Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest

Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest

Seemnete maailm on kirju ja neid väikeseid energiapomme võib leida nii graanatõuntest kui kanepitaimedest. Kõiki seemneid ühendab aga särtsu andev toime tervisele!

Seemned on otsekui väikesed varakambrid, mille avamisel paiskub organismi korralik hulk kasulikke aineid. Vahel võib juba üks peotäis seemneid pakkuda paraja hulga mineraalaineid, vitamiine ja häid rasvu. Kaalu jälgimisel ei tasu seemnetega liialdada, sest tervistavate toimetega kaasneb võrdlemisi suur kalorsus. Näiteks väikeses peotäies päevalilleseemnetes võib peidus olla tervelt 70 kalorit. Vaatame, millised seemned on toiduks head:

Kõrvitsaseemned

Sügis toob kõrvitsahooaja ja seda ümmargust vilja süües ei tasu seemneid kõrvale heita. Lapikud seemned sisaldavad palju mineraalaineid ja taimse päritoluga valke. Üks peotäis röstitud kõrvitsaseemneid võib sisaldada kogunisti 8.5 g valku. Samas portsjonis on ainult neli grammi süsivesikuid, millest poole moodustavad kiudained. Viimased aitavad seedeelundkonna tegevusele kaasa ja säilitavad pikemaks ajaks täiskõhutunnet. Samuti on kõrvitsaseemned suurepärased oomega-3-rasvhapete allikad. Need rasvhapped aitavad hoida närvisüsteemi ja aju töökorras ning kuluvad ära pingelist mõttetööd nõudvatel perioodidel. Toidupoes võib märgata erinevaid saiu ja seemneleibu, kuhu on lisatud ohtralt kõrvitsaseemneid. Kõrvitsast eemaldatud ja kergelt röstitud seemneid saab kasutada riisi- ja pastaroogade, müslide, salatite ja putrude valmistamisel.

Päevalilleseemned

Päevalilleseemned sisaldavad küllaldases koguses fütosteroole. Tegu on keemilise struktuuri poolest kolesteroolile sarnanevate ainetega. Need võivad vähendada kolesteroolitaset veres, tugevdada imuunsüsteemi ja alandada vähkkasvajate riski. Hallikaid seemneid tasub tarbida magneesiumi saamiseks. Mitmed uuringud on näidanud, et toidust saadav magneesium aitab alandada kõrget vererõhku, ennetada migreenihoogusid ja vähendada astma raskusastet. Lisaks on seda mineraalainet vaja tervete luude ja energia tootmise jaoks. Pähklit meenutava maitsega päevalilleseemneid võib lisada salatitesse, jogurtisse, leivataignasse ja vokiroogadesse.

Chia seemned

Chia seemneid võib kasutada võitlusel II tüübi diabeedi vastu, kuna traditsiooniliselt Mehhikos tarbitavad seemned  aitavad seedeprotsesse aeglustada. Kui chia seemned vedelikega kokku puutuvad, tekib želatiini meenutav kiht, mis võib vähendada riski veresuhkru äkiliste tõusude-languste tekkeks. Juba 28 grammi chia seemneid sisaldab pea 11 grammi kiudaineid, mis on juba kolmandik täiskasvanute päevasest vajadusest. Seemnete söömine on hea viis, kuidas tagada vajaliku kiudainete koguse tarbimise ning päevaste normide täitmise. Omakorda aitab see seedeelundkonda töökorras hoida. Üks portsjon chia seemneid katab viiendiku päevasest kaltsiumi vajadusest. Mineraali on vaja luude ja hammaste jaoks ning kaltsium võib pakkuda kaitset osteoporoosi eest. Taimetoitlasi rõõmustab chia seemnete suur valgusisaldus, mis aitab kompenseerida toidulaualt liha puudumist. Chia seemnetele on palju koduseid kasutusalasid. Kotlettides võib asendada saiapuru jahvatatud seemnetega ning samamoodi võib seemnetest teha saia kasutamata maitsvat paneeringut kanale ja kalale. Populaarne viis chia seemnete tarbimiseks on mõne supilusikatäie lisamine smuutidesse ja trennijärgsetesse taastusjookidesse.

