Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual

Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual

Kahjulikud lisaained? Poodides müüdavad valmisproduktid sisaldavad töödeldud aineid, mis ei tee kehale sugugi head. Tähtis on lugeda koostisainete nimekirja, et selgitada välja eriti halvad koostisosad.

Supermarketite letid on täis kaupu, mille koostisainete nimekirjas leidub keelt sõlme ajavate nimedega lisandeid, kaheldava ohutusega säilitusaineid ja toidukeemia saavutusi, millest mõnikümmend aastat tagasi polnud tarbijad kuulnudki. Tänase päevani ei tutvu kõik pakendite tagakülgedega. Kuidas tulla toime peadpööritavas ostukeskkonnas? „Tee ise kodus süüa! Nii saad kõige parema, värskema ja tervislikuma toidu. Väldi valmis- ja pooltooteid, eriti kulinaarialeti kaupa,“ manitseb Maser mõistlikumaid valikuid tegema. Kahjuks pole selleks alati aega ja sellisel juhul on valmistoidud kõige kulusäästlikum valik.

Keemiliste ainete toime on omavahel seotud ja see kehtib nii igapäevase toidu kui lisandite puhul. „Üks tuntumaid soovitusi on kaltsiumi saamiseks piima juua. Nimelt vajab kaltsium imendumiseks rasvhappeid ja D-vitamiini. Kui jood ainult kaltsiumiga rikastatud vett, siis saab organism seal olevast kaltsiumist vaevalt veerandi,“ toob Mai Maser illustreeriva näite. Samas ei pruugi omavaheline reaktsioon alati positiivne olla. Järgnevalt heidamegi pilgu valmisproduktide varjatud külgedele.

1. Liigne suhkur

Heal lapsel mitu nime: Agaavinektar, pruun suhkur, roosuhkur, karamell, dekstroos, fruktoos, glükoos, mesi, inverteeritud suhkur, siirup, sukroos, maltoosa, toorsuhkur

Leidub: Limonaadides, magustoitudes, kommides, pagaritoodetes jne.

Röövib: C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi

C-vitamiin ja glükoos kasutavad samu transportereid rakkudesse pääsemiseks, mistõttu toimub nende vahel konkurents. Meie keha lubab ainult piiratud koguses rafineeritud suhkru imendumist. Selle ületamisel jääb suhkur soolestikus pesitsevaid baktereid toitma, mis viib nende vohamiseni. Üleliigsed bakterid hakkavad toitaineid varastama ja vigastavad soolestiku rakke, mille tulemusel on kaltsiumi ja magneesiumi imendumine häiritud.

Rafineeritud suhkrute päevane suurim kogus on 10% energiavajadusest. Seega keskmiselt naistel, kellel on energiavajadus 2000 kcal, on päevane maksimaalne soovitatav rafineeritud suhkru kogus 200 kcal ehk 50 g. Tegu on küll süsivesikuga, kuid peale energiahulga ei ole sellel muud toiteväärtust. Põhilise süsivesikute hulga saame tärklist ja kiudaineid  sisaldavast toidust, mis imenduvad aeglaselt. „Tähtis on päevas söödav magusaine kogus ja seda vaatamata, millist magusainet on konkreetselt karastusjookides, küpsetistes jm kasutatud. Puuviljadest ja marjadest võib samuti saada ülemäära palju fruktoosi, sama puudutab muidu väga tervisliku mee liigset söömist,“ selgitab Maser. „Tervisehäired võivad kaasneda siis, kui tarvitada üle 40 g fruktoosi päevas.“ Alati on mõistlik valmistoote pakendilt lugeda andmeid suhkrute kohta. „Peidetud“ suhkruid sisaldavad näiteks teraviljatooted nagu leib ja sai, magustoidud, marinaadid ja joogid.

2. Glükoosi-fuktoosisiirup

Heal lapsel mitu nime: Maisisiirup, maisisuhkur

Leidub: Valmistoodetes, küpsistes, kookides, hommikusöögihelvestes, karastusjookides, jogurtites, mahlajookides jne.

Röövib: Kroomi, magneesiumi, tsinki

Glükoosi-fruktoosisiirup on kõige rohkem tähelepanu saanud Ameerikas, kuid tänasel päeval pole see meilegi tundmatu lisaaine. Bioloogiliselt on sellel magusainel sama toime, mis suhkrulgi ehk selle tarvitamine võib lõppeda bakterite vohamisega. Bakterite ülekasv on üks levinud probleem näiteks ärritunud soole sündroomi all kannatajatel. Viimasega kaasneb kõhuvalu, puhitus ja muud häirivad sümptomid. Lisaks kaasneb glükoosi-fruktoosisiirupi tarbimisega tõeliselt murettekitav nähtus. Aine ei käivita ajus hormooni nimega leptiin, mis peaks inimest teavitama täiskõhutundest ja maha suruma söögiisu. Just seetõttu väidavad osad Ameerika teadlased, et glükoos-fruktoosisiirupi lai tarvitamine on üks ülekaalulisuse epideemia süüdlaseid.

Maisisiirup on üks lisanditest, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. „Uuringud näitavad, et ei ole olulist erinevust maisisiirupi ja lauasuhkru mõjul insuliini, leptiini ja greliini tootmisele või vere suhkrutasemele. Greliin on näljatunnet tekitav hormoon ja leptiin reguleerib laiemaltki ainevahetust,“ räägib Maser.

