Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest

Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest


Seemnete maailm on kirju ja neid väikeseid energiapomme võib leida nii graanatõuntest kui kanepitaimedest. Kõiki seemneid ühendab aga särtsu andev toime tervisele!
Seemned on otsekui väikesed varakambrid, mille avamisel paiskub organismi korralik hulk kasulikke aineid. Vahel võib juba üks peotäis seemneid pakkuda paraja hulga mineraalaineid, vitamiine ja häid rasvu. Kaalu jälgimisel ei tasu seemnetega liialdada, sest tervistavate toimetega kaasneb võrdlemisi suur kalorsus. Näiteks väikeses peotäies päevalilleseemnetes võib peidus olla tervelt 70 kalorit. Vaatame, millised seemned on toiduks head:

Kõrvitsaseemned
Sügis toob kõrvitsahooaja ja seda ümmargust vilja süües ei tasu seemneid kõrvale heita. Lapikud seemned sisaldavad palju mineraalaineid ja taimse päritoluga valke. Üks peotäis röstitud kõrvitsaseemneid võib sisaldada kogunisti 8.5 g valku. Samas portsjonis on ainult neli grammi süsivesikuid, millest poole moodustavad kiudained. Viimased aitavad seedeelundkonna tegevusele kaasa ja säilitavad pikemaks ajaks täiskõhutunnet. Samuti on kõrvitsaseemned suurepärased oomega-3-rasvhapete allikad. Need rasvhapped aitavad hoida närvisüsteemi ja aju töökorras ning kuluvad ära pingelist mõttetööd nõudvatel perioodidel. Toidupoes võib märgata erinevaid saiu ja seemneleibu, kuhu on lisatud ohtralt kõrvitsaseemneid. Kõrvitsast eemaldatud ja kergelt röstitud seemneid saab kasutada riisi- ja pastaroogade, müslide, salatite ja putrude valmistamisel.

Päevalilleseemned
Päevalilleseemned sisaldavad küllaldases koguses fütosteroole. Tegu on keemilise struktuuri poolest kolesteroolile sarnanevate ainetega. Need võivad vähendada kolesteroolitaset veres, tugevdada imuunsüsteemi ja alandada vähkkasvajate riski. Hallikaid seemneid tasub tarbida magneesiumi saamiseks. Mitmed uuringud on näidanud, et toidust saadav magneesium aitab alandada kõrget vererõhku, ennetada migreenihoogusid ja vähendada astma raskusastet. Lisaks on seda mineraalainet vaja tervete luude ja energia tootmise jaoks. Pähklit meenutava maitsega päevalilleseemneid võib lisada salatitesse, jogurtisse, leivataignasse ja vokiroogadesse.

Chia seemned
Chia seemneid võib kasutada võitlusel II tüübi diabeedi vastu, kuna traditsiooniliselt Mehhikos tarbitavad seemned  aitavad seedeprotsesse aeglustada. Kui chia seemned vedelikega kokku puutuvad, tekib želatiini meenutav kiht, mis võib vähendada riski veresuhkru äkiliste tõusude-languste tekkeks. Juba 28 grammi chia seemneid sisaldab pea 11 grammi kiudaineid, mis on juba kolmandik täiskasvanute päevasest vajadusest. Seemnete söömine on hea viis, kuidas tagada vajaliku kiudainete koguse tarbimise ning päevaste normide täitmise. Omakorda aitab see seedeelundkonda töökorras hoida. Üks portsjon chia seemneid katab viiendiku päevasest kaltsiumi vajadusest. Mineraali on vaja luude ja hammaste jaoks ning kaltsium võib pakkuda kaitset osteoporoosi eest. Taimetoitlasi rõõmustab chia seemnete suur valgusisaldus, mis aitab kompenseerida toidulaualt liha puudumist. Chia seemnetele on palju koduseid kasutusalasid. Kotlettides võib asendada saiapuru jahvatatud seemnetega ning samamoodi võib seemnetest teha saia kasutamata maitsvat paneeringut kanale ja kalale. Populaarne viis chia seemnete tarbimiseks on mõne supilusikatäie lisamine smuutidesse ja trennijärgsetesse taastusjookidesse.

Seesamiseemned
Seesamiseemned sisaldavad tervelt 20% ulatuses valku, muutes peotäie seemneid kasulikuks ja kõhtu täitvaks suupisteks. Suur tsingi sisaldus soodustab kollageeni tootmist, mis muudab naha elastsemaks ja taastab kahjustada saanud kudesid. Regulaarne seesamiseemnetest pressitud õli tarbimine võib alandada isegi nahavähi riski. Lisaks tasub seemneid tarbida mangaani, magneesiumi, kaltsiumi, fosfori ja raua saamiseks. Seesamiseemneid kasutatakse salatites, maiustustes, küpsetistes ja erinevates aasiapärastes roogades. Samuti võib toitu maitsestada seesamiõliga, mis on aroomi poolest seemnetest intensiivsem.

Linaseemned
Tihti pannakse linaseemneid pagaritoodetesse, et teha neid tervislikumaks ja anda lisadoos kasulikke aineid. Muuhulgas sisaldavad linaseemned oomega-3-rasvhappeid, mis kuulu kohaselt hävivad kuumuse käes ja seetõttu polevat seemneid kasulik küpsetada. Hiljuti tehtud uuringud on näidanud, et 150 kraadi juures küpsetatud linaseemnete linoolhape oli jäänud stabiilseks. Kuumuse tulemusel lagunemist ei toimunud. Sellise temperatuuri juures hoiti seemneid katsete käigus nii 15 minutit kui kolm tundi ja mõlemal juhul olid oomega-3-rasvhapped linaseemnetes oma esialgset kuju säilitanud. Linaseemned sisaldavad keskmisest kõvasti suuremat kogust lignaane. Need ained soodustavad soolestikus pesitsevate kasulike bakterite paljunemist ja omavad antioksüdantseid toimeid. Maitsesta linaseemnetega erinevaid küpsetisi, lisa jahvatud seemneid või nendest pressitud õli smuutidesse ning kasuta neid oma lemmiksalati garneerimiseks.