Seesamiseemned

Seesamiseemned sisaldavad tervelt 20% ulatuses valku, muutes peotäie seemneid kasulikuks ja kõhtu täitvaks suupisteks. Suur tsingi sisaldus soodustab kollageeni tootmist, mis muudab naha elastsemaks ja taastab kahjustada saanud kudesid. Regulaarne seesamiseemnetest pressitud õli tarbimine võib alandada isegi nahavähi riski. Lisaks tasub seemneid tarbida mangaani, magneesiumi, kaltsiumi, fosfori ja raua saamiseks. Seesamiseemneid kasutatakse salatites, maiustustes, küpsetistes ja erinevates aasiapärastes roogades. Samuti võib toitu maitsestada seesamiõliga, mis on aroomi poolest seemnetest intensiivsem.

Linaseemned

Tihti pannakse linaseemneid pagaritoodetesse, et teha neid tervislikumaks ja anda lisadoos kasulikke aineid. Muuhulgas sisaldavad linaseemned oomega-3-rasvhappeid, mis kuulu kohaselt hävivad kuumuse käes ja seetõttu polevat seemneid kasulik küpsetada. Hiljuti tehtud uuringud on näidanud, et 150 kraadi juures küpsetatud linaseemnete linoolhape oli jäänud stabiilseks. Kuumuse tulemusel lagunemist ei toimunud. Sellise temperatuuri juures hoiti seemneid katsete käigus nii 15 minutit kui kolm tundi ja mõlemal juhul olid oomega-3-rasvhapped linaseemnetes oma esialgset kuju säilitanud. Linaseemned sisaldavad keskmisest kõvasti suuremat kogust lignaane. Need ained soodustavad soolestikus pesitsevate kasulike bakterite paljunemist ja omavad antioksüdantseid toimeid. Maitsesta linaseemnetega erinevaid küpsetisi, lisa jahvatud seemneid või nendest pressitud õli smuutidesse ning kasuta neid oma lemmiksalati garneerimiseks.

Kanepiseemned

Kanepiseemned sisaldavad kuni 35% õli, millest suure osa moodustavad tervisele soodsad mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Seemnetes on märkimisväärne kogus kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja fosforit. Poes müüdavad kanepiseemned ja nende saadused narkojoovet ei tekita, mistõttu võib neid julgelt erinevate roogade valmistamisel kasutada. Kanepiseemned säilitavad enim toitaineid toorel kujul, mistõttu on kasulik eelistada nendest smuutide valmistamist ning valmisroogadele lisamaitse andmist.

Granaatõunaseemned

Keskmine granaatõun sisaldab kogunisti 600 heledast viljalihast ümbritsetud ja mõnusalt mahlakat seemet. 100 g kohta sisaldavad granaatõunaseemned keskmiselt ainult 83 kalorit ja annavad 4 g kiudaineid. Granaatõunadest saadavad seemned on head C- ja K-vitamiini allikad. Esimene neist aitab toetada immuunsüsteemi toimimist,  haavade paranemist ja hoida igemete ning hammaste tervist. K-vitamiin on vajalik nii tugeva luustiku hoidmiseks kui normaalseks vere hüübimiseks. Peale selle sisaldavad granaatõunaseemned erinevaid polüfenoole, mis võivad alandada riski krooniliste südamehaiguste ja vähktõbede tekkeks. Polüfenoolid on võimsad antioksüdandid, mis tähendab, et need võivad pikendada tervise juures olevate rakkude eluiga ja hävitada tavapärasest funktsioneerimisest kõrvale kalduvaid rakke. Kasuta seemneid, et anda eksootilist lihvi maitsestamata jogurtile, tee vahemerelise hõnguga salatit või lisa võileibadele garneeringuks.

Köömned

Köömned on asendamatuks abimeheks söögiisu puudumise korral, kuna taimel on täheldatud isu tõstvaid omadusi. Kurguvalu korral aitab köömneleotisega kurgu kuristamine ebameeldivat kipitust vähendada. Vähese rinnapiima all kannatajaid rõõmustavad mitmete uuringute tulemused, mille kohaselt aitab seemnete tarbimine naistel rinnapiima tootmist soodustada. Köömneid saab edukalt kasutada erinevate liha- ja pajaroogade maitsestamiseks ning hõrgu leivataigna tegemisel.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: www.agapeek.com

Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual

Kahjulikud lisaained ehk vitamiiniröövlid meie toidulaual

Kahjulikud lisaained? Poodides müüdavad valmisproduktid sisaldavad töödeldud aineid, mis ei tee kehale sugugi head. Tähtis on lugeda koostisainete nimekirja, et selgitada välja eriti halvad koostisosad.

