Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest

Seemned toiduks - põhjalik ülevaade kasulikest seemnetest

Seemnete maailm on kirju ja neid väikeseid energiapomme võib leida nii graanatõuntest kui kanepitaimedest. Kõiki seemneid ühendab aga särtsu andev toime tervisele!

Seemned on otsekui väikesed varakambrid, mille avamisel paiskub organismi korralik hulk kasulikke aineid. Vahel võib juba üks peotäis seemneid pakkuda paraja hulga mineraalaineid, vitamiine ja häid rasvu. Kaalu jälgimisel ei tasu seemnetega liialdada, sest tervistavate toimetega kaasneb võrdlemisi suur kalorsus. Näiteks väikeses peotäies päevalilleseemnetes võib peidus olla tervelt 70 kalorit. Vaatame, millised seemned on toiduks head:

Kõrvitsaseemned

Sügis toob kõrvitsahooaja ja seda ümmargust vilja süües ei tasu seemneid kõrvale heita. Lapikud seemned sisaldavad palju mineraalaineid ja taimse päritoluga valke. Üks peotäis röstitud kõrvitsaseemneid võib sisaldada kogunisti 8.5 g valku. Samas portsjonis on ainult neli grammi süsivesikuid, millest poole moodustavad kiudained. Viimased aitavad seedeelundkonna tegevusele kaasa ja säilitavad pikemaks ajaks täiskõhutunnet. Samuti on kõrvitsaseemned suurepärased oomega-3-rasvhapete allikad. Need rasvhapped aitavad hoida närvisüsteemi ja aju töökorras ning kuluvad ära pingelist mõttetööd nõudvatel perioodidel. Toidupoes võib märgata erinevaid saiu ja seemneleibu, kuhu on lisatud ohtralt kõrvitsaseemneid. Kõrvitsast eemaldatud ja kergelt röstitud seemneid saab kasutada riisi- ja pastaroogade, müslide, salatite ja putrude valmistamisel.

Päevalilleseemned

Päevalilleseemned sisaldavad küllaldases koguses fütosteroole. Tegu on keemilise struktuuri poolest kolesteroolile sarnanevate ainetega. Need võivad vähendada kolesteroolitaset veres, tugevdada imuunsüsteemi ja alandada vähkkasvajate riski. Hallikaid seemneid tasub tarbida magneesiumi saamiseks. Mitmed uuringud on näidanud, et toidust saadav magneesium aitab alandada kõrget vererõhku, ennetada migreenihoogusid ja vähendada astma raskusastet. Lisaks on seda mineraalainet vaja tervete luude ja energia tootmise jaoks. Pähklit meenutava maitsega päevalilleseemneid võib lisada salatitesse, jogurtisse, leivataignasse ja vokiroogadesse.

Chia seemned

Chia seemneid võib kasutada võitlusel II tüübi diabeedi vastu, kuna traditsiooniliselt Mehhikos tarbitavad seemned  aitavad seedeprotsesse aeglustada. Kui chia seemned vedelikega kokku puutuvad, tekib želatiini meenutav kiht, mis võib vähendada riski veresuhkru äkiliste tõusude-languste tekkeks. Juba 28 grammi chia seemneid sisaldab pea 11 grammi kiudaineid, mis on juba kolmandik täiskasvanute päevasest vajadusest. Seemnete söömine on hea viis, kuidas tagada vajaliku kiudainete koguse tarbimise ning päevaste normide täitmise. Omakorda aitab see seedeelundkonda töökorras hoida. Üks portsjon chia seemneid katab viiendiku päevasest kaltsiumi vajadusest. Mineraali on vaja luude ja hammaste jaoks ning kaltsium võib pakkuda kaitset osteoporoosi eest. Taimetoitlasi rõõmustab chia seemnete suur valgusisaldus, mis aitab kompenseerida toidulaualt liha puudumist. Chia seemnetele on palju koduseid kasutusalasid. Kotlettides võib asendada saiapuru jahvatatud seemnetega ning samamoodi võib seemnetest teha saia kasutamata maitsvat paneeringut kanale ja kalale. Populaarne viis chia seemnete tarbimiseks on mõne supilusikatäie lisamine smuutidesse ja trennijärgsetesse taastusjookidesse.

Seesamiseemned

Seesamiseemned sisaldavad tervelt 20% ulatuses valku, muutes peotäie seemneid kasulikuks ja kõhtu täitvaks suupisteks. Suur tsingi sisaldus soodustab kollageeni tootmist, mis muudab naha elastsemaks ja taastab kahjustada saanud kudesid. Regulaarne seesamiseemnetest pressitud õli tarbimine võib alandada isegi nahavähi riski. Lisaks tasub seemneid tarbida mangaani, magneesiumi, kaltsiumi, fosfori ja raua saamiseks. Seesamiseemneid kasutatakse salatites, maiustustes, küpsetistes ja erinevates aasiapärastes roogades. Samuti võib toitu maitsestada seesamiõliga, mis on aroomi poolest seemnetest intensiivsem.

Linaseemned

Tihti pannakse linaseemneid pagaritoodetesse, et teha neid tervislikumaks ja anda lisadoos kasulikke aineid. Muuhulgas sisaldavad linaseemned oomega-3-rasvhappeid, mis kuulu kohaselt hävivad kuumuse käes ja seetõttu polevat seemneid kasulik küpsetada. Hiljuti tehtud uuringud on näidanud, et 150 kraadi juures küpsetatud linaseemnete linoolhape oli jäänud stabiilseks. Kuumuse tulemusel lagunemist ei toimunud. Sellise temperatuuri juures hoiti seemneid katsete käigus nii 15 minutit kui kolm tundi ja mõlemal juhul olid oomega-3-rasvhapped linaseemnetes oma esialgset kuju säilitanud. Linaseemned sisaldavad keskmisest kõvasti suuremat kogust lignaane. Need ained soodustavad soolestikus pesitsevate kasulike bakterite paljunemist ja omavad antioksüdantseid toimeid. Maitsesta linaseemnetega erinevaid küpsetisi, lisa jahvatud seemneid või nendest pressitud õli smuutidesse ning kasuta neid oma lemmiksalati garneerimiseks.

Kanepiseemned

Kanepiseemned sisaldavad kuni 35% õli, millest suure osa moodustavad tervisele soodsad mono- ja polüküllastumata rasvhapped. Seemnetes on märkimisväärne kogus kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ja fosforit. Poes müüdavad kanepiseemned ja nende saadused narkojoovet ei tekita, mistõttu võib neid julgelt erinevate roogade valmistamisel kasutada. Kanepiseemned säilitavad enim toitaineid toorel kujul, mistõttu on kasulik eelistada nendest smuutide valmistamist ning valmisroogadele lisamaitse andmist.

Granaatõunaseemned

Keskmine granaatõun sisaldab kogunisti 600 heledast viljalihast ümbritsetud ja mõnusalt mahlakat seemet. 100 g kohta sisaldavad granaatõunaseemned keskmiselt ainult 83 kalorit ja annavad 4 g kiudaineid. Granaatõunadest saadavad seemned on head C- ja K-vitamiini allikad. Esimene neist aitab toetada immuunsüsteemi toimimist,  haavade paranemist ja hoida igemete ning hammaste tervist. K-vitamiin on vajalik nii tugeva luustiku hoidmiseks kui normaalseks vere hüübimiseks. Peale selle sisaldavad granaatõunaseemned erinevaid polüfenoole, mis võivad alandada riski krooniliste südamehaiguste ja vähktõbede tekkeks. Polüfenoolid on võimsad antioksüdandid, mis tähendab, et need võivad pikendada tervise juures olevate rakkude eluiga ja hävitada tavapärasest funktsioneerimisest kõrvale kalduvaid rakke. Kasuta seemneid, et anda eksootilist lihvi maitsestamata jogurtile, tee vahemerelise hõnguga salatit või lisa võileibadele garneeringuks.

Köömned

Köömned on asendamatuks abimeheks söögiisu puudumise korral, kuna taimel on täheldatud isu tõstvaid omadusi. Kurguvalu korral aitab köömneleotisega kurgu kuristamine ebameeldivat kipitust vähendada. Vähese rinnapiima all kannatajaid rõõmustavad mitmete uuringute tulemused, mille kohaselt aitab seemnete tarbimine naistel rinnapiima tootmist soodustada. Köömneid saab edukalt kasutada erinevate liha- ja pajaroogade maitsestamiseks ning hõrgu leivataigna tegemisel.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: www.agapeek.com

Millised on 7 maailma kõige ohtlikumat dieeti?