Kanepiseemned
Kanepiseemned sisaldavad kuni 35% õli, millest suure osa moodustavad tervisele soodsad mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Seemnetes on märkimisväärne kogus kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja fosforit. Poes müüdavad kanepiseemned ja nende saadused narkojoovet ei tekita, mistõttu võib neid julgelt erinevate roogade valmistamisel kasutada. Kanepiseemned säilitavad enim toitaineid toorel kujul, mistõttu on kasulik eelistada nendest smuutide valmistamist ning valmisroogadele lisamaitse andmist.

Granaatõunaseemned
Keskmine granaatõun sisaldab kogunisti 600 heledast viljalihast ümbritsetud ja mõnusalt mahlakat seemet. 100 g kohta sisaldavad granaatõunaseemned keskmiselt ainult 83 kalorit ja annavad 4 g kiudaineid. Granaatõunadest saadavad seemned on head C- ja K-vitamiini allikad. Esimene neist aitab toetada immuunsüsteemi toimimist,  haavade paranemist ja hoida igemete ning hammaste tervist. K-vitamiin on vajalik nii tugeva luustiku hoidmiseks kui normaalseks vere hüübimiseks. Peale selle sisaldavad granaatõunaseemned erinevaid polüfenoole, mis võivad alandada riski krooniliste südamehaiguste ja vähktõbede tekkeks. Polüfenoolid on võimsad antioksüdandid, mis tähendab, et need võivad pikendada tervise juures olevate rakkude eluiga ja hävitada tavapärasest funktsioneerimisest kõrvale kalduvaid rakke. Kasuta seemneid, et anda eksootilist lihvi maitsestamata jogurtile, tee vahemerelise hõnguga salatit või lisa võileibadele garneeringuks.

Köömned

Köömned on asendamatuks abimeheks söögiisu puudumise korral, kuna taimel on täheldatud isu tõstvaid omadusi. Kurguvalu korral aitab köömneleotisega kurgu kuristamine ebameeldivat kipitust vähendada. Vähese rinnapiima all kannatajaid rõõmustavad mitmete uuringute tulemused, mille kohaselt aitab seemnete tarbimine naistel rinnapiima tootmist soodustada. Köömneid saab edukalt kasutada erinevate liha- ja pajaroogade maitsestamiseks ning hõrgu leivataigna tegemisel.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: www.agapeek.com

Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual

Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual



Kahjulikud lisaained? Poodides müüdavad valmisproduktid sisaldavad töödeldud aineid, mis ei tee kehale sugugi head. Tähtis on lugeda koostisainete nimekirja, et selgitada välja eriti halvad koostisosad.

Supermarketite letid on täis kaupu, mille koostisainete nimekirjas leidub keelt sõlme ajavate nimedega lisandeid, kaheldava ohutusega säilitusaineid ja toidukeemia saavutusi, millest mõnikümmend aastat tagasi polnud tarbijad kuulnudki. Tänase päevani ei tutvu kõik pakendite tagakülgedega. Kuidas tulla toime peadpööritavas ostukeskkonnas? „Tee ise kodus süüa! Nii saad kõige parema, värskema ja tervislikuma toidu. Väldi valmis- ja pooltooteid, eriti kulinaarialeti kaupa,“ manitseb Maser mõistlikumaid valikuid tegema. Kahjuks pole selleks alati aega ja sellisel juhul on valmistoidud kõige kulusäästlikum valik.

Keemiliste ainete toime on omavahel seotud ja see kehtib nii igapäevase toidu kui lisandite puhul. „Üks tuntumaid soovitusi on kaltsiumi saamiseks piima juua. Nimelt vajab kaltsium imendumiseks rasvhappeid ja D-vitamiini. Kui jood ainult kaltsiumiga rikastatud vett, siis saab organism seal olevast kaltsiumist vaevalt veerandi,“ toob Mai Maser illustreeriva näite. Samas ei pruugi omavaheline reaktsioon alati positiivne olla. Järgnevalt heidamegi pilgu valmisproduktide varjatud külgedele.

1. Liigne suhkur

Heal lapsel mitu nime: Agaavinektar, pruun suhkur, roosuhkur, karamell, dekstroos, fruktoos, glükoos, mesi, inverteeritud suhkur, siirup, sukroos, maltoosa, toorsuhkur
Leidub: Limonaadides, magustoitudes, kommides, pagaritoodetes jne.
Röövib: C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi
C-vitamiin ja glükoos kasutavad samu transportereid rakkudesse pääsemiseks, mistõttu toimub nende vahel konkurents. Meie keha lubab ainult piiratud koguses rafineeritud suhkru imendumist. Selle ületamisel jääb suhkur soolestikus pesitsevaid baktereid toitma, mis viib nende vohamiseni. Üleliigsed bakterid hakkavad toitaineid varastama ja vigastavad soolestiku rakke, mille tulemusel on kaltsiumi ja magneesiumi imendumine häiritud.

Rafineeritud suhkrute päevane suurim kogus on 10% energiavajadusest. Seega keskmiselt naistel, kellel on energiavajadus 2000 kcal, on päevane maksimaalne soovitatav rafineeritud suhkru kogus 200 kcal ehk 50 g. Tegu on küll süsivesikuga, kuid peale energiahulga ei ole sellel muud toiteväärtust. Põhilise süsivesikute hulga saame tärklist ja kiudaineid  sisaldavast toidust, mis imenduvad aeglaselt. „Tähtis on päevas söödav magusaine kogus ja seda vaatamata, millist magusainet on konkreetselt karastusjookides, küpsetistes jm kasutatud. Puuviljadest ja marjadest võib samuti saada ülemäära palju fruktoosi, sama puudutab muidu väga tervisliku mee liigset söömist,“ selgitab Maser. „Tervisehäired võivad kaasneda siis, kui tarvitada üle 40 g fruktoosi päevas.“ Alati on mõistlik valmistoote pakendilt lugeda andmeid suhkrute kohta. „Peidetud“ suhkruid sisaldavad näiteks teraviljatooted nagu leib ja sai, magustoidud, marinaadid ja joogid.