Supermarketite letid on täis kaupu, mille koostisainete nimekirjas leidub keelt sõlme ajavate nimedega lisandeid, kaheldava ohutusega säilitusaineid ja toidukeemia saavutusi, millest mõnikümmend aastat tagasi polnud tarbijad kuulnudki. Tänase päevani ei tutvu kõik pakendite tagakülgedega. Kuidas tulla toime peadpööritavas ostukeskkonnas? „Tee ise kodus süüa! Nii saad kõige parema, värskema ja tervislikuma toidu. Väldi valmis- ja pooltooteid, eriti kulinaarialeti kaupa,“ manitseb Maser mõistlikumaid valikuid tegema. Kahjuks pole selleks alati aega ja sellisel juhul on valmistoidud kõige kulusäästlikum valik.

Keemiliste ainete toime on omavahel seotud ja see kehtib nii igapäevase toidu kui lisandite puhul. „Üks tuntumaid soovitusi on kaltsiumi saamiseks piima juua. Nimelt vajab kaltsium imendumiseks rasvhappeid ja D-vitamiini. Kui jood ainult kaltsiumiga rikastatud vett, siis saab organism seal olevast kaltsiumist vaevalt veerandi,“ toob Mai Maser illustreeriva näite. Samas ei pruugi omavaheline reaktsioon alati positiivne olla. Järgnevalt heidamegi pilgu valmisproduktide varjatud külgedele.

1. Liigne suhkur

Heal lapsel mitu nime: Agaavinektar, pruun suhkur, roosuhkur, karamell, dekstroos, fruktoos, glükoos, mesi, inverteeritud suhkur, siirup, sukroos, maltoosa, toorsuhkur

Leidub: Limonaadides, magustoitudes, kommides, pagaritoodetes jne.

Röövib: C-vitamiini, kaltsiumi, magneesiumi

C-vitamiin ja glükoos kasutavad samu transportereid rakkudesse pääsemiseks, mistõttu toimub nende vahel konkurents. Meie keha lubab ainult piiratud koguses rafineeritud suhkru imendumist. Selle ületamisel jääb suhkur soolestikus pesitsevaid baktereid toitma, mis viib nende vohamiseni. Üleliigsed bakterid hakkavad toitaineid varastama ja vigastavad soolestiku rakke, mille tulemusel on kaltsiumi ja magneesiumi imendumine häiritud.

Rafineeritud suhkrute päevane suurim kogus on 10% energiavajadusest. Seega keskmiselt naistel, kellel on energiavajadus 2000 kcal, on päevane maksimaalne soovitatav rafineeritud suhkru kogus 200 kcal ehk 50 g. Tegu on küll süsivesikuga, kuid peale energiahulga ei ole sellel muud toiteväärtust. Põhilise süsivesikute hulga saame tärklist ja kiudaineid  sisaldavast toidust, mis imenduvad aeglaselt. „Tähtis on päevas söödav magusaine kogus ja seda vaatamata, millist magusainet on konkreetselt karastusjookides, küpsetistes jm kasutatud. Puuviljadest ja marjadest võib samuti saada ülemäära palju fruktoosi, sama puudutab muidu väga tervisliku mee liigset söömist,“ selgitab Maser. „Tervisehäired võivad kaasneda siis, kui tarvitada üle 40 g fruktoosi päevas.“ Alati on mõistlik valmistoote pakendilt lugeda andmeid suhkrute kohta. „Peidetud“ suhkruid sisaldavad näiteks teraviljatooted nagu leib ja sai, magustoidud, marinaadid ja joogid.

2. Glükoosi-fuktoosisiirup

Heal lapsel mitu nime: Maisisiirup, maisisuhkur

Leidub: Valmistoodetes, küpsistes, kookides, hommikusöögihelvestes, karastusjookides, jogurtites, mahlajookides jne.

Röövib: Kroomi, magneesiumi, tsinki

Glükoosi-fruktoosisiirup on kõige rohkem tähelepanu saanud Ameerikas, kuid tänasel päeval pole see meilegi tundmatu lisaaine. Bioloogiliselt on sellel magusainel sama toime, mis suhkrulgi ehk selle tarvitamine võib lõppeda bakterite vohamisega. Bakterite ülekasv on üks levinud probleem näiteks ärritunud soole sündroomi all kannatajatel. Viimasega kaasneb kõhuvalu, puhitus ja muud häirivad sümptomid. Lisaks kaasneb glükoosi-fruktoosisiirupi tarbimisega tõeliselt murettekitav nähtus. Aine ei käivita ajus hormooni nimega leptiin, mis peaks inimest teavitama täiskõhutundest ja maha suruma söögiisu. Just seetõttu väidavad osad Ameerika teadlased, et glükoos-fruktoosisiirupi lai tarvitamine on üks ülekaalulisuse epideemia süüdlaseid.

