluiga. Põhjuste üle on palju spekuleeritud. Nad magavad regulaarselt, elavad aktiivset seltsielu, naudivad lõõgastavat eluviisi ja neil on iga päev piisavalt füüsilist koormust. Veel enam tuuakse välja võimaliku põhjusena saarerahva toitumisharjumusi. Elanike toidusedel on suuresti mõjutatud Kreeka köögist, mis kuulub vahemerelise dieedi alla.

Vahemerelist dieeti on pikka aega uuritud, sest see erineb tunduvalt ülejäänud Euroopa riikidest. Teadlased on märganud, kuidas lõuna-euroopalik argimenüü võib mõjutada inimeste tervisenäitajaid. Siiamaani on uurijatele üks huvipakkuvamaid teemasid olnud dieedi suhe südamehaigustega. Võttes arvesse Vahemere maades tarbitavat suhteliselt kõrget rasva kogust, siis võiks arvata, et sellevõrra kasvab haigestumine südamehaigustesse. Tegelikult on märgatud vastupidist toimet.

Üks peamiseid põhjuseid oodatust madalamaks südamehaiguste esinemise määraks on oliivide ja nendest pressitud õlide tarbimine. Nimelt moodustavad oliiviõli koostisest eriti suure osa südamesõbralikud monoküllastumata rasvhapped. Peale selle sisaldavad oliivid fenoole, mis võivad kaitsta veresooni kahjustuste eest ja vähendada vereklompide teket.

Vahemere-äärsed rahvad armastavad värskeid puuvilju, köögivilju, pähkleid ja mitmesuguseid täisteratooteid. Lisaks ei saa veini joomise teemast üle ega ümber! Üldiselt hoiduvad toitumisteadlased ja arstid soovitustest alkoholi tarbimiseks, sest liigne vägijookide pruukimine aitab kaasa paljude haiguste esinemisele. Samas on mõned uuringud näidanud, et mõõdukas alkoholi tarbimine võib alandada südamehaiguste riski. Vahemeremaades ei tarbita üldiselt rohkem kui 150 ml veini päevas. See on ainult veidi enam, kui väikese veiniklaasi jagu (120 ml). Loomulikult peavad sellestki kogusest loobuma inimesed, kellel on eelsoodumus alkoholismile, kroonilised haigused või probleemid alkoholiga.

Vahemerelise dieedi iseloomulikud jooned

Oliiviõli
Üle 75% protsendi maailmas toodetud oliiviõlist on pärit vaid kolmest riigist: Itaaliast, Hispaaniast ja Kreekast. Oliiviõlile on kehtestatud kõrged standardid, mistõttu tasub pakendilt otsida vastavaid märgiseid.

Paprikad ja tomatid
Neid vilju ei ühenda vaid punane värv. Nimelt on mõlemad madala kalorsusega, kuid rikkad toitainete poolest. Vahemereäärsetes riikides populaarsed paprika ja tomat on uuringute tulemusel rikkad mitmesuguste vähivormide ja krooniliste haiguste riski alandavate koostisainete poolest. Lisaks on need kõrge C-vitamiini sisaldusega.

Kala ja mereannid
Enamasti sisaldavad kalad ja mereannid suuremal hulgal tervislikke rasvu või on vastupidi madala rasvasisaldusega, ent head valguallikad.

Pähklid
Pähklid on küll kaloririkkad, kuid juba üks peotäis sisaldab arvestataval hulgal tervistavaid oomega-rasvhappeid, vitamiine ja mineraale.

Vahemerelise dieedi näidispäev

Hommikusöök
Maitsestamata jogurt värskete puuviljade ja müsliga (ilma lisatud suhkruta)
Lõunasöök
Täisteraleib kalkunifilee, tomatite ja oliividega
Peotäis kreeka pähkleid
Vahepala
Hummus* täisterajahust pitaleivaga
Õhtusöök
Täisterapasta isevalmistatud basiiliku-tomatikastmega
Köögiviljasalat oliiviõli ja sidruniga
100% viinamarjamahl

*Tervislik ja maitsev kikerhernemääre

Põhjamaise dieedi näidispäev

Hommikusöök
Kaerahelbepuder vaarikate ja jahvatatud linaseemnetega
Lõunasöök
Köögiviljasupp
Täisteraleib kodujuustu ja värskete köögiviljadega
Vahepala
Hooajalistest viljadest snäkid
Rukkileib koduse ürdimäärdega
Õhtusöök
Küpsetatud lõhe brokkoli, porgandite ja värske salatiga
Madala rasvasisaldusega kohupiim marjade ja puuviljadega

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: leanitup.com

Mis on bipolaarne häire?

Üles-alla, üles-alla! Bipolaarset häiret on piltlikult kirjeldatud kui elu ameerika mägedel, kus iga kurvi taga võib peituda järsk meeleolu tõus või langus.

Meeleolud vahelduvad kõigil inimestel ja keegi ei tunne igapäevases elus pidevalt katkematut õnnelikkust või rusuvat masendust. Küll aga leidub neid, kelle meeleolud vahelduvad ehmatava kiirusega otsekui vajutaks keegi nende ajus kiirkerimise nuppu.