2. Glükoosi-fuktoosisiirup

Heal lapsel mitu nime: Maisisiirup, maisisuhkur
Leidub: Valmistoodetes, küpsistes, kookides, hommikusöögihelvestes, karastusjookides, jogurtites, mahlajookides jne.
Röövib: Kroomi, magneesiumi, tsinki
Glükoosi-fruktoosisiirup on kõige rohkem tähelepanu saanud Ameerikas, kuid tänasel päeval pole see meilegi tundmatu lisaaine. Bioloogiliselt on sellel magusainel sama toime, mis suhkrulgi ehk selle tarvitamine võib lõppeda bakterite vohamisega. Bakterite ülekasv on üks levinud probleem näiteks ärritunud soole sündroomi all kannatajatel. Viimasega kaasneb kõhuvalu, puhitus ja muud häirivad sümptomid. Lisaks kaasneb glükoosi-fruktoosisiirupi tarbimisega tõeliselt murettekitav nähtus. Aine ei käivita ajus hormooni nimega leptiin, mis peaks inimest teavitama täiskõhutundest ja maha suruma söögiisu. Just seetõttu väidavad osad Ameerika teadlased, et glükoos-fruktoosisiirupi lai tarvitamine on üks ülekaalulisuse epideemia süüdlaseid.

Maisisiirup on üks lisanditest, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. „Uuringud näitavad, et ei ole olulist erinevust maisisiirupi ja lauasuhkru mõjul insuliini, leptiini ja greliini tootmisele või vere suhkrutasemele. Greliin on näljatunnet tekitav hormoon ja leptiin reguleerib laiemaltki ainevahetust,“ räägib Maser.

3. Pektiin

Heal lapsel mitu nime: E-440
Leidub: Moosides, marmelaadides, mahlajookides, piimajookides, jogurtites
Röövib: Beeta-karoteeni, lükopeeni, luteiini
Pealtnäha on pektiin tervisele kasulik kiudaine, kuid tegelikkuses ei pruugi see tarretav aine alati inimese heaks töötada. Tomatites leiduva lükopeeni ja teistegi antioksüdantide täie potentsiaali kasutamiseks ei tasu samal ajal tarbida lisatud pektiiniga tooteid. Olgu öeldud, et pektiini leidub ka looduslikes toiduainetes, näiteks õuntes.

„Tõepoolest seotakse organismis ja eemaldatakse palju kasulikke aineid, kui kiudainetega liialdatakse. Sellepärast on soovitus neid tarbida kuni 35 g päevas, mis saadakse tavalise toiduga nagu täisteratooted ja aedviljad,“ selgitab Maser. „Kui hakata apteegist kottide viisi peenestatud kiude  ostma ja lusikaga sööma, siis tulevad loomulikult kõik halvad mõjud välja. Mõõdukat mooside ja marmelaadide tarbimist ohtlikuks pidada ei saa.“

4. EDTA kaltsiuminaatriumisool

Heal lapsel mitu nime: Kaltsiumdinaatriumetüleendiamiintetraatsetaat, E-385
Leidub: Kala- ja krabikonservides, poolfabrikaatides
Röövib: Magneesiumi, rauda, kaltsiumi, tsinki ja kaaliumit
Raskesti meeldejäetava täispika nimetusega antioksüdanti kasutatakse toiduainetööstuse väliselt näiteks pliimürgituse raviks. Nimelt aitab EDTA viia raskemetalle kehast välja. Samamoodi aitab see toitude värvi ja maitset hoida, kuna takistab metallidel oksüdeerumisele kaasa aidata. Tarbides EDTA-ga toiduaineid viib säilitusaine kehast nii halbu kui häid mineraale välja. Nii võib tekkida organismis teatud vajalike mineraalide puudus.

5. Fosforhape

Heal lapsel mitu nime: E-338
Leidub: Karastusjookides, mõningates maitseveedes
Röövib: Kaltsiumi, magneesiumi
Fosfor ja kaltsium seonduvad omavahel kergesti, mistõttu fosforhappe tarbimine võib viia kehast suurema koguse kaltsiumit välja. Kaltsium ja magneesium käivad käsikäes ning selle tulemusel vähenevad ka magneesiumi varud. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimus näitas, et nädalas keskmiselt viis koolajooki tarbinud naistel oli mittetarbijatega võrreldes madalam luutihedus. Arvatav põhjus peitub just nimelt fosfori ja kaltsiumi tasakaalus.

„Janu korral joo puhast vett – see peaks olema juba mainimatagi selge! Kui juua allikavett ja mineraalvett, siis ei ole mingit veest tingitud mineraalide puudust. Otse vastupidi, teatud juhtudel võime neid saada isegi liiga palju,“ hoiatab Maser. „Kui soovitatakse juua teatud hulga vett kilo kehakaalu kohta, siis tuleb sellest kinni pidada, kui tervis on teile tähtis. Soovituslik on 28-38 ml/kg kohta.“

6. Guarkummi

Heal lapsel mitu nime: E-412
Leidub: Pakisupid, mõned kohupiimad ja jäätised, mahlajoogid
Röövib: Beeta-karoteen, lükopeen, luteiin
Guaraanapõõsa seemnetest valmistatud paksendaja annab sarnaselt suhkrule otsest toitu soolestikus leiduvatele bakteritele. Kordub sarnane olukord, mille käigus üleliigne kogus baktereid viib konkureerimiseni tähtsate toitainete nimel. Müncheni tehnikaülikoolis tehtud uuring näitas, et guarkummi tarbimine võib vähendada karotenoidide imendumist tervelt viiendiku võrra.

„Allergikud peavad olema ettevaatlikud, sest guarkummi võib põhjustada nõgeslöövet. Kui harva süüa pakisuppe, muul ajal aga ise värsketest aedviljadest valmistatud suppe või praadi köögiviljadega, siis ei ole erilist ohtu koosmõjusid karta,“ julgustab Maser. „Aedviljade söömise soovitused käivad ajakirjandusest tihti läbi ja on ilmselt inimestel meeles. Seega saame igapäevaselt piisavalt karoteene, tomatihooajal lükopeene jne.“ Guarkummil ei ole kehas summeeruvat toimet ja seda kasutavad paksendajana kastmetes need, kes kartulit ja maisi süüa ei või.