Šokeeriv! Kes sööks vabatahtlikult paelussi mune, lürbiks terve nädal kapsasuppi või tarbiks täiskasvanuna ainult beebitoitu? Teeme tutvust maailma kõige ohtlikumate kaalulangetamise viisidega!

Ükski alljärgnevatest dieetidest pole mõeldud mingil moel soovitusena, vaid hoiatavad tõsiselt ohtlike kaalulangetamise võtete eest.

Millised on 7 maailma kõige ohtlikumat dieeti?

Paelussidieet

Söö rõõmuga, sest sinu uus sõber aitab poole toidust nahka pista! Just see oli üks algseid paelussidieedi reklaamloosungeid. 1920. aastatel hakkas ehmatav dieet populaarsust koguma, kuid paljude õnneks ei jätkunud tõusulainet pikaks ajaks. Eksperdid sekkusid hullema ära hoidmiseks võika kaalulangetamisviisi populariseerimisse. Dieedi järgijad sõid paelussi mune ja ootasid kehakaalu arvelt parasiidi suuremaks kasvamist. Vaatamata anti-kampaaniale leidub tänaseni üksikid hulljulgeid, kes kaalulangetamise lootuses on paelussi mune tarbinud. Kehas pesitsevad paelussid võivad osutuda varem või hiljem eluohtlikuks. Parasiitide elutegevus võib muuhulgas kaasa tuua seedetegevuse ja siseelundite häireid ning kahjustusi närvisüsteemile.

Näljutamine

Inimkeha koosneb rakkudest, mis vajavad funktsioneerimiseks pidevat energiavoogu. Kui keha ei saa piisavalt kütust ja hädavajalikke aineid, siis toob see kaasa aja jooksul üha karmimaks muutuvat kõrvalnähtude laviini. Kahjuks on näljutamine olnud menukas kaalulangetamise meetod teismeliste seas, kuna neil puudub tihti selge ettekujutus selle laastavast toimest organismile. Juba lühiajalise näljutamise tulemusena võib vaevata väsimus, depressioon, immuunsüsteemi talitluse langus, unehäired, lihaskoe lagunemine ja hormonaalne ebatasakaal.

Beebitoidudieet

Tagantjärgi on Jennifer Aniston väitnud, et treener ei pannud teda beebitoidudieedile, kuid ootamatud kõlakad veensid näitlejanna fänne koheselt kummalist toitumiskava järgi proovima. 14 korda päevas väikeste beebitoidu portsjonite söömine pidi juba paari nädalaga unistuste kaalunumbrini viima. Millise hinnaga? Beebitoidud on valmistatud spetsiaalselt imikute vajadusi silmas pidades. Üks põhilisi ohte varitseb valkude koguses, mis ei arvesta täiskasvanute päevaseid vajadusi. Alatoitumuse uurijad on täheldanud, et üle 20% kehavalgu kaotamise tulemusena häirub oluliselt enamik füsioloogilisi funktsioone.

Kapsasupidieet

Äärmuslikust kapsasupidieedist liigub ringi erinevaid versioone, kuid mõningad neist tekitavad toitumisekspertides eriti suurt hämmastust. Kõige piiravamad variandid lubavad nädala jooksul ainult kapsasuppi süüa. Hollywoodi näitlejatarid on dieedile kiidusõnu jaganud, kuid toitumisteadlased soovitavad sellest eemale hoida. Range supisöömise tulemusena jääb keha ilma paljudest vajalikest toitainetest, vitamiinidest ja mineraalidest.

Suitsetamine

Tubaka suitsetamine vähendab söögiisu. Sellest teadmisest on haaranud kinni nii mõnedki kaalujälgijad. Leidub neidki, kes on alustanud elus esimest korda suitsetamist eesmärgiga kaalust alla võtta. Suitsetaja hingab sisse enam kui 4000 keemilist ainet, mille hulgas on tõeliselt kahjulikke mürke. Need tõstavad nii südamehaiguste kui erinevate vähivormide riski.

Kindlasti ei vääri veidi madalam söögiisu niivõrd ränkade riskide võtmist.

Puuvilladieet

Hiljuti USA meedias avalikkust šokeerinud puuvilladieet on kindel konkurent paelusside neelamisele maailma ohtlikumate dieetide konkursil. Nimelt on mõned modellid ja nende austajad hakanud sööma apelsinimahla kastetud puuvillapallikesi. Nad on väitnud, et pallikeste alla neelamine aitab hoida täiskõhutunnet. Puuvilla toiteväärtus on ümmargune null, mis tähendab, et kehal jääb puudu nii energiast kui toitainetest. Olukorra teeb veelgi hirmsamaks puuvilla seedimatus. Puuvillakiudude tarbimine võib viia raskete kõhuhädade ja isegi soolestiku ummistuseni.

Alkoreksia

Tegu on üsna uue tegevusega, milles kattuvad liigne alkoholi tarvitamine ja toitumishäired. Alkoreksial on mitmeid avaldumise vorme. Alkorektikud söövad päeva jooksul vähem, et hoida kaloreid õhtuse alkoholitarvitamise jaoks või näljutatakse end pärast eelnenud ööl alkoholiga liialdamist. Lisaks sellele on levinud ületreenimine enne või pärast pidu ja alkoholimürgituse teel oksendamise esile kutsumine. Juba eraldiseisvalt on alkoholi liigtarvitamine ja toitumishäired tervisele ohtlikud, kuid nende koosmõjul võivad olla väga kurvad tagajärjed. Kasvab risk eluohtlikuks alkoholimürgituseks, tekib krooniline toitainete puudus, hoobi saab immuunsüsteem ja valitseb suurem oht erinevate vigastuste tekkeks.

Mitmed jahmatavad dieedid on menukaks kujunenud ookeani taga, kuid arvatavasti on meilgi dieedikuradi küüsi jäänud inimesi. „Kõik need dieedid on terviskahjustavad ja pikemas perspektiivis eluohtlikud. Enim kahjustuvad inimestel aktiivsed rakud ja organid. Muuhulgas saavad hoobi südametegevus, sugurakud, hingamine, hormoonid ja mõttetegevus. Seetõttu ongi inimene tervise mõttes vägagi haavatav,“ hoiatab toitumisteadlane Mai Maser. „Kõik need organid püüavad iga hinna eest ja üksteise arvelt elu hoida. Teisisõnu ei avaldu ükski kahjustus otsekohe, vaid alles siis, kui organism ei suuda enam vigastustele vastu panna.“ Kõigi seitsme šokeeriva dieedi puhul on põhirõhk pandud enese näljutamisele. Nälgimisel kahjustub vereloome, kuna vere punalibled ei suuda hapnikku edasi kanda. „Sellest tulenevalt võivad tekkida mäluhäired ja unustamine, kuni täieliku aju töövõime kadumiseni. Mõistuse puudumisel ei ole ka elul väärtust,“ tõdeb Maser.

Mida siis ikkagi teha, kui tahaks kaalust alla võtta, aga mitte oma elu hinnaga? „Ülekaalu puhul on eriti oluline endale selgeks teha mõõdukad portsjonid. Süüa tuleb nii palju kui liikumise ja elutegevusega kulutad. Nii lihtne see ongi,“ selgitab tunnustatud toitumisteadlane. „Koos istuva eluviisiga magusat, rasvast ja soolast süües on lahendus aktiivne liikumine ning taldrikureeglist kinni pidamine. Nii saab süda jaksu, neerud jõuavad oma tööd teha, hingamine ei pidurdu ja seksuaalelu on normis.“

Ilmunud ajakirjas Naised. Pilt: howmanycaloriescounter.com

Dieet armastuse pealinnast

Pariisi dieedina tuntuks saanud neljaosaline toitumisplaan ei jäta tähelepanuta saavutatud kaalunumbri hoidmist. Dieedi looja sõnul lausa terveks eluks!