3. Pektiin

Heal lapsel mitu nime: E-440

Leidub: Moosides, marmelaadides, mahlajookides, piimajookides, jogurtites

Röövib: Beeta-karoteeni, lükopeeni, luteiini

Pealtnäha on pektiin tervisele kasulik kiudaine, kuid tegelikkuses ei pruugi see tarretav aine alati inimese heaks töötada. Tomatites leiduva lükopeeni ja teistegi antioksüdantide täie potentsiaali kasutamiseks ei tasu samal ajal tarbida lisatud pektiiniga tooteid. Olgu öeldud, et pektiini leidub ka looduslikes toiduainetes, näiteks õuntes.

„Tõepoolest seotakse organismis ja eemaldatakse palju kasulikke aineid, kui kiudainetega liialdatakse. Sellepärast on soovitus neid tarbida kuni 35 g päevas, mis saadakse tavalise toiduga nagu täisteratooted ja aedviljad,“ selgitab Maser. „Kui hakata apteegist kottide viisi peenestatud kiude  ostma ja lusikaga sööma, siis tulevad loomulikult kõik halvad mõjud välja. Mõõdukat mooside ja marmelaadide tarbimist ohtlikuks pidada ei saa.“

4. EDTA kaltsiuminaatriumisool

Heal lapsel mitu nime: Kaltsiumdinaatriumetüleendiamiintetraatsetaat, E-385

Leidub: Kala- ja krabikonservides, poolfabrikaatides

Röövib: Magneesiumi, rauda, kaltsiumi, tsinki ja kaaliumit

Raskesti meeldejäetava täispika nimetusega antioksüdanti kasutatakse toiduainetööstuse väliselt näiteks pliimürgituse raviks. Nimelt aitab EDTA viia raskemetalle kehast välja. Samamoodi aitab see toitude värvi ja maitset hoida, kuna takistab metallidel oksüdeerumisele kaasa aidata. Tarbides EDTA-ga toiduaineid viib säilitusaine kehast nii halbu kui häid mineraale välja. Nii võib tekkida organismis teatud vajalike mineraalide puudus.

5. Fosforhape

Heal lapsel mitu nime: E-338

Leidub: Karastusjookides, mõningates maitseveedes

Röövib: Kaltsiumi, magneesiumi

Fosfor ja kaltsium seonduvad omavahel kergesti, mistõttu fosforhappe tarbimine võib viia kehast suurema koguse kaltsiumit välja. Kaltsium ja magneesium käivad käsikäes ning selle tulemusel vähenevad ka magneesiumi varud. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimus näitas, et nädalas keskmiselt viis koolajooki tarbinud naistel oli mittetarbijatega võrreldes madalam luutihedus. Arvatav põhjus peitub just nimelt fosfori ja kaltsiumi tasakaalus.

„Janu korral joo puhast vett – see peaks olema juba mainimatagi selge! Kui juua allikavett ja mineraalvett, siis ei ole mingit veest tingitud mineraalide puudust. Otse vastupidi, teatud juhtudel võime neid saada isegi liiga palju,“ hoiatab Maser. „Kui soovitatakse juua teatud hulga vett kilo kehakaalu kohta, siis tuleb sellest kinni pidada, kui tervis on teile tähtis. Soovituslik on 28-38 ml/kg kohta.“

6. Guarkummi

Heal lapsel mitu nime: E-412

Leidub: Pakisupid, mõned kohupiimad ja jäätised, mahlajoogid

Röövib: Beeta-karoteen, lükopeen, luteiin

Guaraanapõõsa seemnetest valmistatud paksendaja annab sarnaselt suhkrule otsest toitu soolestikus leiduvatele bakteritele. Kordub sarnane olukord, mille käigus üleliigne kogus baktereid viib konkureerimiseni tähtsate toitainete nimel. Müncheni tehnikaülikoolis tehtud uuring näitas, et guarkummi tarbimine võib vähendada karotenoidide imendumist tervelt viiendiku võrra.

„Allergikud peavad olema ettevaatlikud, sest guarkummi võib põhjustada nõgeslöövet. Kui harva süüa pakisuppe, muul ajal aga ise värsketest aedviljadest valmistatud suppe või praadi köögiviljadega, siis ei ole erilist ohtu koosmõjusid karta,“ julgustab Maser. „Aedviljade söömise soovitused käivad ajakirjandusest tihti läbi ja on ilmselt inimestel meeles. Seega saame igapäevaselt piisavalt karoteene, tomatihooajal lükopeene jne.“ Guarkummil ei ole kehas summeeruvat toimet ja seda kasutavad paksendajana kastmetes need, kes kartulit ja maisi süüa ei või.

7. Sünteetilised sulfiidid

Leidub: Veinis, õlles, pakendatud krevettides jm.

Röövib: B1-vitamiini ehk tiamiini

Sünteetilisi sulfiite kasutatakse toitudes ja jookides, et need ei kaotaks värvi. Ainete üleliigne tarbimine võib viia B1-vitamiini taseme ohtlikult madalale. Tiamiin on vajalik südame ja vaimse tervise hoidmiseks. Sulfiidid võivad teatud inimestel esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone.

„Katsete korral kindlaks tehtud omadused ei pruugi avalduda mitmekülgse söömise korral. Alkohol, kohv ja suitsetamine vähendavad rohkem B1-vitamiini hulka kehas kui toidus värvi säilitamise eesmärgil lisatud sulfiitide hulk. Süües teravilju, kaunvilju, liha ja kala ei mõju vähene veini või õlle joomine organismile tiamiini kogusest lähtuvalt hävitavalt,“ selgitab Maser sulfiitide nõrka mõju mitmekesise toitumise korral.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Illustratsioon: www.lifehack.org