7. Sünteetilised sulfiidid

Leidub: Veinis, õlles, pakendatud krevettides jm.
Röövib: B1-vitamiini ehk tiamiini
Sünteetilisi sulfiite kasutatakse toitudes ja jookides, et need ei kaotaks värvi. Ainete üleliigne tarbimine võib viia B1-vitamiini taseme ohtlikult madalale. Tiamiin on vajalik südame ja vaimse tervise hoidmiseks. Sulfiidid võivad teatud inimestel esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone.

„Katsete korral kindlaks tehtud omadused ei pruugi avalduda mitmekülgse söömise korral. Alkohol, kohv ja suitsetamine vähendavad rohkem B1-vitamiini hulka kehas kui toidus värvi säilitamise eesmärgil lisatud sulfiitide hulk. Süües teravilju, kaunvilju, liha ja kala ei mõju vähene veini või õlle joomine organismile tiamiini kogusest lähtuvalt hävitavalt,“ selgitab Maser sulfiitide nõrka mõju mitmekesise toitumise korral.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Illustratsioon: www.lifehack.org

Akne põhjused, toitumise mõju seksiisule ja tugevad lihased vähi vastu




Tugevad lihased kaitsevad vähi eest
Allikas: Postimees Tervis

Lõuna-Carolina ülikooli teadlased jõudsid oma uuringu käigus järeldusele, et suuremad ja tugevamad lihased tähendavad väiksemat tõenäosust vähki surra.

Teadlased võtsid vaatluse alla üle kümne tuhande mehe, kes olid alates 1980ndatest kuni 2003. aastani osa võtnud Dallase Cooper kliiniku katsetes. Nii selgus, et mida suuremat raskust suutsid mehed suruda rinnalt surudes või jalapressi masinaga, seda väiksem oli nende tõenäosus vähki surra, kirjutab ergo-log.com. Kõik vaatlusalused läbisid põhjaliku arstliku kontrolli ja samuti hinnati juba uuringu alguses nende füüsilist vormi.

Uuringust selgus, et mõõdukas või suur lihasjõud tähendab 30 protsendi võrra väiksemat vähki haigestumise riski kui siis, kui lihasjõud jääb väikeseks. Suur lihasjõud kaitseb vähi eest veidi paremini kui keskmine, kuid erinevus ei ole siiski väga suur.

Teadlased avastasid seejuures, et lihasjõud vähendab eluohtliku vähivormi väljakujunemist sõltumata sellest, milline on inimese kehakaal. Kui vaatlusalused jaotati gruppidesse vastavalt keha rasvaprotsendile, selgus, et ehkki madalam rasvaprotsent tähendab veelgi paremat kaitset vähi eest, on lihasjõul kaitsev toime ka veidi kõrgema rasvaprotsendi puhul.

Loe edasi siit.


Uued antibiootikumid aitavad streptokokke hävitada

Allikas: Postimees Tervis

Välja töötamisel on uus tuberkuloosiravim ja mullabakterite rakkudest eraldatud aine tõotab tõhusalt hävitada streptokokke.

Uute antibiootikumide otsingul kammivad teadlased läbi looduslikke bakterikooslusi, kuid see on tõeline vägitöö, sest näiteks mullas elutsevad pisiolendid vajavad kasvamiseks erilisi tingimusi ega suuda laboris ellu jääda, kirjutab ERRi teadusportaal.

USA ja Saksa teadlased suutsid pinnasebakterid kasvatada mullakihti paigutatud erilises kambris ning avastasid aine, mis sai nimeks teiksobaktiin.

Loe edasi siit.


Toitumise mõju seksiisule

Allikas: Postimees Tervis
Paljud mehed veedavad loendamatul hulgal tunde jõusaalis, et töötada oma füüsise kallal, eesmärgiga parandada oma tervislikku seisundit ja püsida heas vormis. Kuid vaatame tõele näkku – üheks eesmärgiks treeningute alustamisel on ka tõsta oma võimalusi seksuaalelus. Tegelikkuses mõjutab voodielu kõige enam aga toitumine, vahendab Fox News.

Alkohol vähendab libiidot

New Yorki meestekliiniku direktor doktor Harry Fisch pärsib seksuaalseid tundeid. «Erektsiooni tekkimiseks läheb kauem aega ning üsna kiirelt võib erektreerunud peenis ära vajuda. Orgasmi saavutamine võtab kauem aega. Loo moraal seisneb selles, et järgmine kord, kui voodisse tegudele asud, tea, et enne oleks nutikas kolmandast joogist loobuda. Piisab kahest.

Puu- ja juurviljad soodustavad värvikat sekselu

Puu- ja juurviljad on väga võimsad relvad parandamaks seksuaalset sooritust ja seksuaaltervist. «Näiteks arbuus sisaldab palju sellist fütotoitainet nagu tsitrulliin, mille keha omakorda konverteerib arginiiniks, mis on aminohape, mis tõstab keha lämmastikoksiidi taset ja lõõgastab seeläbi veresooni Viagrale sarnaselt,» rääkis Hippocratese terviseinstituudi arst Brian Clement. Teised viljad, mis on kõrge tsitrulliini sisaldusega on küüslauk, sibul ja kaunviljad.

Frititud toidud vähendavad sugutungi

Frititud toidud, mis on saadaval pea kõikides kiirtoiduputkades, on peamine oht meeste seksuaalsele sooritusvõimele. Transrasvad, mida paljud meie lemmikrämpstoidud sisaldavad, põhjustavad libiido langust ja võivad langetada ka sperma tootlikkust.

Vabane töödeldud toitudest

Küpsised, kommid ja teised töödeldud toidud on kõrged transrasvade sisalduselt ning samaaegselt ka kõrge suhkru sisaldusega, mid vähendavad vere voolu ja võivad põhjustada kõiksugu põletikulisi protsesse.

Loe edasi siit.


Erinevad akne põhjused

Allikas: Postimees Tervis

Prevention.com toob välja kuus peamist aknekollet ja selle taga peituvad põhjused ning annab nõu, kuidas ebameeldivast nähtusest lahti saada.

Sümptom: väikesed punnid otsaesisel 

Põhjus: Kõik, mis ei lase rasul loomulikul teel pooridest väljuda - nagu näiteks mütsi kandmine, meigiga higistamine või higi pühkimine trennis – võib poorid ummistada. Samuti võib vistrikke põhjustada teatud juuksehooldustoodete, nagu näiteks läikeseerumi ja higistamise koosmõju.