Prantsuse arst Pierre Dukan on omanimelist dieeti tutvustanud laiadele rahvahulkadele juba üle kolmekümne aasta. Tema ettevõtmises toimus läbimurre 2000. aastal, kui ta avaldas raamatu „Dukani dieet“. See toitumisjuhis jõudis tuhandete prantslannadeni, kes olid tulemustega rahul ja soovitasid seda sõbrannadelegi. Lumepall hakkas veerema ja dieedikava turundajad väidavad, et tänaseks on see aidanud tervelt viiel miljonil prantslasel kaalust alla võtta. Muuhulgas on meedias teada andnud „Pariisi dieediks“ ristitud toitumisplaani kasulikkusest laulja Jennifer Lopez ja modell Giselle Bundchen. Küll aga Põhjamaadesse ja Eestissegi on see fenomen jõudnud alles viimaste aastate jooksul.

Rünnakufaas

Dukan on loonud dieedile neli faasi. Esimene neist on rünnakufaas, mis kestab 5-10 päeva. Selle tulemusel võib loota 2-3 kilogrammi kaotamisele ilma lihasmassile mõju avaldamiseta. Kõrge valgusisaldusega dieedi puhul on eriti tähtis jälgida, et päevas tarbitava vee kogus ei jääks liialt madalaks. Kuuri ajal peab tarbima päevas üle 1.5-2 liitri vett. Samuti soovitatakse süüa päeva jooksul poolteist supilusikatäit kaerakliisid. Need võivad olla pudru kujul, jogurtiga segatud või lisatud piimakokteili. Valgurikkad toiduained ei sisalda palju kiudaineid ja võivad tekitada kõhukinnisust. Kaerakliide tarbimine aitab vältida kaasnevaid kõhuprobleeme. Esimene faas ei ole küll treeninguvaba, kuid soovituslikuks tegevuseks on vähemalt 20 minutit kestev jalutuskäik. Nimelt võib rünnakufaasi kestel intensiivsemalt treenides organismile liiga teha.

Kokkuvõtlik ülevaade lubatud toiduainetest

Veise-, vasika- või küülikuliha

Kana- ja kalkuniliha (ilma nahata)

Madala rasvasisaldusega taisink

Veise, vasika või kana maks

Igasugune kala (v.a. konserveerituna õli või kastme sees)

Karbid ja koorikloomad

Munad (kuni kaks päevas, munavalgeid piiramatult)

Piimatooted (madala rasvasisaldusega, alla 2%)

Magustajad (v.a. fruktoosil põhinevad), äädikas, sinep, vürtsid, maitsetaimed, küüslauk, sibul, sidrunimahl (ainult maitsestamiseks), vähestes kogustes suhkruvaba ketšup ja suhkruvaba närimiskumm

Lubatud joogid

Vesi kraanist või pudelis nii gaasiga kui ilma

Tee ilma suhkruta, kuid magustajate kasutamine on lubatud

Taimeteed

Kohvi ilma suhkruta

Suhkruvabad karastusjoogid nagu Pepsi Diet ja Coke Zero

Näidismenüü

Hommikusöök

2 lõiku kanafileed

Madala rasvasisaldusega kodujuust

Soe jook

Lõunasöök

Aurutatud kala ürtidega

Krevetid

Õhtusöök

Lõhesupp

Kaalulangetus

Äkilisele rünnakule järgneb rahulikum faas, mida nimetatakse kaalulangetuse perioodiks. Sel ajal on tähtis jõuda isikliku eesmärgina püstitatud kaalunumbrini. Preemiaks esimese faasi läbimise puhul on nüüdsest lubatud igal teisel päeval süüa valguallikate kõrvale köögivilju. Kaalulangetus võib esimese järsu muutusega aeglasem tunduda, ent tasub meeles pidada, et tervise seisukohast polegi kasulik liiga kiiresti kaalu kaotada.

Teise faasi juures on kolm võimalikku viisi, kuidas värskeid vilju toitumiskavasse juurutada. Esimene võimalus on ülepäeviti ehk süüa ühel päeval ainult valgupõhiseid toite ja järgmisel täiendada menüüd köögiviljadega. Teine võimalus, mis võib raskemaks osutuda, on teha järjest viis valgurikast päeva ja viis segupäeva. See nõuab rohkem motivatsiooni ja järjekindlust. Vanadele ja nõrgema tervisega inimestele sobib kaks valgurohket päeva, millele järgneb viis segatoidulist päeva. Küll aga ei kaasne viimasega juba lühiajaliselt nähtavat kaalukaotust. Muuhulgas võib tarbida segapäeval brokolit, kõrvitsat, seeni, spinatit, tomateid, kurki, sellerit, rediseid ja teisi köögivilju.

Teise faasi omapära on seegi, et kaerakliide kogus on muutunud kaheks suureks supilusikatäieks. Igapäevaselt on tarvis teha kiirkõndi vähemalt 30 minutit. Köögiviljade lubamine ei tähenda, et valgurikkaid toite peaks kõrvale jätma. Neil päevil peaks samuti piisavalt tähelepanu pöörama lihale, kalale jms.

Näidismenüü segapäevaks

Hommikusöök

Munapuder sibula ja seentega

Kodujuust

Lõunasöök

Küpsetatud heeringas baklažaani ja vürtsidega

Õhtusöök

Kanasupp sibula ja selleriga

Kinnistamisfaas

Lõpuks on unistuste kaalunumber käes. Ettevaatust, nüüd on kõige suurem oht, et tehtud pingutused lähevad luhta! Vasturünnakuks mõtles Dukan välja kinnistamisfaasi, mille sihiks on kaalu hoidmine, mitte selle langetamine. Seepärast võib kolmandas faasis lubada endale üht-teist paremat, mis eelnevate perioodide puhul ei tulnud kõne allagi.

Kõige tähtsam reegel kolmanda faasi juures on see, et iga kaotatud kilo kohta peab seda plaani järgima 10 päeva. Kümne kilo kaotamisel peab kolmanda faasi reeglitest kinni pidama veidi üle kolme kuu. Lisaks eelmistes faasides lubatud toiduainetele võib nüüdsest süüa leiba, puuvilju, juustu ja teatud süsivesikurikkaid toite.

Päevas võib süüa ühe portsjoni puuvilju ja marju, kuid nende hulka ei kuulu banaanid, kirsid ja kuivatatud puuviljad. 1 portsjon tähendab muuhulgas ühte õuna, pirni või apelsini, peotäit marju, paari ploomi jne. Peale fruktide võib päevas süüa kaks viilu täisteraleiba. Nüüdsest on lubatud 40 grammi juustu päevas, kuid vältima peaks kitsejuustu, camemberti ja roqueforti. Tärkliserikkaid tooteid tohib süüa kaks portsjonit nädalas, ent siiski soovitatakse vältida valget riisi ja kartuleid. Nende asemel sobib kõige paremini täisterapasta, pruun riis, läätsed või oad. Ühe korra nädalas võib süüa väherasvast sea- ja lambaliha.

Kolmas faas eristub eelmistest kõige selgemalt pidusöökide poolest, mida võib endale kaks korda nädalas lubada. Pidusöögiks võib süüa ükskõik, mida hing ihaldab. Sobivad nii pitsa, friikartulid kui jäätis. Tähtis on meeles pidada, et lubatud on ühe pidusöögi kohta vaid üks tavaline portsjon meelehead. Ühest jäätisest ei tohi saada kahte või enamat. Magusa või väikese kiirtoidu asemel võib pidusöögiks lugeda ühe klaasitäie veinigi. Loomulikult pole pidusöögi võimaluse kasutamine kohustuslik. Ühel päeval nädalas peab meelde tuletama esimese faasi reeglid ja sööma ainult valgurikkaid toiduaineid, mis sel perioodil lubatud olid.

Tasakaalufaas

Neljandasse faasi jõudmine tähendab nii soovitud kaalunumbri nimel võitlemise kui selle hoidmise raskuste seljatamist. Viimase faasi reeglid on mõeldud dieeditatajat saatma ülejäänud eluks. Mitte piirangutena, vaid hoopis kasulike juhtnööridena, kuidas püsivalt soovitud kehakaalu hoida.

Ühel kindlal päeval nädalas tuleb süüa ainult valgurikkaid toiduaineid. Kasulik on valida kindla nädalapäeva ja seda mitte iga paari nädala tagant muuta. Nii on võimalik tekitada jätkusuutlikke harjumusi.

Hoia keha aktiivsena! See ei tähenda, et peaks ette võtma eriliselt intensiivset treeningkava. Igapäevased valikud mõjutavad meie füüsilist vormi. Muuhulgas saab valida lifti asemel treppidest liikumise ja eelistada poodi jalutamist sinna autoga sõitmise asemel.

