Noni puuvili - jumalik kingitus või alatu pettus?

Noni peetakse uskumatult tervendavaks puuviljaks, kuid teadlased on ahhetamapanevad väited pilkeobjektiks muutnud. Kus peitub tõde?
Internetiavaruses leidub sadu poode, mille eesmärgiks on müüa lausa maagilise mõjuga noni frukti mahla. Erinevate allikate alusel väidetakse, et noni aitab muuhulgas vältida või ravida näiteks külmetushaiguseid, vähki, südameprobleeme, narkosõltuvust, suhkruhaigust, malaariat, menstruaalkrampe jne. Kahjuks pole kõike seda vettpidavate teaduslike uuringutega tõestatud ning seepärast ei tohiks väljareklaamitud väiteid tõena võtta.

Kõige tipuks tuli üks Havai Ülikooli professor välja looga, et ta leidis viljast molekuli, mis inimese organismis muutub kseroniiniks. See aine pidavat olema lõviosa tervistavate toimete aluseks. Asja tuum peitub selles, et molekuli pole tänaseks päevaks keegi teine leidnud! Professor vabandas end välja väitega, mille kohaselt pidi noni seest molekuli leidmine väga keerukas olema.

Tohutu müügiedu
Maailma suurimaks noni-toodete müüjaks on Tahitian Noni International, mille edasimüüjate konverentsil käisid saladuskatte all ka CBS'i ajakirjanikud. Kompanii tulud ulatuvad miljarditesse. “Iga 1.7 sekundi tagant ostab keegi Tahitiani noni mahla,” rääkis üks edasimüüjatest uhkusega. Kahe levitajaga lepiti kokku ka kohtumine, mille käigus räägiti ajakirjanikele lausa imetabaseid juhtumeid. Tahitiani noni mahl aitas tagasi tuua silmanägemise, kaotada põletusarmid ja isegi tervendada AIDS-ist! Imejutud viidi edasi immunoloog Dr. Jeffery Galpinile, kes ütles selle peale: “Seda on reklaamitud imeravimina, kuid tegelik teaduslik tagapõhi puudub täielikult!” Üks levitajatest on Dee Strubb, kes peitub toodet kaitstes “imede” taha. “Me ei ütle, et noni midagi ravib, kuid see suudab teha imesid,” räägib Strubb. Ajakirjanike ja levitaja vaheline telefonikõne katkes, kui viimaselt küsiti salapärasel kombel tervenenud patsientide nimesid.

Rohkem kahju kui kasu?
Prantsusmaa toiduohutusega tegelevad institutsioonid on mures noni mahla pealetungi üle Euroopas ja seetõttu hoiatavad nad inimesi joomast mitte rohkem, kui 30 ml mahla päevas. Nimelt on mõned uuringud seostanud mahla joomist ja maksapõletiku teket. Lisaks on laialt tunnustatud Dr. Andrew Weil öelnud, et ilmselt kõige suurema kahju tekitab noni pangaarvele. On olnud isegi juhtumeid, kus müüjad väidavad, et noni peab tarvitama vähemalt 50 ml päevas, seitse päeva nädalas ja aastaid järjest. See pidavat aitama oma eluiga pikendada. 1998. aastal keelas Soome noni mahla müügi kuni valitsuse ultimaatumi täitmiseni: müüjad pidid eemaldama kõik eksitavad märgistused pakenditel.

Noni ajalugu
Nonipuu on põline Kagu-Aasias, kuid kasvab ka Indias, Uus-Meremaal, Vaikse ookeani saartel, Austraalias ja Uus-Meremaal. Noni vili on keskmiselt kartuli suurune ja tema kühmuline pind on kaetud valkja koorega. Taime vilju, lehti ja juuri hakati kasutama toiduks, raviotstarbeks ja keha värvimiseks üle 2000 aasta tagasi Polüneesia saarerahva poolt, kes nonipuu ka kultuurtaimeks muutsid. Mitmed erinevad rahvad on kasutanud vilja näljahäda ajal toiduks ning lahtistina kõhuprobleemide tekkimisel. Legend noni tervendavate toimete kohta sai alguse 1972. aastal, kui teadlane nimega Maria Stewart tuli välja avastusega, et Havai põliselanikud kasutasid meditsiiniliste probleemide korral nonist tehtud mahla. Väidetavalt kuulsid vastavad isikud avastusest täiesti juhuslikult ning otsustasid seda kurjalt ära kasutada. Siiski võib leiduda kuskil inimesi, keda noni on tõeliselt aidanud, kuid teadus neid juhtumeid ei tunnista.