Mida teha? Hoia oma müts alati puhtana, st ära unusta seda regulaarselt pesta, ning kasuta trennis higi pühkimiseks puhast puuvillast rätikut – kuid hõõrumise asemel võiksid nahka pigem kuivaks patsutada, sest nii ei suru sa rasu, mustust ja higi sügavale pooridesse. Kui kipud tihti higistama, võiksid kasutada vaid veel põhinevaid juuksehooldustooteid.

Sümptom: sügavad tsüstid või valgepea-komedoonid põskedel
Põhjus: kui sul on põskedel korralik aknepuhang, on selle põhjuseks suure tõenäosusega stress, mis tõstab testosteroonitaset ning seeläbi suurendab ka rasu tootmist. Kui tegemist on mõne üksiku vistrikuga, võid kahtlustada bakterite levikut kätelt või mobiiltelefoni ekraanilt.

Mida teha? Kui probleem püsib, mine nahaarsti juurde, kes määrab sulle antibiootikumiravi või ravikreemiga määrimise. Kui probleem ilmneb vaid aeg-ajalt, alusta sellest, et hoiad puhtana kõike, mis sinu näonahaga kokku puutub – olgu selleks käed või mobiiltelefon. Viimase ekraani võiksid puhastada spetsiaalse antibakteriaalse ekraanipuhastusvahendiga – tavalist piiritust telefonitootjad ei soovita.

Sümptom: põletikulised punnid, must- ja valgepea-komedoonid ninal 

Põhjus: sageli võib tegemist olla hoopis rosaatseaga, mille korral nahale ilmuvad punased sõlmekesed ja mädavillid, mis meenutavad kangesti aknet. Nahaarst oskab aga kahel seisundil kindlasti vahet teha. Mõni üksik harvaesinev põletikuline punn võib siiski tähendada ummistunud poori tüüpiliselt rasuse nahaga näopiirkonnas.

Mida teha? Mine nahaarsti juurde, et selgitada välja, kas tegemist on akne või rosaatseaga – iseseisvalt on neil pea võimatu vahet teha, kui sa pole just õppinud asjatundja. Rosaatsea all kannatavatel inimestel soovitatakse kasutada mittevahutavaid pesuaineid ja lõhnavabu tooteid, et nahka minimaalselt ärritada. Ravina määratakse antibiootikumid või ravikreem. Kui probleem on vaid liigses naharasus, kasuta alkoholivaba rasueritust reguleerivat näotoonikut, mis sisaldab näiteks nõiapuu ekstrakti.

Sümptom: punased sõlmekesed rinnal 

Põhjus: su trenniriided lukustavad higi koos mustusega su naha pinnale, ärritades nahka ja ummistades poorid.

Mida teha? Vali niiskust imavad materjalid, mis ei põhjusta aknet, sest nad imavad niiskuse pigem endasse, selmet lasta sel nahapinnal püsida. Pärast trenni võta riided kohe seljast ja mine duši alla. Ning pese trenniriideid iga trenni järel leebe pesuvahendiga, kuid ilma loputusvahendita. Samuti ära unusta läbihigistatuid riideid kauaks trennikotti – nii soodustad nii halva lõhna teket kui ka bakterite paljunemist.

Sümptom: põletikulised vistrikud seljal 

Põhjus: seljal tekib akne tavaliselt pooride ummistumise tõttu. See võib juhtuda seetõttu, et liibuvad riided, seljakott või isegi tooli seljatugi on pidevas tihedas kontaktis su nahaga.

Mida teha? Seljal on nahk paksem kui näol ning rasunäärmed on sügavamad, nii et võiksid kasutada veidi intensiivsemaid ravimeetodeid – puhasta nahka salitsüülhappega, koori põhjalikult ja küsi nahaarstilt antibiootikumiga kreemi.

Loe edasi siit.


Kasvajarakud suudavad keskkonnast DNA-d hankida

Allikas: ERR Novaator Cell Metabolism kaudu

Uus-Meremaa teadlased on esimest korda näidanud, et raku jõujaamades paiknev mitokondriaalne DNA suudab liikuda ühest kasvaja rakust teise. Töörühm loodab, et leid aitab lisaks vähile paremini mõista erinevate mitokondriaalsete haiguste tekkepõhjusi ning pakkuda uusi võimalusi vigaste geenide asendamiseks.

Erinevalt rakutuumas leiduvast pärilikkusainest, kodeerib mitokondriaalne DNA vaid rakke energiaga varustavate jõujaamade jaoks vajalikke valke. Enne ajakirjas Cell Metabolism ilmunud uurimust oletati, et selles leiduvatel pärilikkusainu lõikudel on võimalik rakust lahkuda vaid rakkude paljunemise ajal.

Malaghani instituudis töötava Mike Berridge'i töörühm täheldas aga, et pärast hiirte rinnavähi ja melanoomi rakkudest mitokondriaalse DNA eemaldamist kandus mtDNA ümbritsevatest kudedest iseseisvalt vastava pärilikkusaineta rakkudesse. Pärast uut DNA-d hakkasid vähirakud taas jõudsalt paljunema, moodustasid kasvajaid ja levisid uurimise alla võetud hiirte teistesse kehaosadesse.

Loe edasi siit.

Pilt: khancoaching.com

Geenid ja kehakaal, parim kaalulangetustempo ning rasvarakkude kaitsetoime




Toitumisharjumused võivad päästa vähist
Allikas: Postimees Tervis

Värske uuring näitas, et süües taimset toitu ja vähendades alkoholi tarbimist võib alaneda rasvumisega seotud kasvajate tekkimise risk.

New Yorgi ülikooli uurijad ütlesid, et liigset keharasva seostati kolmandikuga kasvajatest, kirjutas newsmaxhealth.com. Uurijad tõid rasvumisega seotud kasvajate näidetena välja seedetrakti, suguelundite, kuseteede, vere, luu, põrna ja kilpnäärmega seotud kasvajad. Teadlased uurisid, kas ühenduste World Cancer Research Fund ja American Institute for Cancer Research soovitused alandavad kindlate vähivormide tekkimise riski. Uuring hõlmas 3000 ameeriklase toitumisandmeid 1991. kui 2008. aastani. Osalejatel diagnoositi 480 rasvumisega seotud vähki.