Igapäevane kaerakliide tarbimine aitab kaasa seedetegevusele ja tekitab kiiremini täiskõhutunnet. Just selliste kiudainerikaste toodete tarbimine aitab vähendada ebatervislikku näksimist.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: www.anderson-tours.co.uk

Vetikad toidulauale!

Eesti suuremates toidu- ja ökopoodides leidub üllatavalt lai valik erinevaid vetikaid ja nendest valmistatud tooteid. Anname ülevaate kolmest kõige enam saadaval olevast vetikast.

Spirulina

„Supervetikaks“ nimetatud spirulina ehk sini-rohevetikas on kasutusel kõikvõimalikes toidulisandites. Sellest väikesest veetaimest tehtud tooteid on võimalik leida isegi apteekidest. Väidetavalt on tegu ühe rikkaima loodusliku klorofülli allikaga. Lisaks sisaldab spirulina rauda, tsinki ja magneesiumi ning vitamiinidest A-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Vetikas on valgurikas (keskmiselt 65%), mistõttu on see atraktiivne valik taimetoitlastele, kes soovivad menüüsse lisada rohkem taimset proteiini. Spirulinast jahvatatud pulbriga võib rikastada tervisesmuutisid või anda lisaväärtust kookidele, salatitele ja erinevatele taignatele.

Nori

Röstitud nori vetikast valmistatud lehed kuuluvad vaieldamatult sushi valmistamise kunsti juurde. Suur osa sushirestoranide poolt pakutavatest suupistetest sisaldavad norit, kuna sellega on mugav riisi ja mereande pakkida suupäraseks ampsuks. Briti akadeemilises toitumisajakirjas avaldatud uuringu tulemused näitavad, et sagedalt norit tarbivatel naistel esineb vähemal määral rinnavähki. Sarnaselt teistele vetikatele sisaldab nori parajas koguses rauda ja muid mineraalaineid, kuid erinevalt spirulinast leidub nori lehtedes ka C-vitamiini.

Wakame

Jaapani pruun merevetikas wakame sobib suurepäraselt suppidesse, salatitesse, kastmetesse ja erinevatesse köögiviljaroogadesse. Hokkaido ülikooli teadlased on avastanud, et pruunvetikale värvust andev fukoksantiin võib kaasa aidata kaalukaotusele. Ainet tarvitanud närilised kaotasid tervelt 10% kehakaalust, mis andis uurijatele lootust, et tegu võib olla potentsiaalse salenemispreparaatide toimeainega. Loomulikult ei asenda wakame tarbimine tervislikke ja kaalukaotust tingivaid eluviise ning uurijate väited vajavad edasist kontrollimist.

Nimekiri Kaubamaja poolt pakutavatest vetikatoodetest:

1)      Spirulina. Toidulisand. Magedavee vetikas. Jahu.

2)      Spirulina, taruvaik, mesi – segu.

3)      Spirulina, mesi – segu.

4)      Spirulina 10  tumedas  šokolaadis - batoon

5)      Spirulina 16 tumedas  šokolaadis - batoon

6)      Norilehed- kuivatatud vetikad (3 eri firmat)

7)      Mererohi Wakame seesami seemnetega - salat

Värvikirev teemaailm

Poelettidelt vastu vaatav teevalik võib võtta silme eest kirjuks. Mis vahe ikkagi on punasel, kollasel ja rohelisel teel?

Klassikalised teed

Teepõõsa (Camellia Sinensis) lehtedest saadakse enamiku igapäevaselt joodavatest teedest. Tee värvus ja omadused sõltuvad sellest, kuidas ja kui palju lehti töödeldakse. Must tee valmib lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist kääritatud. Hapendumisprotsessi tõttu on seda teed lihtsam säilitada ja transportida. Just seetõttu sai lääneriikides esmalt tuntuks must tee. Valge tee tegemiseks korjatakse veel avanemata lehepungi ning seda tehakse eranditult käsitsi. Rohelise tee lehed aurutatakse peale korjamist. Erinevalt mustast teest säilitab roheline tee suurema osa aktiivsetest mikrotoitainetest. Kollane tee on omadustelt sarnane rohelisele teele, kuid tootmise eripäraks on kolm päeva kestev kõrge niiskuse ja temperatuuri juures hoidmine. Kõige parem hinna ja tervisele kasuliku toime suhe on rohelisel teel.

Hiina meditsiinis on rohelist teed kasutatud vähemalt 4000 aastat. Viimasel ajal tehtud põhjalikud uurimustööd annavad ammustele traditsioonidele  tõepõhja alla. Ühe näitena võib tuua 1994. aastal Hiinas läbi viidud teadusliku töö, mille kokkuvõttes väideti, et rohelise tee joomine vähendas söögitoruvähi riski nii meestel kui naistel peaaegu 60% võrra.

Mis ikkagi teeb rohelise tee nii eriliseks? Saladus peitub lehtedes sisalduvates antioksüdantides, mis teevad organismile palju head. Üks võimsamaid neist on EGCG, mis takistab vähirakkude kasvu ilma tervise juures olevaid kudesid kahjustamata. Peale selle alandab EGCG „halva“ kolesterooli taset ning takistab vereklompide teket. See omadus on suure tähtsusega, kuna tromboos on üks peamiseid südameatakkide ja -rabanduste põhjuseid. Lisaks aitab see antioksüdant südameatakist taastuvaid inimesi. Uuringute tulemused näitavad, et aine kiirendab südamerakkude taastumist

Kas sul on nahal haav, hammustus või mõni muu lahtine vigastus? Leota puuvillast riidetükki rohelise tee sees ning kanna seda vigastuse peale. Tee on antiseptilise toimega ning leevendab ka sügelust ja paistetust. Seega võib seda kasutada päikesepõletuste ja sääsehammustuste puhul. Inimesed, kes joovad pool tassi päevas, alandavad riski kõrge vererõhu tekkeks 50 protsendi võrra. Põhjuseks on tees leiduvad polüfenoolid, mis takistavad veresoonte kokkutõmmet ja vererõhu kõrgenemist. Lisaks väidetakse, et rohelise tee joomine kiirendab kalorite põletamise protsessi organismis.

Mate

Lõuna-Ameerika roheliseks teeks peetav mate leiab üha enam austajaid eestlaste seas. Põhjuseks on mate toime, mis sarnaneb teistele ergutavatele jookidele nagu roheline tee ja kohv. Tõepoolest meenutab mate jook välimuselt rohelist teed, kuid maitset ja aroomi ei anna võrreldagi. Esimest korda matet proovinuna kirjeldatakse seda kui maalähedase, talutavalt kibeda ja tugeva aroomiga teejooki. Sarnaselt rohelisele teele on paraguai teed saadaval erinevate segudena, et olla ka kõige nõudlikumate maitsemeelte järgi. Lõuna-Ameerikas on populaarne segada matet piparmündi või tsitruselistega.

Levinud eksiarvamuse kohaselt sisaldab mate tee kofeiini asemel sama aine stereoisomeeri nimega mateiin. Tegelikult sisaldab kuivatatud tee 0.7-1.7% täiesti tavalist kofeiini. Kofeiinisisaldus võib sõltuda taime soost ja sellest, kas seda on kasvatatud varjus või mitte. Võrdluseks sisaldavad teelehed keskmiselt 0.4-0.9% ja jahvatatud kohv kuni 3.2% kofeiini.

Roheliseks kullaks kutsutud mate sisaldab lisaks kofeiinile teisigi ergutavaid aineid. Mate nautijad väidavad, et joogil on teest ja kohvist märgatavalt erinev toime. Teaduslikult põhjendatakse seda struktuuriliselt sarnaste teobromiini ja teofülliini iseäraliku kombinatsiooniga. Teobromiin on šokolaadis ja kakaos leiduv tujutõstev aine, mis avaldab turgutavat toimet ka mate joojale. Sellel alkaloidil on küll kofeiiniga sarnane toime, kuid mõjutab närvisüsteemi kordades vähem. Teofülliin tõstab südamelihase toonust, vererõhku ja pulssi ning stimuleerib närvisüsteemi tegevust. Mate igapäevased tarbijad kiidavad selle energiat, toonust ja keskendumisvõimet tõstvaid omadusi. Kaalujälgijatele on meelt mööda mate joomisega kaasnev kahanenud söögiisu. Leidub dietolooge, kes soovitavad näljatunde leevendamiseks matet proovida. Ajaloost on teada juhtumeid, kus Euroopast tulnud maadeavastajaid hämmastas indiaanlaste võime terveid päevi ilma söömata tööd teha. Mate kuulus toonikute hulka, mis kohalikel niiviisi tegutseda võimaldas.