Maisisiirup on üks lisanditest, mis on tekitanud vastakaid arvamusi. „Uuringud näitavad, et ei ole olulist erinevust maisisiirupi ja lauasuhkru mõjul insuliini, leptiini ja greliini tootmisele või vere suhkrutasemele. Greliin on näljatunnet tekitav hormoon ja leptiin reguleerib laiemaltki ainevahetust,“ räägib Maser.

3. Pektiin

Heal lapsel mitu nime: E-440

Leidub: Moosides, marmelaadides, mahlajookides, piimajookides, jogurtites

Röövib: Beeta-karoteeni, lükopeeni, luteiini

Pealtnäha on pektiin tervisele kasulik kiudaine, kuid tegelikkuses ei pruugi see tarretav aine alati inimese heaks töötada. Tomatites leiduva lükopeeni ja teistegi antioksüdantide täie potentsiaali kasutamiseks ei tasu samal ajal tarbida lisatud pektiiniga tooteid. Olgu öeldud, et pektiini leidub ka looduslikes toiduainetes, näiteks õuntes.

„Tõepoolest seotakse organismis ja eemaldatakse palju kasulikke aineid, kui kiudainetega liialdatakse. Sellepärast on soovitus neid tarbida kuni 35 g päevas, mis saadakse tavalise toiduga nagu täisteratooted ja aedviljad,“ selgitab Maser. „Kui hakata apteegist kottide viisi peenestatud kiude  ostma ja lusikaga sööma, siis tulevad loomulikult kõik halvad mõjud välja. Mõõdukat mooside ja marmelaadide tarbimist ohtlikuks pidada ei saa.“

4. EDTA kaltsiuminaatriumisool

Heal lapsel mitu nime: Kaltsiumdinaatriumetüleendiamiintetraatsetaat, E-385

Leidub: Kala- ja krabikonservides, poolfabrikaatides

Röövib: Magneesiumi, rauda, kaltsiumi, tsinki ja kaaliumit

Raskesti meeldejäetava täispika nimetusega antioksüdanti kasutatakse toiduainetööstuse väliselt näiteks pliimürgituse raviks. Nimelt aitab EDTA viia raskemetalle kehast välja. Samamoodi aitab see toitude värvi ja maitset hoida, kuna takistab metallidel oksüdeerumisele kaasa aidata. Tarbides EDTA-ga toiduaineid viib säilitusaine kehast nii halbu kui häid mineraale välja. Nii võib tekkida organismis teatud vajalike mineraalide puudus.

5. Fosforhape

Heal lapsel mitu nime: E-338

Leidub: Karastusjookides, mõningates maitseveedes

Röövib: Kaltsiumi, magneesiumi

Fosfor ja kaltsium seonduvad omavahel kergesti, mistõttu fosforhappe tarbimine võib viia kehast suurema koguse kaltsiumit välja. Kaltsium ja magneesium käivad käsikäes ning selle tulemusel vähenevad ka magneesiumi varud. Ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uurimus näitas, et nädalas keskmiselt viis koolajooki tarbinud naistel oli mittetarbijatega võrreldes madalam luutihedus. Arvatav põhjus peitub just nimelt fosfori ja kaltsiumi tasakaalus.

„Janu korral joo puhast vett – see peaks olema juba mainimatagi selge! Kui juua allikavett ja mineraalvett, siis ei ole mingit veest tingitud mineraalide puudust. Otse vastupidi, teatud juhtudel võime neid saada isegi liiga palju,“ hoiatab Maser. „Kui soovitatakse juua teatud hulga vett kilo kehakaalu kohta, siis tuleb sellest kinni pidada, kui tervis on teile tähtis. Soovituslik on 28-38 ml/kg kohta.“

6. Guarkummi

Heal lapsel mitu nime: E-412

Leidub: Pakisupid, mõned kohupiimad ja jäätised, mahlajoogid

Röövib: Beeta-karoteen, lükopeen, luteiin

Guaraanapõõsa seemnetest valmistatud paksendaja annab sarnaselt suhkrule otsest toitu soolestikus leiduvatele bakteritele. Kordub sarnane olukord, mille käigus üleliigne kogus baktereid viib konkureerimiseni tähtsate toitainete nimel. Müncheni tehnikaülikoolis tehtud uuring näitas, et guarkummi tarbimine võib vähendada karotenoidide imendumist tervelt viiendiku võrra.