Loe edasi siit.


Parim kaalulangetustempo on umbes kaks kilogrammi kuus

Allikas: Postimees Tervis

Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste osakonna eksperdi Tagli Pitsi sõnul peaks kaalu langetamine toimuma aeglases tempos – parim tempo on umbes kaks kilogrammi kuus, maksimaalselt neli.

Kaalu alandamiseks ei saa ette anda toitumiskava, mida tihti tehakse, vaid inimene peab ise endale selgeks tegema toitumise põhitõed ning neid siis järk-järgult oma eluviisi sisse viima, kirjutab ta Meditsiiniuudistes. Üldjuhul on kaalu alandamise aluseks reegel – kuluta rohkem kui toiduga omastad, kuid samas ei tohi unustada, et oluline on kogu toitumine tervikuna, mitte ainult kilokalorite lugemine. Tihtipeale saab see hoopis takistuseks.

Pitsi soovitab alustada väikestest muudatustest ja järk-järgult. Näiteks ei pea panema leivale võid-margariini, selle asemel sobib toorjuust või hoopis paar tomati-kurgiviilu. Rasvu ei pea kartma, kuid tuleb vaadata, millistest allikatest need tulevad. Eelistama peaks kalarasvu, pähkleid-seemneid-mandleid. See omakorda tähendab, et liha- ja piimatoodete puhul tasuks valida väiksema rasvasusega tooteid – näiteks asendada võimaluse hapukoor maitsestamata jogurti või vahukoor piimaga.
Lihatoodetes leiduvad rasvad on tihtipeale silmale nähtamatud ehk nn peidetud rasvad. Üldjuhul on tegemist ka küllastunud rasvhapetega, mille saamist peaks vähendama. Seega tuleks kõikvõimalike pooltoodete asemel valida maitsestamata lahja (linnu)liha.

Janu korral tasub alati eelistada vett. Karastusjooke ja alkoholi tarvitage võimalikult harva. Esimeses leidub palju suhkrut. Alkohol aga annab märkimisväärselt lisaenergiat, mida kaalulangetajal kindlasti vaja ei lähe (1 gramm puhast alkoholi annab 7 kcal).

Loe edasi siit.


Uus dieedipill paneb keha rasva põletama

Allikas: Postimees Tervis
USA teadlaste sõnul võib uuest dieedipillist olla abi neil, kes ei suuda tervislikult toitudes ja regulaarselt treenides ikkagi kaalust alla võtta – nimelt paneb see keha kavala triki abil rasva põletama ning on seejuures potentsiaalselt efektiivsem ja ohutum kui teised kasutusel olevad variandid.

Salk instituudi geenilabori juht Ronald Evens ütles Medical News Today’le, et feksaramiini nimeline dieedipill käitub nagu kujuteldav toit. Nimelt saadab ta ajju samasuguse signaali nagu siis, kui inimene sööb palju ja keha on seetõttu sunnitud energia talletamiseks ruumi tegema. Kuid tegelikult ei kaasne selle pilliga ei kaloreid ega muutusi söögiisus.

Kui pilli testiti rasvunud hiirte peal, selgus, et feksaramiin toob kaasa rasvamassi vähenemise, aitab ennetada kaalutõusu, hoida kontrolli all vererõhku ning alandada kolesteeroli- ja põletikutaset. Feksaramiini sihtmärgiks on FXR-retseptor – toidu seedimises, rasva ja suhkru ladestamises ning sapi eritamises osalev valk.

Teadlased selgitasid, et kui me hakkame sööma, siis FXR aktiveerub. Varasemad Evansi  meeskonna uuringud on näidanud, et FXR mõjutab muu hulgas ka vere suhkrutaset ja käivitab rasvapõletusprotsessi.

Mõned olemasolevad dieedipillid aktiveerivad terve rea FXRi kontrollitavaid radu, mis seotud nii soolestiku, maksa, neerude kui ka neerupealistega. Feksaramiin seevastu aktiveerib vaid soolestikuga seotud raja. Suu kaudu manustades imendub ravim vaid soolestikku ega sisene vereringesse, mis tähendab, et suure tõenäosusega ei põhjusta ta kõrvaltoimeid, mida seostatakse teiste kasutusel olevate dieedipillidega – kõrget vererõhku, unetust või segi südamehaigusi.

Loe edasi siit.


Rasvarakkude üllatav kaitsetoime

Allikas: Postimees Tervis

Adipotsüüdid ehk rasvarakud on olulised keha energiatasakaalu hoidmisel, kuid California-San Diego ülikooli teadlaste uue uuringu kohaselt võivad nahaalused rasvarakkud nahka ka nakkuste eest kaitsta.

California-San Diego ülikooli meditsiinikooli dermatoloogiaprofessor dr. Richard Gallo ja tema kolleegid näitasid oma uuringu raames, et adipotsüüdid tootavad mikroobidevastase toimega peptiide, mis hoiavad patogeene eemal, kirjutab Medical News Today.

Ajakirjas Science avaldatud uuringu tarbeks katsetasid teadlased hiirte peal Staphylococcus aureus bakterit, mis põhjustab inimestel naha ja pehmete kudede nakkusi. Teadlased valisid just selle bakteriliigi seetõttu, et varasemad uuringud olid tuvastanud selle esinemise naha rasvkihis. Nii tahtsid nad näha, kas see rasv aitab ennetada nahanakkusi.

Juba mõne tunni jooksul pärast seda, kui katsehiired puutusid kokku S. aureuse bakteriga, täheldasid teadlased märkimisväärset adipotsüütide hulga ja suuruse kasvu  infetseerunud piirkonnas. Kõige üllatavamaks leiuks osutus samas see, et adipotsüüdid tootsid suurel hulgal mikroobidevastast peptiididi (AMP), mis on osaks immuunsüsteemi vastusreaktsioonist bakterite, viiruste ja teiste potentsiaalselt kahjulike pisikute hävitamiseks.

Dr. Gallo selgitas, et varem arvati, et kui nahk on saanud kahjustada, jääb organismi kaitsmine veremürgituse ehk sepsise eest puhtalt valgete vereliblede ülesandeks. Kuid nende rakkude kaasamine võtab tema sõnul aega ning nüüd on teada, et esmane kaitse tuleb hoopis rasva tüvirakkudelt. Varem ei olnud Gallo sõnul teada, et adipotsüüdid suudavad toota mikroobidevastaseid aineid.