32-aastane koduperenaine Tiina (nimi muudetud) sai aru, et tema elu kulgu on halastamatult dikteerinud perioodilised meeleolumuutused. See tõdemus jõudis temani alles kümme aastat pärast esimeste sümptomite ilmnemist! „Mulle sattus kätte üks vaimse tervise teemaline raamat ja bipolaarsele häirele pühendatud peatüki lõppedes jäin sügavalt mõttesse. Selline tunne nagu oleks keegi minu igapäevast elu kirjeldanud,“ meenutab Tiina. „Ühel hetkel tunned end otsekui pilvepiiril seilamas ja ei pruugi minna pikalt, kui avastad end rusutuna elumere põhjast.“

Bipolaarse häirega inimesed kogevad tavaliselt intensiivseid ja emotsionaalseid episoode, mis jaotuvad kaheks peamiseks faasiks. Maaniat iseloomustab muuhulgas ülikõrge enesehinnang, vähenenud unevajadus, suurenenud jutukus või sundus pidevalt rääkida ning mõtete lennukus. Sellises faasis näib olevat meri põlvini. Ette võetakse suuri plaane, kulutatakse võimaluse korral suurtes kogustes raha ning antakse endale ja teistele teostamatuid lubadusi. Depressiivse faasi käigus painab patsienti tihti tühjustunne, rusuv väsimus, ärrituvus ja keskendumisvõime puudumine. Üks tähtsamaid tunnuseid on seejuures huvi kadumine eelnevalt naudingut pakkunud tegevustelt, mille hulka võib kuuluda hobidega tegelemine, söömine ja isegi seks.

„Depressioon on kõige hullem! Vahel võib isegi hommikul voodist välja ronimine raskeks osutuda, sest mõttes mõlgub ainult üks sõna. Milleks? Energiline periood on täielik vastand ja sel ajal on võimalik ellu viia kõik plaanid, mida on vähegi võimalik välja mõelda. Ma pean tunnistama, et tihti on maania isegi kasulikuks osutunud. Nii palju asju jõuab ära teha,“ arvab Tiina. „Kui ainult tagasilangust ei tuleks ja siiani pole see kordagi tulemata jäänud.“

Üldjuhul jaotub bipolaarse häire meeleolude skaala kolmeks. Ühelt poolt leiab raskekujulise, mõõduka või kerge depressiooni. Skaala keskel on normaalne või tasakaalukas meeleolu. Teisel pool skaalat on hüpomaania ja maania. Mõned bipolaarse häire all kannatavad inimesed kogevad hüpomaaniat, mille puhul pole kõrgem energiatase maaniaga võrreldes niivõrd äärmuslik. Hüpomaanilise episoodi korral võib inimene tunda end väga hästi, olla võrdlemisi produktiivne ja tulla igapäevaeluga viperusteta toime. Sellises olukorras võivad meeleolude häiret märgata vaid pereliikmed, kuna isiklikult tasandil on probleemi raske teadvustada. Õigeaegse ravita võib hüpomaania kujuneda raskekujuliseks maaniaks või liikuda üle depressiooniks. Lisaks eelnevatele episoodidele on võimalik diagnoosida segafaasi. Selle käigus võib haige tunda end õnnetu ja lootusetuna, kuid vaatamata sellele on energiatase tavalisest kõrgem.

„Tagantjärgi tunnen kõik faasid ära. Need on minu jaoks olnud selgete piirjoontega ja seotud elus toimunud sündmustega. Konkreetsel hetkel on üleminekuid raske ära tunda. Ma ei mõtle, et käes on depressioon. Lihtsalt kohutavalt rusuv tunne, ükskõiksus ja lootusetus,“ kirjeldab Tiina.

Mis ikkagi takistab keerulisest häirest vabanemist? „Inimene ei pruugi aduda, et tegemist on ülemäärase meeleolu kõikumisega. Seda peetakse enda puhul normaalseks. Niimoodi ei pruugita abiandja juurde jõuda ja ravimata häire võib oluliselt elukvaliteeti halvendada,“ räägib bipolaarsete häirete tunnustatud spetsialist Peeter Jaanson. Samuti võib ravi käigus tekkida ootamatuid tagasilööke. „Pikaajaline ravimite tarvitamine võib inimestele üle jõu käia. Eduka ravi alguseks on tihti vaja ravimeid võtta pikka aega, isegi aastaid.“

Muutustega meeleolus kaasneb energiataseme ja uneaja kõikumine. Häire puhul on võimalik olukord, mille käigus inimene kogeb pikaajalist ebastabiilsete meeleoludega perioodi. Sellisel juhul on raske eristada kindlaid maanilisi ja depressiivseid episoode. Bipolaarse häirega inimestel tuleb tihti ette alkoholi või teiste mõnuainete kuritarvitamist, suhteprobleeme ja raskusi töökoha säilitamisega. Kõrvaltvaatajal ei ole alati lihtne viia selliseid tunnusmärke kokku raske vaimse häirega.