„Allergikud peavad olema ettevaatlikud, sest guarkummi võib põhjustada nõgeslöövet. Kui harva süüa pakisuppe, muul ajal aga ise värsketest aedviljadest valmistatud suppe või praadi köögiviljadega, siis ei ole erilist ohtu koosmõjusid karta,“ julgustab Maser. „Aedviljade söömise soovitused käivad ajakirjandusest tihti läbi ja on ilmselt inimestel meeles. Seega saame igapäevaselt piisavalt karoteene, tomatihooajal lükopeene jne.“ Guarkummil ei ole kehas summeeruvat toimet ja seda kasutavad paksendajana kastmetes need, kes kartulit ja maisi süüa ei või.

7. Sünteetilised sulfiidid

Leidub: Veinis, õlles, pakendatud krevettides jm.

Röövib: B1-vitamiini ehk tiamiini

Sünteetilisi sulfiite kasutatakse toitudes ja jookides, et need ei kaotaks värvi. Ainete üleliigne tarbimine võib viia B1-vitamiini taseme ohtlikult madalale. Tiamiin on vajalik südame ja vaimse tervise hoidmiseks. Sulfiidid võivad teatud inimestel esile kutsuda eluohtlikke allergilisi reaktsioone.

„Katsete korral kindlaks tehtud omadused ei pruugi avalduda mitmekülgse söömise korral. Alkohol, kohv ja suitsetamine vähendavad rohkem B1-vitamiini hulka kehas kui toidus värvi säilitamise eesmärgil lisatud sulfiitide hulk. Süües teravilju, kaunvilju, liha ja kala ei mõju vähene veini või õlle joomine organismile tiamiini kogusest lähtuvalt hävitavalt,“ selgitab Maser sulfiitide nõrka mõju mitmekesise toitumise korral.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Illustratsioon: www.lifehack.org

Päikesest pakatavad puuviljad

Päikeselistel väljadel kasvatatud tsitruselised on tõelised tervisepommid, millega sobib enda tervist aastaringselt turgutada.

Tsitrusviljad on happelised puuviljad, mis on enim teada-tuntud kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Happeviljadeks kutsutavad tsitruselised ei ole meeldivad vaid aroomi ja maitse tõttu. Mahlakad fruktid sisaldavad mitmeid tervisele kasulikke mikrotoitaineid ning neist puuduvad rasvad, kolesterool ja naatrium. Siiski peab teatud terviseprobleemide puhul tsitrusviljade tarbimisega väga ettevaatlik olema.

Algupäraselt Kagu-Aasiast pärit apelsinid sisaldavad hulgaliselt flavonoide, mis on inimorganismile tervistava toimega. Muuhulgas leidub viljades hesperidiini, mille tarbimine võib leevendada kõrgvererõhutõve sümptomeid. Samuti on uuringute tulemused näidanud, et herperidiinil on põletikuvastaseid toimeid. Apelsin on suurepärane C-vitamiini allikas, sest juba üks keskmise suurusega vili võib katta täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse. See on tähtis, kuna C-vitamiin on üks peamiseid vesilahustuvaid antioksüdante. Antioksüdantne tegevus kaitseb valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (DNA, RNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Vabade radikaalide rakusisene mõju on eriti markantne, sest nende tegevuse tagajärjel võivad DNAs tekkida mutatsioonid. Seedeelundkonnas toimub eriti kiire rakkude uuenemine, mistõttu DNA mutatsioonide vältimine aitab ennetada vähiriski. Just seetõttu on C-vitamiini toimet seostatud soolevähi riski alanemisega. Rasedad ja imetavad emad vajavad teistega võrreldes suuremaid C-vitamiini koguseid. Ka suitsetajatel on suurem C-vitamiini vajadus. Apelsinide vitamiinisisaldus varieerub olenevalt liigist ja kasvatuspiirkonnast.

Keskmise suurusega apelsin võib katta päevase kiudainete vajaduse kuni 12% ulatuses. Kiudainete tarbimine aeglustab glükoosi imendumist, mis aitab omakorda veresuhkru taset normis hoida. Lisaks soodustavad kiudained kolesterooli väljutamist organismist ning hoiavad eemal kõhukinnisust.

Apelsinides ja teistes tsitrusviljades sisalduvad limonoidid võivad aidata mitmete vähivormide arengu vastu. Teadlased on avastanud, et inimorganism omastab suurema vaevata eriti pikatoimelist limonoidi nimega limoniin. Tsitrusviljades on limoniin haakunud glükoosi molekuliga. Seedimisel lõhestub suhkru molekul, andes rohelise tule limoniini kaitsvale tegevusele. Eksperimentide käigus on selgunud, et limoniini võib katsealuste kehast leida isegi päeva möödudes pärast selle tarbimist. Limoniini püsivus aitab seletada, miks tsitrustes sisalduvad limonoidid on arvestatava vähivastase toimega. Üldjoontes kestab teiste looduslikult esinevate vähi arengut takistavate toitainete aktiivsus lühemat aega. Rohelises tees ja šokolaadis esinevad fenoolid säilitavad inimkehas aktiivsuse vaid 4-6 tunniks.

