Värvikirev teemaailm


Poelettidelt vastu vaatav teevalik võib võtta silme eest kirjuks. Mis vahe ikkagi on punasel, kollasel ja rohelisel teel?

Klassikalised teed
Teepõõsa (Camellia Sinensis) lehtedest saadakse enamiku igapäevaselt joodavatest teedest. Tee värvus ja omadused sõltuvad sellest, kuidas ja kui palju lehti töödeldakse. Must tee valmib lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist kääritatud. Hapendumisprotsessi tõttu on seda teed lihtsam säilitada ja transportida. Just seetõttu sai lääneriikides esmalt tuntuks must tee. Valge tee tegemiseks korjatakse veel avanemata lehepungi ning seda tehakse eranditult käsitsi. Rohelise tee lehed aurutatakse peale korjamist. Erinevalt mustast teest säilitab roheline tee suurema osa aktiivsetest mikrotoitainetest. Kollane tee on omadustelt sarnane rohelisele teele, kuid tootmise eripäraks on kolm päeva kestev kõrge niiskuse ja temperatuuri juures hoidmine. Kõige parem hinna ja tervisele kasuliku toime suhe on rohelisel teel.

Hiina meditsiinis on rohelist teed kasutatud vähemalt 4000 aastat. Viimasel ajal tehtud põhjalikud uurimustööd annavad ammustele traditsioonidele  tõepõhja alla. Ühe näitena võib tuua 1994. aastal Hiinas läbi viidud teadusliku töö, mille kokkuvõttes väideti, et rohelise tee joomine vähendas söögitoruvähi riski nii meestel kui naistel peaaegu 60% võrra.

Mis ikkagi teeb rohelise tee nii eriliseks? Saladus peitub lehtedes sisalduvates antioksüdantides, mis teevad organismile palju head. Üks võimsamaid neist on EGCG, mis takistab vähirakkude kasvu ilma tervise juures olevaid kudesid kahjustamata. Peale selle alandab EGCG „halva“ kolesterooli taset ning takistab vereklompide teket. See omadus on suure tähtsusega, kuna tromboos on üks peamiseid südameatakkide ja -rabanduste põhjuseid. Lisaks aitab see antioksüdant südameatakist taastuvaid inimesi. Uuringute tulemused näitavad, et aine kiirendab südamerakkude taastumist

Kas sul on nahal haav, hammustus või mõni muu lahtine vigastus? Leota puuvillast riidetükki rohelise tee sees ning kanna seda vigastuse peale. Tee on antiseptilise toimega ning leevendab ka sügelust ja paistetust. Seega võib seda kasutada päikesepõletuste ja sääsehammustuste puhul. Inimesed, kes joovad pool tassi päevas, alandavad riski kõrge vererõhu tekkeks 50 protsendi võrra. Põhjuseks on tees leiduvad polüfenoolid, mis takistavad veresoonte kokkutõmmet ja vererõhu kõrgenemist. Lisaks väidetakse, et rohelise tee joomine kiirendab kalorite põletamise protsessi organismis.


Mate
Lõuna-Ameerika roheliseks teeks peetav mate leiab üha enam austajaid eestlaste seas. Põhjuseks on mate toime, mis sarnaneb teistele ergutavatele jookidele nagu roheline tee ja kohv. Tõepoolest meenutab mate jook välimuselt rohelist teed, kuid maitset ja aroomi ei anna võrreldagi. Esimest korda matet proovinuna kirjeldatakse seda kui maalähedase, talutavalt kibeda ja tugeva aroomiga teejooki. Sarnaselt rohelisele teele on paraguai teed saadaval erinevate segudena, et olla ka kõige nõudlikumate maitsemeelte järgi. Lõuna-Ameerikas on populaarne segada matet piparmündi või tsitruselistega.

Levinud eksiarvamuse kohaselt sisaldab mate tee kofeiini asemel sama aine stereoisomeeri nimega mateiin. Tegelikult sisaldab kuivatatud tee 0.7-1.7% täiesti tavalist kofeiini. Kofeiinisisaldus võib sõltuda taime soost ja sellest, kas seda on kasvatatud varjus või mitte. Võrdluseks sisaldavad teelehed keskmiselt 0.4-0.9% ja jahvatatud kohv kuni 3.2% kofeiini.

Roheliseks kullaks kutsutud mate sisaldab lisaks kofeiinile teisigi ergutavaid aineid. Mate nautijad väidavad, et joogil on teest ja kohvist märgatavalt erinev toime. Teaduslikult põhjendatakse seda struktuuriliselt sarnaste teobromiini ja teofülliini iseäraliku kombinatsiooniga. Teobromiin on šokolaadis ja kakaos leiduv tujutõstev aine, mis avaldab turgutavat toimet ka mate joojale. Sellel alkaloidil on küll kofeiiniga sarnane toime, kuid mõjutab närvisüsteemi kordades vähem. Teofülliin tõstab südamelihase toonust, vererõhku ja pulssi ning stimuleerib närvisüsteemi tegevust. Mate igapäevased tarbijad kiidavad selle energiat, toonust ja keskendumisvõimet tõstvaid omadusi. Kaalujälgijatele on meelt mööda mate joomisega kaasnev kahanenud söögiisu. Leidub dietolooge, kes soovitavad näljatunde leevendamiseks matet proovida. Ajaloost on teada juhtumeid, kus Euroopast tulnud maadeavastajaid hämmastas indiaanlaste võime terveid päevi ilma söömata tööd teha. Mate kuulus toonikute hulka, mis kohalikel niiviisi tegutseda võimaldas.