Pilt: costaricannoni.com

Päikesest pakatavad puuviljad

Päikeselistel väljadel kasvatatud tsitruselised on tõelised tervisepommid, millega sobib enda tervist aastaringselt turgutada.

Tsitrusviljad on happelised puuviljad, mis on enim teada-tuntud kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Happeviljadeks kutsutavad tsitruselised ei ole meeldivad vaid aroomi ja maitse tõttu. Mahlakad fruktid sisaldavad mitmeid tervisele kasulikke mikrotoitaineid ning neist puuduvad rasvad, kolesterool ja naatrium. Siiski peab teatud terviseprobleemide puhul tsitrusviljade tarbimisega väga ettevaatlik olema.

Algupäraselt Kagu-Aasiast pärit apelsinid sisaldavad hulgaliselt flavonoide, mis on inimorganismile tervistava toimega. Muuhulgas leidub viljades hesperidiini, mille tarbimine võib leevendada kõrgvererõhutõve sümptomeid. Samuti on uuringute tulemused näidanud, et herperidiinil on põletikuvastaseid toimeid. Apelsin on suurepärane C-vitamiini allikas, sest juba üks keskmise suurusega vili võib katta täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse. See on tähtis, kuna C-vitamiin on üks peamiseid vesilahustuvaid antioksüdante. Antioksüdantne tegevus kaitseb valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (DNA, RNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Vabade radikaalide rakusisene mõju on eriti markantne, sest nende tegevuse tagajärjel võivad DNAs tekkida mutatsioonid. Seedeelundkonnas toimub eriti kiire rakkude uuenemine, mistõttu DNA mutatsioonide vältimine aitab ennetada vähiriski. Just seetõttu on C-vitamiini toimet seostatud soolevähi riski alanemisega. Rasedad ja imetavad emad vajavad teistega võrreldes suuremaid C-vitamiini koguseid. Ka suitsetajatel on suurem C-vitamiini vajadus. Apelsinide vitamiinisisaldus varieerub olenevalt liigist ja kasvatuspiirkonnast.

Keskmise suurusega apelsin võib katta päevase kiudainete vajaduse kuni 12% ulatuses. Kiudainete tarbimine aeglustab glükoosi imendumist, mis aitab omakorda veresuhkru taset normis hoida. Lisaks soodustavad kiudained kolesterooli väljutamist organismist ning hoiavad eemal kõhukinnisust.

Apelsinides ja teistes tsitrusviljades sisalduvad limonoidid võivad aidata mitmete vähivormide arengu vastu. Teadlased on avastanud, et inimorganism omastab suurema vaevata eriti pikatoimelist limonoidi nimega limoniin. Tsitrusviljades on limoniin haakunud glükoosi molekuliga. Seedimisel lõhestub suhkru molekul, andes rohelise tule limoniini kaitsvale tegevusele. Eksperimentide käigus on selgunud, et limoniini võib katsealuste kehast leida isegi päeva möödudes pärast selle tarbimist. Limoniini püsivus aitab seletada, miks tsitrustes sisalduvad limonoidid on arvestatava vähivastase toimega. Üldjoontes kestab teiste looduslikult esinevate vähi arengut takistavate toitainete aktiivsus lühemat aega. Rohelises tees ja šokolaadis esinevad fenoolid säilitavad inimkehas aktiivsuse vaid 4-6 tunniks.

Greibi roosa ja punase värvitooni põhjustajaks on karotenoidide klassi kuuluv lükopeen. Tihti esinevate karotenoidide uurimisel on tehtud kindlaks, et just lükopeen on tõhusaim relv vabade radikaalide vastu. Kõige rohkem lükopeenirikkaid vilju tarbivatel meestel esines 82% võrra vähem eesnäärmevähki kui skaala teises otsas olevatel sookaaslastel. Peale selle on täheldatud lükopeeni silmapaistvat mõju kopsu- ja maovähi ennetamisele.