Greibi roosa ja punase värvitooni põhjustajaks on karotenoidide klassi kuuluv lükopeen. Tihti esinevate karotenoidide uurimisel on tehtud kindlaks, et just lükopeen on tõhusaim relv vabade radikaalide vastu. Kõige rohkem lükopeenirikkaid vilju tarbivatel meestel esines 82% võrra vähem eesnäärmevähki kui skaala teises otsas olevatel sookaaslastel. Peale selle on täheldatud lükopeeni silmapaistvat mõju kopsu- ja maovähi ennetamisele.

Greibid sisaldavad pektiini, mis võib aeglustada ateroskleroosi arengut ja alandada vere kolesteroolitaset. Iisraeli teadlaste poolt tehtud uuringus võrreldi punaseid ehk verigreipe ja kollaseid greipe. Punased viljad sisaldasid rohkem fenoole ja teisi bioaktiivseid aineid ning alandasid kuu aja jooksul nähtavalt „halva kolesterooli“ taset. Lisaks soodustavad greibis sisalduvad ained maksaensüümide tööd. Mürkained väljuvad ensüümide tegevuse tulemusena kehast efektiivsemalt ja organismi jääb vähem toksiine.

Sidrunid toimivad kehas diureetiliselt, mistõttu on neid rahvameditsiinis kasutatud neerude ja uriiniteede jääkainetest puhastamiseks. Need hapud tsitruselised aitavad vähendada paistetust, põletikke ja turseid. Antiseptiliste toimega sidruniõli kasutatakse rahustava toime tõttu ning kehast mürkainete väljutamiseks. Angiini leevendamiseks juuakse ja loputatakse kurku veega lahjendatud sidrunimahlaga.

Ole ettevaatlik!

Tsitruseliste tarbimine on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi ning tsitrusviljadest tingitud allergia puhul. Kroonilist soole põletikku põhjustava Crohni tõve korral on samuti tsitrusviljad keelatud toiduainete nimekirjas. Hapukad fruktid tasub kõrvale jätta ka soole põletike ja mao liighappesuse korral.

Tsitrusvilju peab alati hoolikalt pesema, kuna vilju töödeldakse enne transportimist tugevate säilitusainetega. Enamasti kaetakse vilja pealispind parema säilitamise eesmärgil vahaga, mille koostises ja naturaalsuses ei saa kunagi kindel olla. Võimaluse korral on kasulik eelistada mahepõllundusest pärit puuvilju.

Värskendav troopikasmuuti

200 g maitsestamata jogurtit

2 keskmist banaani

100 ml apelsini täismahla

2 spl mett

Mikserda kõik koostisained blenderi või saumiksri abil ühtlase konsistentsiga joogiks.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt:addorganicgardening.com

Vetikad toidulauale!

Eesti suuremates toidu- ja ökopoodides leidub üllatavalt lai valik erinevaid vetikaid ja nendest valmistatud tooteid. Anname ülevaate kolmest kõige enam saadaval olevast vetikast.

Spirulina

„Supervetikaks“ nimetatud spirulina ehk sini-rohevetikas on kasutusel kõikvõimalikes toidulisandites. Sellest väikesest veetaimest tehtud tooteid on võimalik leida isegi apteekidest. Väidetavalt on tegu ühe rikkaima loodusliku klorofülli allikaga. Lisaks sisaldab spirulina rauda, tsinki ja magneesiumi ning vitamiinidest A-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Vetikas on valgurikas (keskmiselt 65%), mistõttu on see atraktiivne valik taimetoitlastele, kes soovivad menüüsse lisada rohkem taimset proteiini. Spirulinast jahvatatud pulbriga võib rikastada tervisesmuutisid või anda lisaväärtust kookidele, salatitele ja erinevatele taignatele.