Mate sisaldab rikkalikult polüfenoole, mistõttu on joogi antioksüdantsed omadused võrreldavad rohelise teega. Antioksüdandid tõstavad raku võimet end kahjustuste vastu kaitsta. Seeläbi saab organism tervikuna kaitstud mitmete krooniliste haiguste eest. Nii taime lehed kui sellest tehtavad tõmmised sisaldavad märkimisväärsel kogusel kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi. Mate sisaldab B1-vitamiini, mille puudust võib tekitada liigne alkoholi, kohvi ja koolajookide tarbimine. Muuhulgas on vitamiini vaja ajutegevuse ja mälu talitluseks ning närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Mates leidub aineid, millel on tugev mõju inimese immunsüsteemile. Keha kaitsesüsteemi stimuleerimine aitab meil edukamalt haiguste vastu võidelda.

Vaatamata mate stimuleerivatele ja tervist turgutavatele toimetele on mõned uuringud kirjeldanud taime kantserogeensust. Mitmed uuringud on seostanud regulaarset mate joomist kõrgenenud riskiga erinevate vähivormide tekkeks. Kõige järjekindlamaid tulemusi annab seos söögitoruvähi ja matejoogi tarvitamise vahel. Siiski väidetakse, et vähirisk võib tõusta mate väga kõrgel temperatuuril tarbimisest. Kõik liigkuumad joogid kahjustavad suu limaskesta, söögitoru ja magu. Kahjustused võivad viia vähi arenemiseni. Siiski ei lükka põhjendused ümber teisi uurimusi, mis on kinnitanud vähki tekitavate ainete olemasolu mates. Kas mate on tervist andev või võttev jook? Selles osas ei leia teadlased ühest vastust, kuna matest on leitud komponente, mis võivad vähi arengut pidurdada. Need vastukäivad leiud on viinud segaduseni ja lõpliku otsuse peab tegema ikkagi tarbija ise. Traditsioonilise tarbimise järgi lisatakse samadele lehtedele korduvalt vett juurde. Selle tulemusel puutub teejooja kokku suurema koguse kantserogeensete ainetega. Klassikalise teetseremoonia jooksul võidakse vett vahetada tervelt kaheksa korda! Üks tassitäis värsketest lehtedest tehtud matet kahandab märgatavalt riski kokkupuuteks kahjulike ainetega ja erilist põhjust kartmiseks ei ole.

Punane tee

Eksootilisel punasel ehk rooibos teel pole traditsioonilise teetaimega midagi pistmist. Punast teed tehakse kadakapõõsast meenutava taime lehtedest. Madal Aspalathus linearis põõsas kasvab vaid Lõuna-Aafrikas Hea Lootuse neeme lähistel. Korjamisel on rooibose lehed rohelised, kuid kääritamisprotsessi tulemusel omandab teejook tassi valatuna sügavpunase värvuse.

Sarnaselt rohelisele teele sisaldab rooibos flavonoide, mis töötavad inimkehas antioksüdantidena. Neist tugevaima toimega on aspalatiin, mille toime avaldub organismi oksüdatiivse stressi alanemises ning vananemisprotsesside aeglustumises. Oksüdatiivne stress tekib siis, kui antioksüdantide tase on organismis vabade radikaalidega võrreldes tasakaalust välja langenud. Tegu on ohtliku seisundiga, kuna see võib aidata kaasa vähktõve ja mitmete muude krooniliste haiguste arengule. Vabade radikaalide üleliigsele tekkele ja enneaegsele vananemisele aitavad kaasa päikesekiirgus, alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine. Lisaks sellele väheneb aastate möödudes inimese loomuliku antioksüdantse süsteemi suutlikkus. Seega aitab antioksüdantide poolest rikaste toodete tarbimine aeglustada vananemist ning eemal hoida raskeid kroonilisi haigusi. Seetõttu tuntaksegi rooibost Aasias kui „pika elu teed“.

Kõrge flavonoidide sisaldus põhjustab rooibose spasmolüütilisi omadusi, mispärast kasutatakse teejooki kõhuvalu, ärritunud soole sündroomi ja muude kõhuvaevuste puhul. Rooibos on suurendanud laborikatsetes katseloomadel maksa vastupanuvõimet, mis annab lootust tulevikus tee kasutamisele krooniliste maksahaiguste ravimisel. Slovakkias tehtud uuringute tulemusel soovitavad teadlased tarbida teed krooniliste maksaprobleemide korral.

Rooibos ei sisalda kofeiini, mistõttu on see sobilik inimestele, kellel on probleeme südametegevuse, vererõhu, närvisüsteemi või maohaavanditega. Nimelt võib kofeiini tarbimine tekitada unetust, ärevushäireid, südame arütmiat ja muid ebameeldivaid kõrvalnähte. Samuti sisaldab üks tassitäis punast teed poole vähem tanniine kui sama kogus rohelist teed. Tanniinid annavad teele kibeda maitse ning mõjutavad ainevahetust takistades raua ja valkude omastamist. Kohv ja tee sisaldavad oblikhapet, mida ei tohiks tarbida inimesed, keda vaevavad osteoporoos või neerukivid. Teadlased on kindlaks teinud, et punane tee ei sisalda oblikhapet ning on seega sobivaks asenduseks kohvile ja teele.

Kaalujälgijaid rõõmustab kalorivaba tee mõju maitsmismeelele. Kui palutakse avaldada arvamust rooibose maitse kohta, siis kirjeldatakse tihti kerget magusat maitsevarjundit. Seega ei pea joogile lisama suhkrut ning ühe klaasitäie joomine võib ära hoida kiusatuse maiustusi süüa.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: cukierski.net

7 levinumat dieediviga

Dieedi pidamine pole kerge ülesanne. Lisaks toitumiskavast kinni hoidmisele tuleb silm peal hoida pealtnäha väikestel asjadel, mis võivad takistada oodatud tulemuse saavutamist.

Hommikusöögi vahele jätmine

Uuringud näitavad, et hommikusöögist ära öelnud inimestel on igapäevaste einestejatega võrreldes suurem kehakaal. Üsna levinud on eksiarvamus, et hommikusöögi vahele jätmine hoiab kaloreid kokku. Tegelikult tarbivad vähem kui kolm korda päevas sööjad oma toidukordade ajal rohkem kaloreid. Üks tervislik hommikusöök peaks kindlasti sisaldama valke ja kiudaineid.

Liialt palju kaloreid jookidest

Alkoholist, suhkru ja koorega kohvist, mahlajookidest ja limonaadidest kogunevad kalorid võivad kaalu langetamist raskemaks muuta. Erinevate jookide tarbimine ei muuda söömisharjumusi, kuna enamik neist vähendab vaid janu ja ei mõjuta söögiisu.

Ebatervislikud kastmed

Mitmed salatikastmed sisaldavad suurel hulgal kaloreid, mis nullivad köögiviljade madala kalorsuse. Poodides müüdavates kastmetes võib leiduda tervisele kahjulikke lisaaineid. Seega tasub alati enne ostmist lugeda pakendilt koostist ja toiteväärtust. Väljas süües tasuks hoiduda salatitest, millele on lisatud rammusaid kastmeid.

Kui mõte läheb uitama

Televiisori ees või raamatut lugedes on kerge ennastunustavalt küpsisepakki tühjendada. Väikesed suupisted kogunevad suureks kalorihulgaks, kuna põnev film või raamat ei lase järge pidada. Juba kolm Domino küpsist võib lisada 160 kalorit. Lahendus on tahtejõu treenimine või suupistete asendamine millegi tervislikuma nagu kurgiviilude või beebiporganditega.

Vabad nädalavahetused

Dieet tähendab pidevat pühendumist ja nädalavahetusel söömise või alkoholiga liialdamine vähendab kindlasti oodatud tulemuste täitumist. Leidub kaalujälgijaid, kes peavad teatud aja jooksul režiimist rangelt kinni, kuid ühel hetkel otsustavad end selle eest vaba nädalalõpuga premeerida. Libastumisi võib lisaks nädalavahetustele ette tulla pühade või sünnipäevade ajal.