Greibid sisaldavad pektiini, mis võib aeglustada ateroskleroosi arengut ja alandada vere kolesteroolitaset. Iisraeli teadlaste poolt tehtud uuringus võrreldi punaseid ehk verigreipe ja kollaseid greipe. Punased viljad sisaldasid rohkem fenoole ja teisi bioaktiivseid aineid ning alandasid kuu aja jooksul nähtavalt „halva kolesterooli“ taset. Lisaks soodustavad greibis sisalduvad ained maksaensüümide tööd. Mürkained väljuvad ensüümide tegevuse tulemusena kehast efektiivsemalt ja organismi jääb vähem toksiine.

Sidrunid toimivad kehas diureetiliselt, mistõttu on neid rahvameditsiinis kasutatud neerude ja uriiniteede jääkainetest puhastamiseks. Need hapud tsitruselised aitavad vähendada paistetust, põletikke ja turseid. Antiseptiliste toimega sidruniõli kasutatakse rahustava toime tõttu ning kehast mürkainete väljutamiseks. Angiini leevendamiseks juuakse ja loputatakse kurku veega lahjendatud sidrunimahlaga.

Ole ettevaatlik!

Tsitruseliste tarbimine on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi ning tsitrusviljadest tingitud allergia puhul. Kroonilist soole põletikku põhjustava Crohni tõve korral on samuti tsitrusviljad keelatud toiduainete nimekirjas. Hapukad fruktid tasub kõrvale jätta ka soole põletike ja mao liighappesuse korral.

Tsitrusvilju peab alati hoolikalt pesema, kuna vilju töödeldakse enne transportimist tugevate säilitusainetega. Enamasti kaetakse vilja pealispind parema säilitamise eesmärgil vahaga, mille koostises ja naturaalsuses ei saa kunagi kindel olla. Võimaluse korral on kasulik eelistada mahepõllundusest pärit puuvilju.

Värskendav troopikasmuuti

200 g maitsestamata jogurtit

2 keskmist banaani

100 ml apelsini täismahla

2 spl mett

Mikserda kõik koostisained blenderi või saumiksri abil ühtlase konsistentsiga joogiks.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt:addorganicgardening.com

Kust leida miinuskaloreid?

Vastupidiselt levinud arvamusele ei paku ükski toiduaine miinuskaloreid. See-eest leidub värskete viljade letist snäkke, millega kaalujälgijatel liialdamise ohtu pole.

Kaalusõprade ringkondades on juba aastaid ringi liikunud jutud imelistest viljadest, mis kuuluvad „miinuskalorite“ ehk „nullkalorite“ gruppi. Neid mõisteid kasutatakse toitude puhul, mille seedimine kulutab nende toiteväärtusest rohkem kaloreid. Seller on enim levinud näide miinuskalorsusega viljast. 100 g sellerit sisaldab umbkaudu 15 kalorit ning miinuskalorite jälgijad väidavad, et selle rohelise lehtvilja tarbimine mõjub otsekui väike treening.

Tegelikult ei ole miinuskaloreid pakkuvaid toiduaineid olemas. Toidu seedimiseks ja selles sisalduvate toitainete omastamiseks kuluv energiahulk on arvestatud toidu termilise efekti alla. Toidu termiline efekt kulutab tavaliselt 10% toidus sisalduvatest kaloritest, kuid teatud juhtudel võib see ulatuda kuni 20%-ni. Seega 10-kalorilise sellerivarre puhul kulutab keha 2 kalorit, et vastu anda 8 kalorit energiat.

Pole teada, kust miinuskalorite müüt alguse sai, ent tänaseks on sellest välja kasvanud palju dieediplaane ja isegi raamatuid. Nullkalorite kontseptsioonil puudus teaduslik taust ja kindel toiduainete nimekiri, kuid vaatamata sellele levis kuuldus kaalu langetavatest toiduainetest nagu kulutuli. Osade dieedikavade koostajad läksid isegi nii kaugele, et omastasid viljadele kalorite kulutamist kiirendava toime. Miinuskalorite dieedid mõjuvad järgijatele seetõttu, et need on äärmiselt piiravad ning põhjustavad toitainete puudusest tingitud kaalulangust.

Eelmise kümnendi keskpaigal hakkasid suurfirmad miinuskalori mõistega liialt hooletult ringi käima. 2007. aastal lahvatas Ameerikas skandaal, kui rahvusvahelised joogitootjad Coca-Cola ja Nestle kasutasid oma Enviga joogi turundamisel tarbijaid köitvaid miinuskaloreid. 330 ml plekkpurgis müüdav teejook pidavat kulutama 20-30 kalorit rohkem, kui on sellest saadav energiahulk. USA toidu- ja ravimiamet leidis, et miinuskalorite väide ei ole korrektne ja tegi firmadele pea poole miljoni euro suuruse trahvi.