Nori

Röstitud nori vetikast valmistatud lehed kuuluvad vaieldamatult sushi valmistamise kunsti juurde. Suur osa sushirestoranide poolt pakutavatest suupistetest sisaldavad norit, kuna sellega on mugav riisi ja mereande pakkida suupäraseks ampsuks. Briti akadeemilises toitumisajakirjas avaldatud uuringu tulemused näitavad, et sagedalt norit tarbivatel naistel esineb vähemal määral rinnavähki. Sarnaselt teistele vetikatele sisaldab nori parajas koguses rauda ja muid mineraalaineid, kuid erinevalt spirulinast leidub nori lehtedes ka C-vitamiini.

Wakame

Jaapani pruun merevetikas wakame sobib suurepäraselt suppidesse, salatitesse, kastmetesse ja erinevatesse köögiviljaroogadesse. Hokkaido ülikooli teadlased on avastanud, et pruunvetikale värvust andev fukoksantiin võib kaasa aidata kaalukaotusele. Ainet tarvitanud närilised kaotasid tervelt 10% kehakaalust, mis andis uurijatele lootust, et tegu võib olla potentsiaalse salenemispreparaatide toimeainega. Loomulikult ei asenda wakame tarbimine tervislikke ja kaalukaotust tingivaid eluviise ning uurijate väited vajavad edasist kontrollimist.

Nimekiri Kaubamaja poolt pakutavatest vetikatoodetest:

1)      Spirulina. Toidulisand. Magedavee vetikas. Jahu.

2)      Spirulina, taruvaik, mesi – segu.

3)      Spirulina, mesi – segu.

4)      Spirulina 10  tumedas  šokolaadis - batoon

5)      Spirulina 16 tumedas  šokolaadis - batoon

6)      Norilehed- kuivatatud vetikad (3 eri firmat)

7)      Mererohi Wakame seesami seemnetega - salat

Surematuse sümbol

Igavese elu sümboliks peetud granaatõunas leiduvad ained võivad aidata südant tervena hoida ning võivad osutuda tõhusaks abimeheks mitmete vähivormide ennetamisel.

Granaatõunu on juba sajandeid peetud teiste puuviljadega võrreldes tõeliseks aardeks. Babüloonlased närisid selle seemneid enne lahingusse astumist, uskudes, et vili muudab neid võitmatuks. Vana-Egiptuse elanikke maeti koos granaatõuntega, mis pidid andma lootust järgmisesse ellu jõudmiseks. Üha enam uuringuid kinnitavad kunagiseid uskumusi, et tegu on tervisele  parajalt toonust andvate puuviljadega.

Tsiviliseeritud maailma haiguseks kutsutud ateroskleroosi käigus ladestuvad arterite seintele rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud. Lõppfaasi jõudnud haigus võib lõppeda ajuinsuldi või südamelihase infarktiga. Itaalia ja Ameerika teadlased on teinud avastuse, et granaatõunamahla igapäevane tarbimine vähendab ateroskleroosi süvenemist tervelt 30 protsenti. Hiirte peal tehtud katsed tõendasid mahla omadust hoida ära rasvainetest naastude ladestumist arterite seintele. Eelnevad uuringud on näidanud, et granaatõuntes sisalduvate antioksüdantide rohkus võib vähendada oksüdatiivse stressi kahjulikku mõju endoteliaalsetele rakkudele. Need rakud katavad veresooni ning toodavad lämmastikoksiidi, mis aitab veresoontel lõdvestuda. Lisaks hiirte peal tehtud katsetele kasvatati inimese südamerakke kultuuris ja uuriti granaatõunamahla mõju neile rakkudele. Mahlaga töödeldud rakud tootsid 50 protsendi võrra rohkem lämmastikoksiidi. See oli Napoli ülikooli meditsiinikooli uurimisrühmale üllatuseks, kuna see ületas kõvasti nende esialgseid ootusi. Tänaseks pole veel võimalikku südant kaitsvat mehhanismi kindlaks tehtud, kuid arvatakse, et just lämmastikoksiidil võib selles suurt rolli mängida. Uuringu läbiviijad selgitavad, et hiirte peal tehtud katsete tulemuste üle kandmine meie organismidele on raske, ent ilmselt peaks inimeste seas sarnaste tulemuste saamiseks jooma päevas pool liitrit granaatõunamahla.

Granaatõunast on avastatud aineid, mis toimivad sarnaselt teatud tüüpi vererõhku alandavate ravimitega. Need ained blokeerivad veresooni kitsendava ensüümi töö, mille tulemusel alaneb vererõhk ning suurem hulk hapnikurikast verd jõuab südamesse. Iisraeli uurijad jõudsid tulemuseni, et aasta aega järjest igapäevaselt 60 ml granaatõunamahla tarbinud katsealustel alanes süstoolne vererõhk 5% kuni 21% võrra.