Mate sisaldab rikkalikult polüfenoole, mistõttu on joogi antioksüdantsed omadused võrreldavad rohelise teega. Antioksüdandid tõstavad raku võimet end kahjustuste vastu kaitsta. Seeläbi saab organism tervikuna kaitstud mitmete krooniliste haiguste eest. Nii taime lehed kui sellest tehtavad tõmmised sisaldavad märkimisväärsel kogusel kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi. Mate sisaldab B1-vitamiini, mille puudust võib tekitada liigne alkoholi, kohvi ja koolajookide tarbimine. Muuhulgas on vitamiini vaja ajutegevuse ja mälu talitluseks ning närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Mates leidub aineid, millel on tugev mõju inimese immunsüsteemile. Keha kaitsesüsteemi stimuleerimine aitab meil edukamalt haiguste vastu võidelda.

Vaatamata mate stimuleerivatele ja tervist turgutavatele toimetele on mõned uuringud kirjeldanud taime kantserogeensust. Mitmed uuringud on seostanud regulaarset mate joomist kõrgenenud riskiga erinevate vähivormide tekkeks. Kõige järjekindlamaid tulemusi annab seos söögitoruvähi ja matejoogi tarvitamise vahel. Siiski väidetakse, et vähirisk võib tõusta mate väga kõrgel temperatuuril tarbimisest. Kõik liigkuumad joogid kahjustavad suu limaskesta, söögitoru ja magu. Kahjustused võivad viia vähi arenemiseni. Siiski ei lükka põhjendused ümber teisi uurimusi, mis on kinnitanud vähki tekitavate ainete olemasolu mates. Kas mate on tervist andev või võttev jook? Selles osas ei leia teadlased ühest vastust, kuna matest on leitud komponente, mis võivad vähi arengut pidurdada. Need vastukäivad leiud on viinud segaduseni ja lõpliku otsuse peab tegema ikkagi tarbija ise. Traditsioonilise tarbimise järgi lisatakse samadele lehtedele korduvalt vett juurde. Selle tulemusel puutub teejooja kokku suurema koguse kantserogeensete ainetega. Klassikalise teetseremoonia jooksul võidakse vett vahetada tervelt kaheksa korda! Üks tassitäis värsketest lehtedest tehtud matet kahandab märgatavalt riski kokkupuuteks kahjulike ainetega ja erilist põhjust kartmiseks ei ole.

Punane tee
Eksootilisel punasel ehk rooibos teel pole traditsioonilise teetaimega midagi pistmist. Punast teed tehakse kadakapõõsast meenutava taime lehtedest. Madal Aspalathus linearis põõsas kasvab vaid Lõuna-Aafrikas Hea Lootuse neeme lähistel. Korjamisel on rooibose lehed rohelised, kuid kääritamisprotsessi tulemusel omandab teejook tassi valatuna sügavpunase värvuse.

Sarnaselt rohelisele teele sisaldab rooibos flavonoide, mis töötavad inimkehas antioksüdantidena. Neist tugevaima toimega on aspalatiin, mille toime avaldub organismi oksüdatiivse stressi alanemises ning vananemisprotsesside aeglustumises. Oksüdatiivne stress tekib siis, kui antioksüdantide tase on organismis vabade radikaalidega võrreldes tasakaalust välja langenud. Tegu on ohtliku seisundiga, kuna see võib aidata kaasa vähktõve ja mitmete muude krooniliste haiguste arengule. Vabade radikaalide üleliigsele tekkele ja enneaegsele vananemisele aitavad kaasa päikesekiirgus, alkoholi liigtarbimine ja suitsetamine. Lisaks sellele väheneb aastate möödudes inimese loomuliku antioksüdantse süsteemi suutlikkus. Seega aitab antioksüdantide poolest rikaste toodete tarbimine aeglustada vananemist ning eemal hoida raskeid kroonilisi haigusi. Seetõttu tuntaksegi rooibost Aasias kui „pika elu teed“.

Kõrge flavonoidide sisaldus põhjustab rooibose spasmolüütilisi omadusi, mispärast kasutatakse teejooki kõhuvalu, ärritunud soole sündroomi ja muude kõhuvaevuste puhul. Rooibos on suurendanud laborikatsetes katseloomadel maksa vastupanuvõimet, mis annab lootust tulevikus tee kasutamisele krooniliste maksahaiguste ravimisel. Slovakkias tehtud uuringute tulemusel soovitavad teadlased tarbida teed krooniliste maksaprobleemide korral.

Rooibos ei sisalda kofeiini, mistõttu on see sobilik inimestele, kellel on probleeme südametegevuse, vererõhu, närvisüsteemi või maohaavanditega. Nimelt võib kofeiini tarbimine tekitada unetust, ärevushäireid, südame arütmiat ja muid ebameeldivaid kõrvalnähte. Samuti sisaldab üks tassitäis punast teed poole vähem tanniine kui sama kogus rohelist teed. Tanniinid annavad teele kibeda maitse ning mõjutavad ainevahetust takistades raua ja valkude omastamist. Kohv ja tee sisaldavad oblikhapet, mida ei tohiks tarbida inimesed, keda vaevavad osteoporoos või neerukivid. Teadlased on kindlaks teinud, et punane tee ei sisalda oblikhapet ning on seega sobivaks asenduseks kohvile ja teele.

Kaalujälgijaid rõõmustab kalorivaba tee mõju maitsmismeelele. Kui palutakse avaldada arvamust rooibose maitse kohta, siis kirjeldatakse tihti kerget magusat maitsevarjundit. Seega ei pea joogile lisama suhkrut ning ühe klaasitäie joomine võib ära hoida kiusatuse maiustusi süüa.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: cukierski.net

No comments:

Post a Comment