Loe edasi siit.


Kas geenid määravad täielikult sinu kehakaalu?

Allikas: Postimees Tervis

Kui sinu vanemad on ülekaalulised, on nende kehakuju ja -kaaluga seotud geenid ilmselt viimane asi, mida sa endale soovid. Kui suur osa on siin tegelikult geneetikal ning mida saad selle vastu teha?

Geenide mõju kehakaalule on kuum teema, mis tekitab palju vastakaid arvamusi. Kindel on see, et teatud määral mängivad geenid inimese kehakaalus kindlasti rolli. Näiteks identsetel kaksikutel, kellel on 100 protsendi ulatuses samad geenid, on suurema tõenäosusega sama kehamassiindeks kui kahemunakaksikutel, kes jagavad samu geene vaid umbes 50 protsendi ulatuses, kirjutab Womenshealthmag.com.

Duke’i ülikooli sotsiaalteaduste uurimisinstituudi dotsent Dan Belsky märkis, et uuringute järgi tuleneb üle poole rahvastiku kehamassiindeksi erinevustest individuaalsetest geneetilistest erinevustest. Ent DNA ei tähenda kivisse raiutud saatust. Belsky tõi välja, et kuigi rasvunud inimeste osakaal on märkimisväärselt tõusnud (11,6 protsendilt 1990. aastal 29,4 protsendini 2014. aastal), ei ole genoomid samal ajal muutunud. See tähendab, et muutus on tingitud välistest teguritest, mitte DNAst.

Ajakirjas PLOS Medicine avaldatud uuringust selgus, et eelsoodumust rasvumisele saab treenimise abil tervelt 40 protsendi võrra vähendada. Ning kui sul on raskusi kaalust allavõtmisega ja sa kipud selles süüdistama oma geene, siis spetsialistid soovitavad oma treeningkava kriitilise pilguga üle vaadata – sageli hindavad inimesed oma füüsilist aktiivsust kõvasti üle.

Ole enda vastu aus – kas sa teed trenni vähemalt 150 kuni 300 minutit nädalas? Oluline on ka see, et kui teha pidevalt sama trenni ja anda kehale samasugune koormus, harjub ta sellega ära ning soovitud mõju ainevahetusele enam ei teki. See tähendab, et treeningutesse tuleb tuua vaheldust ja suurendada ka koormust.

Loe edasi siit.

Pilt: khancoaching.com

Kõrge vererõhk ja glaukoom, kalorite piiramine ning rinoviirused

Sellest nädalast alates hakkan kokku koguma huvitavamaid terviseuudised meediamaastikult!



Kõrge vererõhk võib tõsta pimedaks jäämise riski
Allikas: Postimees Tervis

Värske uuringu järgi tõstab kõrge vererõhk glaukoomi ehk rohekae tekkimise riski ning see haigus on maailmas peamine pimeduse põhjustaja. Sageli kaasneb haigusega kõrgenenud silma siserõhk, kirjutab newsmaxhealth.com. Kõrgenenud rõhu tõttu ei pääse veri silma ning nägemine muutub halvemaks.

Eelmised uuringud on näidanud, et kõrge vererõhk võib glaukoomi ära hoida, sest see ei lase silma siserõhul kõrgemaks minna. Need uuringud näitasid, et tõstes vererõhku lühikeseks ajaks, (üheks tunniks) pakkus see osalist kaitset. Samas näitavad teised andmed, et kuigi kõrge vererõhk kaitses nooremaid inimesi, tõusis vanematel glaukoomi tekkimise risk.

Loe edasi siit.


Rinoviirused eelistavad külma nina

Allikas: Postimees Tervis

Kuigi nohu ei tekita pelgalt madal õhutemperatuur, pole selle eemalhoidmiseks soojalt riidesse panemine siiski halb mõte: hiirte epiteelkoe rakkudega tehtud katsed kinnitavad, et madalam kehatemperatuur pärsib immuunsüsteemi tööd, võimaldades rinoviirustel end hõlpsamalt paljundada.

Tavalist nohu tekitavad rinoviirused kasvavad juba teada-tuntult hingamisteedes paremini kui kopsudes endis. Kui kopsude sisetemperatuur ulatub 37 °C'ni, siis ninaõõne temperatuur jääb väliskkeskkonna jahutava toime tõttu 33-35 °C vahele, kirjutab novaator.err.ee.

Loe edasi siit.


Kas kalorite piiramine aeglustab vananemist?

Allikas: Postimees Tervis

Levinud arvamuse kohaselt võib tarbitava kalorihulga piiramine aeglustada vananemisprotsesse. On see tõsi?

Shape.com’i toitumisekspert selgitas, et hiirtega läbi viidud uuringud on näidanud, et kalorite piiramine pikendab eluiga kuni 65 protsenti. Kuid me ei ole hiired ja mitte kõik, mis töötab hiirte peal, ei ole inimeste puhul täpselt sama. Lisaks ei ole tema sõnul häid tõendeid selle kohta, et pidev kalorite piiramine aitaks tegelikult mõistlikul viisil eluiga pikendada. Mõistlikul viisil tähendab seda, et kui sa näiteks tarbid 25 protsenti vähem kaloreid, kui su keha tegelikult vajab, pikendad sa sellega võib-olla tõesti oma eluiga kuue kuu võrra, ent see võib ühtlasi tähendada ka madalamat kehatemperatuuri, kehvemat ainevahetust ja potentsiaalselt madalamat libiidot.

Loe edasi siit.


Kümme viga treenimisel, mis lähevad sulle kalliks maksma

Allikas: Postimees Tervis

Health.com toob välja kümme levinumat viga, mida treenimisel tehakse ning mis võivad vähendada oluliselt treeningust saadavat kasu ja kulutatud kalorite hulka.