Vaatamata vastuolulistele dieetidele ja skandaalidele ei tasu miinuskalorite dieetides propageeritud vilju täiesti kõrvale jätta. Madala kalorsuse tõttu sobivad need suurepäraselt suupisteteks ja näljakustutajateks. Enamasti sisaldavad need vitamiine ja mineraalaineid ning on tervisele kasulikud.

„Miinuskalorite“ allikad

Need on tõeliselt madala kalorsusega puu- ja köögiviljad, mida võib dieeti pidades endale julgelt vahepalaks lubada.

Seller

100 g sisaldab 15 kalorit

Pluss: foolhape, K-vitamiin, A-vitamiin, kaalium

Greip

100 g sisaldab 32 kalorit

Pluss: C-vitamiin, A-vitamiin, kiudained

Lehtsalat

100 g sisaldab 17 kalorit

Pluss: kaltsium, C-vitamiin, A-vitamiin

Brokkoli

100 g sisaldab 35 kalorit

Pluss: K-vitamiin, mangaan, foolhape, C-vitamiin

Kapsas

100 g sisaldab 24 kalorit

Pluss: C-vitamiin, K-vitamiin, foolhape, B6-vitamiin

Porgand

100 g sisaldab 41 kalorit

Pluss: A-vitamiin, kaalium, mangaan, kiudained

Sidrun/laim

100 g sisaldab 29 kalorit

Pluss: C-vitamiin

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss ja veebilehel Fitness.ee Pilt: fatburningfurnace.com

Saame stressist toitumisega jagu

Stressi vastu ei ole ainsad abilised jooga, meditatsioon ja piisav uneaeg. Närvipinge maandamisel mängib suurt rolli igapäevane toidusedel.

Uuringud näitavad, et üha rohkem haiguseid on seotud üleliigse stressiga. Tänapäeva kiire elutempo juures pole see sugugi imekspandav. Enamasti tõstavad stressitaset meile peale surutavad kohustused tööl, perekonnas ja elustiili kujundamises. Samasuguse tagajärjega võivad mõjuda meie endi liialt kõrgele seatud eesmärgid, mis tihtilugu pärinevad suurest saavutamistahtest. Nõrk stress on kasulik, kuna aitab olla aktiivsem ja tõsta produktiivsust. Küll aga erinevate stressiallikate kogunemisel või ühe liiga suureks kasvamisel annab see meile tagasilöögi. Üleliigse stressi tulemusel võib tekkida mitmeid sümptomeid ja isegi kroonilisi haiguseid. See tuleneb pikaajalistest muutustest immuunsüsteemis, hormoonide töös ja biokeemilistes reaktsioonides. Need mõjutavad omakorda seedetrakti, närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna talitlust.

Meie aju ja ajuripats vastavad stressile ACTH (adrenokortikotroopne hormoon) vabastamisega, mille tulemusel tõstavad neerupealised hormoonide adrenaliini ehk epinefriini, norepinefriini ja kortisooli tootmist. Kaks esimest mõjutavad kõige enam inimorganismi funktsiooni. Nad ergutavad südame tööd, tõstavad vererõhku ja sunnivad teatud veresooni kokku tõmbuma. Selle tulemusel väheneb vereringe seedeelundkonda ja siseorganitesse eesmärgiga varustada verega esmajoones aju ja lihaseid. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset, mistõttu toodab maks rohkem glükoosi, et see vereringe kaudu energianäljas rakkudeni jõuaks. Üldine ainevahetuse kiirus tõuseb ja inimene on valmis reageerima ootamatule ohule. Algselt tähendas see mõne metsiku kiskja eest põgenemist või oma territooriumi kaitsmist, kuid tänapäeval tõstavad samamoodi stressi pingeline olukord tööl ja perekondlikud tülid kodus. Meie aju ja närvisüsteem pole niivõrd kaugele arenenud, et teha vahet tõeliselt ohtlikul, aga mööduval sündmusel ja kergemal, ent pikaajalisemal probleemil. Seetõttu võivad pikaleveninud konfliktid tööl ja kodus pideva ärritusseisundi tulemusena organismis palju kahju teha. Toitumine avaldab suurt mõju kõigile kehas toimuvatele protsessidele ja on seega oluliseks pidepunktiks stressi vähendamises. Teatud toiduained võivad võidelda stressi tehtud kahjuga, vähendada sellega kaasnevaid sümptomeid ja isegi muuta keha stressiga paremini toime tulema.