Šokidieedid

Vahel soovitakse kaalu langetada kindla ürituse või tähtpäeva jaoks. Sel juhul tunduvad kõige ahvatlevamad nn. šokidieedid nagu kapsasupi- või mahladieet. Sellised lühiajalised toitumisplaanid võivad kaalunumbrit esmalt väiksemaks muuta, kuid pikaajaliselt toovad need hoopis kaalu juurde. Pealegi võib lühiajaliselt kaal muutuda lisaks rasvale ka lihaste ja keha veesisalduse arvelt.

Trenni unarusse jätmine

Iga täisväärtusliku dieedi kõrvale kuulub seda toetav treeningplaan, sest ainult toitumise jälgimisest ei piisa. Trenn ei pea midagi kontimurdvat olema. Piisab igapäevasest täiendavast kehalisest koormusest. Parimal juhul toimub see treeneri käe all, kes koostab kava vastavalt isiklikele eesmärkidele.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: hoholok.com

15 põhjust, miks kaalust alla võtta

Alates paremast tujust ja topeltenergiast kuni uute hobideni välja - kaalust alla võtmine toob endaga kaasa suure hulga positiivseid muutusi.

1. Vähem allergia ja astma sümptomeid

Esmapilgul ei tundu kaalujälgimise ja allergiate vahel mingit seost olevat, ent osadele inimestele põhjustab ülekaal astma- ja allergianähtude halvenemist. Liigsed kilod rõhuvad neerupealiseid, mille häired annavad tunda ebameeldivate sümptomitena. Lisaks koormab ülekaal hingamisteid, mis võib samuti astma sümptomeid hullemaks teha.

2. Jalavalu annab järgi

Väiksem kaalunumber annab puhkust jalgadele, mis peavad päevast päeva keharaskust taluma. Hiljutine uuring näitas, et kaalust alla võtnud patsientide kaebused jalavalu suhtes kukkusid tervelt 83% võrra.

3. Tervem nahk

Toitumisprobleemid mõjutavad naha elastsust ja värvi ning liigne süsivesikute tarbimine võib tekitada naha kahvatust.

4. Nauditavam sekselu

Kaalukaotus võib tõsta seksiisu ja muuta vahekorra nauditavamaks, kuna paranenud on nii füüsiline võimekus kui ka psühholoogiline rahulolu.

5. Vähem ebamugavaid olukordi

Kõrgema kehakaaluga inimesed eelistavad tihti seltskonda sisse sulanduda ja endale mitte liigselt tähelepanu tõmmata. See muudab teatud sündmused ja olukorrad ebamugavaks, näiteks peod ja muud olengud, esinemised ja hobiringid.

6. Parem tuju

Ütlus, et ülekaalulised on kõhnematest lõbusamad ei pruugi sugugi paika pidada. Uuringud on näidanud, et paljud ülekaalulised kannatavad raske depressiooni all, kuna liigne kehakaal mõjutab hormoonide tegevust.

7. Raskete haiguste oht alaneb

Ülekaalulisus on paljude krooniliste haiguste suur riskifaktor. Normaalne kaalunumber alandab muuhulgas riski südame- ja veresoonkonna haiguste, mitmete vähivormide ja suhkruhaiguse tekkeks.

8. Uued hobid ja võimalused

Kaalu kaotades võib tegeleda hobide ja spordialadega, millest ülekaalulisena oli julgust vaid unistada. Teatud alade takistuseks võis olla ebamugavus ja kartus (ujumine, tantsimine), kuid teatud aladel nagu langevarjuhüpe on kehtestatud kaalupiirangud.

9. Kõrgem enesehinnang

Isegi 10% kaotamine kehakaalust võib muuta enesetunnet paremaks ja anda julgust edasisteks sammudeks isikliku arengu suunas. Väikesed võidud viivad suurte võitudeni, mistõttu vahe-eesmärkide püstitamine on kaalujälgijatele soojalt soovitatud.

10. Rohkem jaksu ja vastupidavust

Kindlasti on aeg mõelda kaalust alla võtmise peale, kui trepist üles-alla kõndimine on muutunud ebameeldivaks ülesandeks. Tervislik toitumine ja piisav füüsiline koormus tõstab vastupidavust igapäevastes toimingutes ja sportlikel ettevõtmistel.

11. Magusam uni

Vaevav kehakaal annab endast märku öötundidelgi, kuna ülekaalulistel on suurem risk uneapnoe all kannatamiseks. Uneapnoe korral seiskub une ajal hingamine ning see võib kesta kümnest sekundist kuni mõne minutini. Seisund alandab unekvaliteeti märgatavalt ja mõjutab järgmise päeva keskendusmisvõimet, mälu ja meeleolu.

12. Madalam vererõhk

Ülekaaluga maadlevatel inimestel on kahekordne risk kõrge vererõhu küüsi sattumiseks. Nimelt rõhub liigne kehamass veene, mistõttu peab süda vere ringi pumpamiseks rohkem tööd tegema. Kaalu langetamine muudab vereringluse kergemaks, mille tulemusel alaneb vererõhk.

13. Rohkem valikuid riidepoes

Kõhnemale kehale istuvad riided paremini ning poes on rohkem valikut tavapärasematele rõivanumbritele.

14. Täisväärtuslikumad suhted

Kaalulangusega võib kaasnevad sotsiaalsete suhete paremaks muutumine. Kõrgem enesehinnang ja enesest lugu pidamine mõjutab suhteid positiivselt nii tööalaselt kui peresiseselt.

15. Kaalukaotus kui energiasüst

Ülekaalulisus on kõigile keha organitele koormaks ning põhjustab seetõttu üldist väsimust, loidust ja energiapuudust. Kaalukaotus võib esile kutsuda tõelise energialaengu!

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: Blogspot.com

Kust leida miinuskaloreid?

Vastupidiselt levinud arvamusele ei paku ükski toiduaine miinuskaloreid. See-eest leidub värskete viljade letist snäkke, millega kaalujälgijatel liialdamise ohtu pole.

Kaalusõprade ringkondades on juba aastaid ringi liikunud jutud imelistest viljadest, mis kuuluvad „miinuskalorite“ ehk „nullkalorite“ gruppi. Neid mõisteid kasutatakse toitude puhul, mille seedimine kulutab nende toiteväärtusest rohkem kaloreid. Seller on enim levinud näide miinuskalorsusega viljast. 100 g sellerit sisaldab umbkaudu 15 kalorit ning miinuskalorite jälgijad väidavad, et selle rohelise lehtvilja tarbimine mõjub otsekui väike treening.

Tegelikult ei ole miinuskaloreid pakkuvaid toiduaineid olemas. Toidu seedimiseks ja selles sisalduvate toitainete omastamiseks kuluv energiahulk on arvestatud toidu termilise efekti alla. Toidu termiline efekt kulutab tavaliselt 10% toidus sisalduvatest kaloritest, kuid teatud juhtudel võib see ulatuda kuni 20%-ni. Seega 10-kalorilise sellerivarre puhul kulutab keha 2 kalorit, et vastu anda 8 kalorit energiat.

Pole teada, kust miinuskalorite müüt alguse sai, ent tänaseks on sellest välja kasvanud palju dieediplaane ja isegi raamatuid. Nullkalorite kontseptsioonil puudus teaduslik taust ja kindel toiduainete nimekiri, kuid vaatamata sellele levis kuuldus kaalu langetavatest toiduainetest nagu kulutuli. Osade dieedikavade koostajad läksid isegi nii kaugele, et omastasid viljadele kalorite kulutamist kiirendava toime. Miinuskalorite dieedid mõjuvad järgijatele seetõttu, et need on äärmiselt piiravad ning põhjustavad toitainete puudusest tingitud kaalulangust.

Eelmise kümnendi keskpaigal hakkasid suurfirmad miinuskalori mõistega liialt hooletult ringi käima. 2007. aastal lahvatas Ameerikas skandaal, kui rahvusvahelised joogitootjad Coca-Cola ja Nestle kasutasid oma Enviga joogi turundamisel tarbijaid köitvaid miinuskaloreid. 330 ml plekkpurgis müüdav teejook pidavat kulutama 20-30 kalorit rohkem, kui on sellest saadav energiahulk. USA toidu- ja ravimiamet leidis, et miinuskalorite väide ei ole korrektne ja tegi firmadele pea poole miljoni euro suuruse trahvi.