„Keegi ei öelnud kordagi, et mul võiks probleeme olla. Mõni pidas mind masendushoogude pärast kergelt neurootiliseks, aga see oli kõik. Häirest teadlikuks saamine on olnud vabastav tunne ja praegu olen alles teel paranemiseni. Kahtluse korral soovitan teha samm edasi ja uurida asja spetsialisti juures. See võib viia täisväärtuslikuma eluni,“ julgustab Tiina sarnase saatusega inimesi. „Mul on äärmiselt toetav perekond ja praegu võtan meeleolu stabilisaatoreid koos antidepressantidega. Ravimeid ei tasu karta, kui need aitavad elukvaliteeti tõsta. Kui saame poja lasteaeda, siis loodan edukalt tööturule naasta!“

Bipolaarne häire jaguneb kolme alamrühma: bipolaarne I tüüpi häire, II tüüpi häire ja teisiti täpsustamata bipolaarne häire. Bipolaarne I tüüpi häire korral esineb maanilisi episoode ja II tüübi puhul on tunnuseks hüpomaanilised episoodid. Maania ja hüpomaania mõju erinevust illustreerib lihtne näide. Hüpomaania korral võib haigel tekkida näiteks vastupandamatu soov lennutunde võtta. Ta planeerib oma aega ratsionaalselt, et äkiliselt tulnud mõtte elu viia. Seevastu maanilise episoodi korral ei mängiks tähtajad, lubadused ja võimalused rolli. Nüüd ja kohe tuleb õppida lennukit juhtima! Teisiti täpsustamata bipolaarne häire diagnoositakse, kui patsiendi sümptomid ei liigitu ei I ega II tüübi alla. Sümptomite kestvus ei pruugi olla piisavalt pikk või nende hulk jääb alla häiretüübi kriteeriumite. Siiski on olemasolevad sümptomid väljaspool inimese tavapärast käitumist.

Nii depressiivsed kui maanilised tunnused võivad olla psühhootilised. Psühhootilised sümptomid kipuvad peegeldama haige äärmuslikku meeleolu. Näiteks maanilise episoodi käigus võivad tekkida luulud, et inimene on kuulus, omab palju raha või kehastab üleloomulike võimete kandjat. Sarnaselt on depressiivse episoodi taustal võimalikud luulud kodutuks jäämisest või kuriteo sooritamisest. Seetõttu võib tulla psühhootiliste sümptomitega bipolaarse häire kindlaks tegemisel ette ekslikke skisofreenia diagnoose. Viimase näol on tegu samuti raskekujulise vaimse häirega, mis on peaasjalikult seotud hallutsinatsioonide ja luulumõtetega.

Tavaliselt alustab bipolaarse häire ravi psühhiaater. „Diagnoosi kinnitab struktureeritud küsitlus, hoolikas andmete kogumine ja teave lähedastelt. Ravi alustamine haiglas on vajalik vaid raskematel juhtumitel. Konkreetselt sõltub ravi sellest, millise häire faasiga on tegemist,“ selgitab Jaanson. „Kõigil haigetel on eesmärk eutüümia ehk normaalse meeleolu saavutamine ja hoidmine. Tulemusteni jõutakse ravimite, psühhoteraapia ja vajadusel paari- või pereteraapia abil.“

Enamasti kujuneb bipolaarne häire välja hilistel teismeaastatel või varases täiskasvanueas. Statistika näitab, et vähemalt pooled diagnoositud juhtumitest saavad alguse enne 25. eluaastat. „Eesti olukord ei erine oluliselt teistest maadest. Haigestumus erinevat tüüpi bipolaarsetesse häiretesse on ligikaudu 4% elanikkonnast. Probleem on ikkagi see, et häire ilmnemise ja ravi alguse vahel on sageli 5-10 aastane nihe. Oluline on patsientidele võimalikult kiirelt ravi anda,“ toonitab Jaanson. Esmakordset bipolaarse häire episoodi on raske kindlaks teha, kuna sümptomid võivad tunduda eraldi probleemidena ja mitte osana ühest tervikust. Bipolaarse häirega haige esimese astme sugulastel on haigestumise risk tervelt 8-18 korda suurem võrreldes üldpopulatsiooniga. Sarnaselt diabeedile ja südamehaigustele on bipolaarne häire krooniline haigus, millele peab tähelepanu pöörama terve elu vältel.

Nii bipolaarse häire kui teiste vaimsete probleemide üheks riskifaktoriks on ajukeemiat mõjutavad meelemürgid. „Häire tekkemehhanism pole veel kaugeltki selge, nii et kindlaid riskitegureid on raske välja tuua. Kindlasti aitab psüühikahäirete tekkele kaasa mõnuainete ja eeskätt kanepi tarvitamine. See on noorte hulgas levinud ja aine tarvitamise riski alahinnatakse,“ tõdeb Jaanson.

Kogenud psühhiaater jääb patsientide väljavaadete osas positiivseks. „Tänapäeva võimaluste juures on bipolaarne häire hästi ravitav. Koostöös patsiendi ja tema lähedastega on võimalik vältida elukvaliteedi langust, säilitada normaalset meeleolu ja täisväärtuslikku toimimist.“

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: www.health.com