Omega-3 rasvhapete juures on kindlaks tehtud stressivastaseid toimeid. Nimelt aitavad omega-3 rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli tootmist organismis. Lausanne Ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kolmenädalane kalaõli tarbimine vähendas arvestataval määral stressihormoonide hulka. Seevastu võivad omega-3 rasvhapped tõsta serotoniini ehk „õnnehormooni“ taset, mis aitab kindlasti stressi psühholoogiliste sümptomite vastu. Omega-3 rasvhappeid sisaldavad kõige rohkem linaseemned lõhe, forell, krevetid ja sojaoad.

Ameerikas tehtud värskete uuringute põhjal on leitud, et kreeka pähklite ja sellest tehtud õli tarbimine võib vähendada märgatavalt kolesteroolitaset ja vererõhku puhkeseisundis. Kreeka pähklite söömine aitas reguleerida stressi korral tekkivaid muutusi vererõhus. Lisaks sellele on leitud tõendeid, et kreeka pähklite tarbimine võib alandada rinnavähi tekke riski. Põhjus peitub koore all olevas viljalihas, mis on rikkalik antioksüdantide, omega-3 rasvhapete ja fütosteroolide poolest. Pähklite kõrget kalorsust ei ole mõtet karta, sest kreekapähkliõliga võib asendada muid söögi valmistamisel kasutatavaid rasvu. Kreeka pähklid sisaldavad parajal hulgal mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, tsink, raud ja seleen. Neid võib süüa paljalt, lisada jogurti sisse või kasutada salati sees.

Papaia on suurepärane foolhappe ja B6-vitamiini allikas. Need kaks mikrotoitainet mängivad olulist rolli stressi taltsutamises, hoides homotsüsteiini taset veres kontrolli all. Homotsüsteiin on ainevahetuse käigus tekkiv kõrvalprodukt ning selle kõrgemad tasemed veres viivad ägedama stressihormoonide vabastamiseni. Peale selle seostatakse homotsüsteiini arterite kahjustumise,  südamehaiguste ja vähi riski kasvu ning immuunsüsteemi nõrgestumisega. B6-vitamiini sisaldavad ka banaan, kana- ja kalkuniliha, lõhe ja tursk. Palju foolhapet on spinatis, brokolis, peedis ja sparglis.

Melissi on kasutatud juba tuhandeid aastaid tõhusa vahendina peavalude, migreeni, närvipinge ja stressist tulenevate sümptomite vastu. Taimeteed on kirjeldatud kui tuju tõstvat, halbu mõtteid peletavat ja tervet keha rahustavat eliksiiri. Teele võib lisada maitseks mett, mis koos melissi sidrunihõngulise aroomiga tekitab mõnusa ja pikantse koosluse. Melissil on antibakteriaalsed ja viirustevastased toimed, mistõttu sobib seda kasutada talvisel hooajal külmetushaiguste eemale peletamiseks.

Tume šokolaad sisaldab suurel hulgal flavonoide, millel on kindlaks tehtud rahustavaid omadusi. Samu rahustavaid aineid leidub ka kummelis ja piparmündis. Tume šokolaad suurendab tujutõstva dopamiini hulka organismis. Tegu on sama kemikaaliga, mida toodab aju armumise korral. Mida tumedam on šokolaad, seda suurema hulga tervislikke ühendeid see sisaldab. Seega on targem eelistada vähemalt 70 protsendilise kakaosisaldusega tahvleid.

Mustikad sisaldavad suurel hulgal antioksüdante ja on nende poolest meie metsades leiduvate viljade seas esirinnas. Antioksüdandid aitavad taastada stressihormoonide poolt rakutasandil tehtud kahju. Samuti sisaldavad ohtralt antioksüdante mustsõstrad, küüslauk, pohlad, vaarikad ja viinamarjad.

Kroonilise stressi puhul peab kindlasti vältima kofeiini, kiirtoitu, alkoholi ja tubakatooteid.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto:  nativetreatments.com