Vaatamata vastuolulistele dieetidele ja skandaalidele ei tasu miinuskalorite dieetides propageeritud vilju täiesti kõrvale jätta. Madala kalorsuse tõttu sobivad need suurepäraselt suupisteteks ja näljakustutajateks. Enamasti sisaldavad need vitamiine ja mineraalaineid ning on tervisele kasulikud.

„Miinuskalorite“ allikad

Need on tõeliselt madala kalorsusega puu- ja köögiviljad, mida võib dieeti pidades endale julgelt vahepalaks lubada.

Seller

100 g sisaldab 15 kalorit

Pluss: foolhape, K-vitamiin, A-vitamiin, kaalium

Greip

100 g sisaldab 32 kalorit

Pluss: C-vitamiin, A-vitamiin, kiudained

Lehtsalat

100 g sisaldab 17 kalorit

Pluss: kaltsium, C-vitamiin, A-vitamiin

Brokkoli

100 g sisaldab 35 kalorit

Pluss: K-vitamiin, mangaan, foolhape, C-vitamiin

Kapsas

100 g sisaldab 24 kalorit

Pluss: C-vitamiin, K-vitamiin, foolhape, B6-vitamiin

Porgand

100 g sisaldab 41 kalorit

Pluss: A-vitamiin, kaalium, mangaan, kiudained

Sidrun/laim

100 g sisaldab 29 kalorit

Pluss: C-vitamiin

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss ja veebilehel Fitness.ee Pilt: fatburningfurnace.com

Šokidieedist tervisliku toidulisandini

Vahtrasiirup on küll aluseks populaarsele paastukuurile, kuid see pole mesimagusa siirupiga tutvust tegemiseks ainus põhjus.

Viimastel aastatel on nii meil kui mujal kogunud tuntust vahtrasiirupi dieet. Selle laiale levikule on tublisti kaasa aidanud Ameerika superstaar Beyonce Knowles. Särav popdiiva on avaldanud, et ta läbis vahtrasiirupi dieedi kuuri enne filmivõtete algust kiiresti langetamiseks. Paastumine kestis 10 päeva, mille jooksul kaotas Beyonce tervelt üheksa kilo! Nende kümne päeva jooksul jõi ta peamiselt siirupijooki, mis koosnes vahtrasiirupist, Cayenne’i piprast, sidrunimahlast ja veest. Igapäevane eesmärk oli tarbida 6-12 klaasitäit segujooki. Lisaks sellele oli lubatud juua taimeteesid, kuid igasugune söömine jäi rangelt keelatuks. Sel põhjusel on saanud dieediplaan ohtralt kriitikat arstidelt ja toitumisteadlastelt. Lühiajaline paastumine ei kujuta tervele inimesele erilist ohtu, ent suureks probleemiks kujuneb selle liialt pikaajaline järgimine. Toitumisspetsialist Tiiu Liebert on hoiatanud, et taolistest dieetidest pikalt kinni pidamisega võivad tekkida väga tõsised tervisehäired. Rusikareeglit n-ö šokidieetide puhul ei kehti, sest inimeste organismide reaktsioonid ja vastupidavus on täiesti individuaalsed. Kindel on see, et ületada ei tohiks Beyonce siirupipaastu kestvust, kuna mitmenädalane äärmuslikust toitumiskavast kinni hoidmine võib osutuda lausa eluohtlikuks. Negatiivse vastukaja tulemusel on üha enam hakatud vahtrasiirupi dieeti liigitama detoks-dieetide alla. Nimelt on detoks-kavade eesmärgiks organismi puhastamine ning kaalu langetamine on tahaplaanile jäetud. Nii ei teki inimestel kiusatust siirupijooki pikemalt juua, sest üldpuhastava kuuri läbimiseks piisab lühikesest perioodist. Tervise säästmiseks tehakse mõnikord siirupikuuri vaid ühe päeva. Selleks asendatakse kõik toidukorrad 1-2 klaasi siirupijoogiga.

Vaatamata kriitikale on vahtrasiirupi dieet muutunud küllalt populaarseks. Kiidetakse selle keha puhastavat toimet, siirupijoogi meelierutavat maitset ja kiirelt saadavaid tulemusi. Tülikate kõrvaltoimetena on välja toodud väsimust, sagedat meeleolumuutust ja kõhulahtisust. Psühholoogilise külje pealt osutub raskeks söögiaegadel teistega samas ruumis viibimine, kuna toidulõhnad võivad muuta näljatunde väljakannatamatuks. Madala päevase kaloraaži tõttu on trenni tegemine rangelt keelatud. Kogu sisse võetav energia läheb keha normaalse elutalitluse tagamiseks. Tahke toidu puudumisel tekib kõhukinnisus, mille vältimiseks joovad osad dieeditajad kõhtu lahtistava toimega teesid või soolvett. Tõepoolest võivad lühiajalised ja äärmuslikud dieedid esmalt kaalulangust põhjustada, ent tavalise toidurežiimi juurde naastes tulevad kaotatud kilod suure tõenäosusega tagasi. Kui eesmärgiks on üldpuhastav kuur, siis on tähtis enne selle alustamist konsulteerida arstiga, et teha kindlaks võimalikud vastunäidustused.

Siirupijoogi retsept

2 l vett

200 ml sidrunimahla

300 ml vahtrasiirupit

1 tl Cayenne’i pipart

Vahtrasiirupi ahvatlevalt magusast maitsest ja tervisele tuge andvatest toitainetest osa saamiseks ei pea ette võtma äärmuslikku dieedikava. Toidulauda rikastav vahtrasiirup sisaldab ühe annuse kohta paraja koguse mangaani. Tegu on vajaliku mikroelemendiga, mis on asendamatuks kaasteguriks mitmete ensüümide tegevuses. Need ensüümid osalevad energia tootmises ja antioksüdantsetes kaitsemehhanismides. Vaid 30 ml vahtrasiirupit katab mangaani päevase vajaduse 22% ulatuses.

Vahtrasiirup sisaldab tsinki, mis on samuti inimesele vajalik bioelement. Lisaks antioksüdantsetele omadustele võib tsink toetada ateroskleroosi arengu pidurdust. Mineraalainet on vaja veresoonte sisepinda katvate ehk endoteelirakkude funktsioneerimiseks. Peale selle aitab tsink vältida endoteelirakkude kahjustumist „halva“ kolesterooli ja teiste oksüdeerunud rasvade poolt. Liigmadala tsingi tarbimisega kaasneb endoteelirakkude suurem vastuvõtlikkus vigastustele. Uuringud on näidanud, et mangaani puudusega täiskasvanutel on alanenud „hea“ kolesterooli ehk HDL-kolesterooli tase. Seega on südame seisukohalt mõlemad mineraalained küllaltki tähtsad.

Inimese kudedest leidub tsinki kõige rohkem eesnäärmes, mistõttu omandab selle tarbimine meestele erilise tähtsuse. Mineraalaine madal tase organis on seotud suurema eesnäärmevähi riskiga. Muuhulgas võib tsingipuudus esile kutsuda maitse- ja lõhnatundlikkuse kadumist, juuste väljalangemist, isutust ja nahaprobleeme.

Vahtrasiirupit valides peab pakendilt uurima, et tegu oleks naturaalse tootega. Tihtilugu on sama nime all saadaval ebakvaliteetseid tooteid, mille lähemal uurimisel selgub, et tegu on „vahtrasiirupi maitselise“ magustajaga. Avamata vahtrasiirupit võib hoida jahedas ja kuivas kohas, kuid juba avatud pakendi peaks asetama külmkappi.

Igapäevaselt võib vahtrasiirupit tarvitada tavalise lauasuhkru asendajana, näiteks tee ja kohvi sees. Siirup annab suhkruga võrreldes mitmekülgsema maitseelamuse koos tervisele vajalike ainetega. Kuldpruuni siirupiga võib katta hommikust putru, müslit või maisihelbeid. Põhja-Ameerikas on vahtrasiirup väga populaarne lisand pannkookidele.