Viljakuse võrdkujuks peetud granaatõuntes sisaldub ohtral hulgal tanniine, mis on aidanud laborikatsetes östrogeenile reageeriva rinnavähi arengut takistada. Need tanniinid alandavad östrogeeni tootmist, mille tulemusel aeglustub rinnavähirakkude vohamine. Nii võtavad granaatõunas sisalduvad ained kasvaja rakkudelt ära võimaluse suure hulga östrogeeniga kokku puutumiseks. Ekspertide sõnul on vaja teha põhjalikumaid uuringuid, kuid esialgsetel tulemustel võib granaatõunte tarbimine tõepoolest kaitsta rinnavähi arengu eest.

Peamiselt Indias, Iraanis ja Ameerikas kasvatatav vili võib spetsiifilist huvi pakkuda ka meestele, sest granaatõunamahlad sisalduvad ained võivad aeglustada eesnäärmevähi arengut. Ameerikas läbi viidud ja üle viie aasta kestnud uuringu tulemustel võib väita, et päevas 200 ml granaatõunamahla joomine takistab lokaliseerunud eesnäärme vähi arengut. Kahjuks teistesse organitesse levinud vähki mahla tarbimine ei mõjutanud. Samaaegselt siirdas teine teadlaste rühm inimestelt pärit eesnäärmevähirakke hiirtele. Seejärel uuriti granaatõunamahla ja platseebo mõju rakkudele. Leiti, et mahlaga töödeldud kasvajad laienesid võrreldes platseeboga märgatavalt aeglasemalt. Hiljuti Kalifornias tehtud uuring näitas, et granaatõuna tarbimine võib mehi aidata lisaks eesnäärmevähile ka erektsiooniprobleemide korral. Ka ajaloos on peetud granaatõunu tõeliseks armurohuks.

Vananevas ühiskonnas tekitab üha enam probleeme vanadusega kaasnevate haiguste püsiv kasv. Ennustatakse, et näiteks 2050. aastaks põeb Ameerikas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe. Ajakirjas Neurobiology of Disease avaldatud uurimus annab lootust, et granaatõunte söömine võib vähendada riski Alzheimeri tõve tekkeks. Antioksüdantide poolest rikaste punaviljade tarbimine vähendas katsete käigus haiguse riski tervelt poole võrra. Uuringu läbiviijate sõnul on oluline süüa värsket puuvilja või juua täismahla, sest granaatõuna toime peitub eri biokeemiliste ainete koosluses. Eraldi manustatuna ei pruugi need ained sarnast tulemust anda.

Granaatõunal on antiseptiline ja põletikuvastane toime, mistõttu sobib sellega teha kompresse väikestele haavadele või marrastustele. Eksootiline puuvili on oma mineraaliainete- ja vitamiinirohkuse poolest immuunsüsteemi tugevdavate, aneemiat ennetavate ja üldist energiataset tõstvate omadustega. Üks keskmise suurusega granaatõun katab teatud osa täiskasvanud inimese päevasest A-, E- ja C-vitamiini vajadusest.

Kuidas valida?

Ostmisel on kasulik pöörata tähelepanu vilja välimusele, mis peaks olema ilma plekkideta ja võimalikult ereda värvusega. Küpsed viljad tunduvad oma suuruse kohta raskemad. Poolvalminud rohekad granaatõunad valmivad hästi järele.

Kuidas hoida?

Terved viljad või eemaldatud seemned säilivad sügavkülmas aasta, külmkapis kuni kaks kuud ning toatemperatuuril vaid paar päeva.

Kuidas süüa?

Lõika granaatõunalt 1 cm jagu „kaane“ pealt ära. Näha on vilja jaotavaid membraane. Tee 6-7 sisselõiget piki membraane, kuid mitte täiesti lõpuni. Murra sektorid ettevaatlikult lahti. Nüüd on söödavad seemned kergesti kättesaadavad! Teine populaarne viis on lõigata granaatõun ristipidi pooleks ja seejärel hoida poolikut vilja kausi kohal, misjärel jääb vaid üle kõik seemned puulusikaga kaussi koputada.

Suvine tervisejook granaatõunaga

200 ml granaatõunamahla

50 g mustikaid

3-4 suuremat maasikad

½ apelsini viljalihast

½ klaasitäit jääd

Lisa kõik koostisained köögikombaini või blenderisse. Kasutada võib ka saumikserit. Sega kuni ühtlase joogi saamiseni. Liiga hapu maitse korral võib lisada 1-2 spl mett.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: sodeliciousdairyfreecoconutmilk.blogspot.com