Sa kiigutad käsi

Jõutreeningu puhul ei tule kunagi kasuks, kui kontrollitud, pinges liigutuse asemel hakkad käsi kiigutama. Iga jõuharjutus koosneb kahest osast: lihaskokkutõmbest ja sirutusest. Kui kipud kätt näiteks biitsepsiharjutuse ajal kiigutama, ei suuda sa sirutusfaasi kontrollida ning see suurendab vigastuste riski ja vähendab ka harjutusest saadavat kasu. Proovi lugeda kokkutõmbefaasis kaheni ja sirutusfaasis nelja kuni viieni.

Sa toetad käsi kardiotreeningu ajal

Kui sa toetad jooksulindil treenides oma käsi või kasutad elliptilisel masinal treenides käepidemeid, vähendad sa sellega oluliselt kalorikulu. Lisaks võid sa end hoopis kiiremini ära väsitada, kui püüad kätega osa jalgade tööst ära teha, sest käed ei ole nii tugevad. Kui sulle tundub, et jooksulindil on sul ilma käepidemest kinni hoidmata raske õiget asendit hoida, proovi vähendada kallet või aeglustada tempot.

Sa ei venita piisavalt pikalt

Kui venitad lihaseid vaid mõne sekundi jagu, ei suurenda see sinu painduvust ja võib lõppeda ka vigastusega. Õige viis venitada on hoida asendit liikumatult 20 kuni 30 sekundit.

Üks teine levinud viga tehakse reie tagalihase venitamisel – kui lased oma selja kumeraks, et ulatuda paremini välja sirutatud jalani, siis venitad selle võrra reie tagalihast hoopis vähem. Samuti tekitab see ebavajaliku surve sinu seljas.

Sa ootad liiga kaua

Ära oota jõusaalis, kuni teised on mõne masinaga treenimise lõpetanud – nii kaotad väärtuslikku trenniaega. Täida see aeg harjutustega, mida saad teha ilma masinateta, nagu keretõsted, plank, kätekõverdused jne. Samuti võid sa näiteks hüpata hüppenööriga või teha põlvetõsteid. See on alati parem, kui veeta viis minutit harjutuste vahel niisama oodates.

Sa venitad harjutuste vahel

Kuigi sulle võib tunduda, et nii võidad sa aega, siis tegelikult võib harjutuste vahel venitamine vähendada sinu sooritust – jaksad pärast hoopis vähem raskust tõsta. Jäta venitused ikka treeningu lõppu.

Loe edasi siit.


12 nippi, kuidas unetusest lahti saada

Allikas: Postimees Tervis

Uuringud on näidanud, et pidev unepuudus teeb inimesi rumalaks, kergesti ärrituvaks, õnnetuks, tõstab kehakaalu ning häirib keskendumisvõimet. Lisaks on sel veel teisigi ebameeldivaid kõrvalmõjusid.

Teadmine, et uni on meile eluliselt vajalik ning teaduslikud tõestused antud teemal süvendavad frustratsiooni, kui und ei tule ja nii näiteks kella kolmeni öösel.

Et aidata «öökullidel» natukegi rohkem puhkust saada, kogus Business Insider kokku parimad praktikad. Eksperdid kutsuvad neid nippe une hügieeniks.

Tekita unerutiin

Tee iga kord enne magamaminekut samu lõõgastavaid tegevusi – nii harjutad oma keha uneks ette ja ühtlasi kujuneb rituaal, millest keha saab edaspidi aru, et peagi on tarvis magama heita. Sobilikud tegevused võiksid olla näiteks kuum vann või siis mõne raamatu lugemine.

Sea oma magamistuba und soosivaks

Sleep to Live instituudi direktor Robert Oexman ütles Business Insiderile, et magamistuba peaks püsima keskmisest jahedam (18-20 kraadi vahel) ning pime. Akna ees võiks kasutada päevavalgust blokeerivaid kardinaid.

Ära kasuta telefoni äratuskellana

Paljud meist loodavad iPhoni äratavale helile hommikul. Ainuke probleem on selles, et kui sul juhtumisi und ei tule, tekib sul esimese meelelahutusihana mõte sirutada käsi telefoni suunas, mis on täis rakendusi. Need aga stimuleerivad sinu aju ega lase sul magama jääda. Mobiiltelefoni asemel võiks kasutada tavalist äratuskella. Magamistuba olgu eelkõige magamiseks ja välja puhkamiseks.

Katseta sügavat hingamist

Pisut sügavale hingamisele keskendudes annad oma kehale signaali, et nüüd on ohutu hetk lõõgastumiseks. Pereterapeut Vikki Stark andis ajakirjas Psychology Today tehnikast ülevaate järgmiselt: «Sissehingamisel keskendud puhtale, värskele õhule, mis siseneb kopsu, liikudes läbi kogu keha, puhastades viimse kui raku. Väljahingamisel kujutle, et kõik toksiinid ja negatiivsus heidetakse atmosfääri ning sinu keha on taastunud. Keskendu sellele püsivalt, rahulikult sisse-välja hingates ning ma garanteerin, et sinu enesetunne muutub rahulikumaks ja lõõgastunumaks. See ei pruugi esimesel korral täielikult õnnestuda, aga pead proovima. See on harjutus, seega tuleb seda praktiseerida tihedalt, et see parima tulemuse annaks. Katseta kuni sinu keha järgele annab ja unne suigub.»

Lase end kuni varvasteni lõdvaks

Et tööpäeva pingeid maandada, mis on kontorist koju kaasa tulnud ja lihastes tunda annavad, proovi «progressiivset lihaslõõgastust» voodis lamades. See on väga lihtne – pinguta üht lihasgruppi, seejärel vabasta ja liigu järgmise juurde.

Seattle’i loodusravi instituudi unemeditsiini osakonna juht Catherine Darley soovitab seejuures eriliselt keskenduda varvastele.

«Rulli oma varbad kõvasti kokku ja loe seitsmeni, seejärel vabasta,» soovitab ta. «Korda harjutust igale lihasgrupile, alustades varvastest kuni kaelani välja.»

Alluta oma teadvus

Lammaste lugemine on eilne päev. Palju efektiivsem soovitus tuleb uneeksperdilt doktor Vicky Seelallilt, kes soovitab lugeda tagurpidi kolmega jaguvaid numbreid alustades 100st.

Selline lugemine aitab unne suikuda, samal ajal on see ka mõnus väljakutse, kuna aju peab samal ajal arvutama.

Loe edasi siit.

Pilt: khancoaching.com