Vahtrasiirupis röstitud kana

4 suurt kanakoiba

750 g kartuleid, poolitatud

2 väikest punast sibulat, tükeldatud

2 paprikat, tükeldatud

4 küüslauguküünt, hakitud

2 spl oliiviõli

3 spl vahtrasiirupit

1 spl Dijoni sinepit

mõni oksake värsket tüümiani

Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega suures ahjuvormis kartulid, sibulad, 2 küüslauguküünt, 1 spl õli ning osa tüümianist. Hoia ahjus 15 minutit. Samal ajal purusta viimased küüslauguküüned, ja sega need vahtrasiirupi, sinepi, õli ja allesjäänud tüümianiga. Lisa paprika ja kana ahjuvormile ning pintselda liha siirupiseguga üle. Seejärel hoia ahjus veel 45-60 minutit, kuni kanakoivad on kuldpruunid ja köögiviljad pehmed. Serveerida võib värskete köögiviljadega.

Vahtrasiirupi muffinid

150 g kreeka pähkleid, tükeldatud

275 g jahu

50 g kaerahelbeid

näpuotsatäis soola

130 ml piima

130 ml vahtrasiirupit

125 ml taimeõli

1 muna

Eelkuumuta ahi 190 kraadini. Sega kausis kokku kreeka pähklid (jäta 3 spl alles), jahu, küpsetuspulber, kaerahelbed ja sool. Teises kausis sega piima, vahtrasiirupi, õli ja muna. Lisa vedel segu kuivale ja sega need omavahel läbi. Tõsta taigen lusika abil paberkorvikestesse  või muffinipannile. Raputa muffinid alles jäänud pähklitega üle ja küpseta ahjus 20 minutit.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: land-of-snow.com

Ahvatlev tee Aafrikast

Lõuna-Aafrikast pärit rooibos aitab mitmete krooniliste tervisehädade vastu ning sobib ka neile, kes kohvi või teed juua ei tohi.

Eksootilisel rooibos teel pole traditsioonilise teetaimega midagi pistmist. Punast teed keedetakse kadakapõõsast meenutava taime lehtedest. Madal Aspalathus linearis põõsas kasvab vaid Lõuna-Aafrikas Hea Lootuse neeme lähistel. Korjamisel on rooibose lehed rohelised, kuid kääritamisprotsessi tulemusel omandab teejook tassi valatuna sügavpunase värvuse.

Igal aastal toodetakse rooibos teed 8000 tonni ringis, millest napilt alla poole tarbitakse Lõuna-Aafrika Vabariigis. Enamik teematerjalist eksporditakse üle terve maailma. Punase tee sisseostjate esirinnas on Saksamaa, Jaapan ja Holland. Rooibose tarbimine on alles viimasel ajal laiemalt levima hakanud. Mitte kaua aega tagasi leidus seda vaid apteekides ja looduspoodides, ent nüüd võib rooibost osta igast paremini varustatud toidukauplusest.

Sarnaselt tavalisele teele sisaldab rooibos flavonoide, mis töötavad inimkehas antioksüdantidena. Neist tugevaima toimega on aspalatiin, mille toime avaldub organismi oksüdatiivse stressi alanemises ning vananemisprotsesside aeglustumises. Oksüdatiivne stress tekib siis, kui antioksüdantide tase on organismis vabade radikaalidega võrreldes tasakaalust välja langenud. Tegu on ohtliku seisundiga, kuna see võib aidata kaasa vähktõve ja mitmete muude krooniliste haiguste arengule. Vabade radikaalide üleliigsele tekkele ja enneaegsele vananemisele aitavad kaasa päikesekiirgus, alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine. Lisaks sellele väheneb aastate möödudes inimese loomuliku antioksüdantse süsteemi suutlikkus. Seega aitab antioksüdantide poolest rikaste toodete tarbimine aeglustada vananemist ning eemal hoida raskeid kroonilisi haigusi. Seetõttu tuntaksegi rooibost Aasias kui „pika elu teed“.

Kõrge flavonoidide sisaldus põhjustab rooibose spasmolüütilisi omadusi, mispärast kasutatakse teejooki kõhuvalu, ärritunud soole sündroomi ja muude kõhuvaevuste puhul. Rooibos on suurendanud laborikatsetes katseloomadel maksa vastupanuvõimet, mis annab lootust tulevikus tee kasutamisele krooniliste maksahaiguste ravimisel. Slovakkias tehtud uuringute tulemusel soovitavad teadlased tarbida teed krooniliste maksaprobleemide korral.

Rooibos ei sisalda kofeiini, mistõttu on see sobilik inimestele, kellel on probleeme südametegevuse, vererõhu, närvisüsteemi või maohaavanditega. Nimelt võib kofeiini tarbimine tekitada unetust, ärevushäireid, südame arütmiat ja muid ebameeldivaid kõrvalnähte. Samuti sisaldab üks tassitäis punast teed poole vähem tanniine kui sama kogus rohelist teed. Tanniinid annavad teele kibeda maitse ning mõjutavad ainevahetust takistades raua ja valkude omastamist. Kohv ja tee sisaldavad oblikhapet, mida ei tohiks tarbida inimesed, keda vaevavad osteoporoos või neerukivid. Teadlased on kindlaks teinud, et punane tee ei sisalda oblikhapet ning on seega sobivaks asenduseks kohvile ja teele.

Kaalujälgijaid rõõmustab kalorivaba tee mõju maitsmismeelele. Kui palutakse avaldada arvamust rooibose maitse kohta, siis kirjeldatakse tihti kerget magusat maitsevarjundit. Seega ei pea joogile lisama suhkrut ning ühe klaasitäie joomine võib ära hoida kiusatuse maiustusi süüa.

Punane tee sobib suurepäraselt neile, kellel on nahahaiguseid nagu ekseem, psoriaas või dermatiit. Teed võib kanda niisutatud rätikuga nahale või lisada isetehtud seebile ja vannivahule. Lisaks mõjub tee leevendavalt akne, niiskusevaeguse ning ülitundlikkuse all kannatavale nahale ja beebidel sagedasti esinevale mähkmelööbele. Mõju nahahaigustele pole põhjalike teadustöödega kontrollitud. Siiski on Jaapani teadlased märkinud, et rooibos vähendas katsealustel märgatavalt dermatiidiga kaasnevat sügelust.

Lisaks tavalisele punasele teele on teepoodides müügil ka eriline roheline sort. Ajalooliselt tavaks olnud pika kääritamisprotsessi asemel närvutatakse tee koheselt, misjärel toimub aurutamine oksüdatsiooniprotsessi peatamiseks. Peale aurutamist tee rullitakse ja kuivatatakse. Selline protsess aitab hoida tähtsaid mikrotoitaineid, kaasa arvatud flavonoide ja mineraale. Mõlemat tüüpi rooibos teed sisaldavad arvestatavat kogust vaske, tsinki, fluori ja rauda.

Värskendav punane tee

3 tl rooibos teed

1 sidrun

20 piparmündilehte

3 l keevat vett

suhkrut maitse järgi

Lisa teepuru, viiludeks lõigatud sidrun, mündilehed ja suhkur suurde potti. Vala see keevat vett täis ja jäta tõmbama. Sega aeg-ajalt kuni tee on jahtunud. Täielikult jahtunud tee kalla läbi sõela ning säilita külmkapis. Serveerida võib jääkuubikute ja sidruniviiluga. Jäätee tuleb ära tarvitada 1-2 päeva jooksul.

Vürtsikas rooibose kokteil

1500 ml apelsinimahla

500 ml vett

3 tl rooibos teed

1 kaneelikoor

4 nelki

näpuotsaga muskaatpähklit

Keeda rooibos teed, kaneelikoort, nelke ja jahvatatud muskaatpähklit kuni 10 minutit. Seejärel nõruta, lisa apelsinimahl ja jahuta külmkapis. Serveeri külmalt koos jääkuubikutega. Retseptist saab kuni 12 klaasitäit karastavat jooki.

Pirnimaius punase teega

1 liiter keedetud rooibos teed

4 keskmise suurusega pirni

125 ml pressitud õunamahla

20 grammi röstitud mandleid

2 tl jahvatatud ingverit

2 tl mandliekstrakti

Kuumuta keedetud tee, õunamahl, ingver ja mandliekstrakt suurel pannil kuni keemiseni. Lisa kooritud, pooleks lõigatud ja seemnetest eemaldatud pirnid pannile. Pirni kumeram pool peab jääma pannipõhjale. Keeda pirne madalal kuumusel kuni viljad on pehmeks muutunud (umbes 10 minutit). Seejärel tõsta pirnid koos vedelikuga kaussi ja lase segul jahtuda. Serveeri magustoitu toatemperatuuril vähese keeduvedelikuga. Garneeringuks sobivad röstitud mandlid.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: drfranklipman.com