Puuvilju ja ei midagi muud



Maailmas kogub populaarsust taimetoitlusest veelgi suuremat väljakutset esitav eluviis, mille järgijad nimetavad ennast puuviljatoitlasteks.
Kanada näitlejanna Stacey Barrington on saanud end juba 2008. aastast täie õigusega fruitarianiks ehk puuviljatoitlaseks nimetada, sest tema igapäevane menüü on koosnenud peamiselt vaid mahlakatest viljadest. Oma piiratud dieedist blogi kirjutav Stacey ei ole oma ekstreemse toidusedeli tutvustamisega kindlasti kui hüüdja hääl kõrbes. Juba ajaloost on teada, et puuviljatoitlust on järginud selline suurkuju nagu Mahatma Gandhi. Tema pidi küll kaasasündinud haiguse ägenemise tõttu peale viie aasta möödumist tavalise toidu peale tagasi minema. Puuviljatoitlastel võivad olla ka religioossed motiivid. Mõned usuvad, et Aadam ja Eeva sõid vaid puuvilju ja just sellisena on kogu inimkonna toidulaud ette määratudki. India džainistid ei soovi tappa maailmas ühtki elusorganismi ning on seega sunnitud sööma ainult puudelt langenud vilju. Internetist võib leida arvukalt puuviljatoitlaste päevaraamatuid, foorumeid ja infoportaale. Leidub inimesi, kes on enda jaoks puuviljadest toitumise alles avastanud, kuid on ka neid, kelle kõhtu on värsked fruktid täitnud juba üle kümne aasta. Puuviljatoitlus on üks taimetoitluse alaliike, ent ühene määratlus selle eeskirjadele puudub. Puuviljadeks peavad nad enamasti lihakaid ja seemneid sisaldavaid vilju nagu ploomid, õunad ja virsikud. Samas liigitavad nad puuviljade alla teisi vilju, mida tavaliselt kulinaarsest vaatenurgast puuviljadeks ei peeta. Muuhulgas võidakse tarbida erinevaid marju, paprikat, tomatit, kurki, pähkleid ja seemneid. Reeglitest on puuviljatoitlaste hulgas sama lai valik arusaamu nagu erinevaid puuvilju maailma metsades. Mõned söövad ainult neid puuvilju, mis on kukkunud taime küljest. See tuleneb nende soovist taimele toidu kogumise käigus mitte viga teha. Teised ei söö seemneid, kuna need on aluseks uutele taimedele. Leidub puuviljatoitlasi, kes ei ütle ära mitmetest kaunviljadest. Mõned lähevad nii kaugele, et lubavad endale kuivatatud puuvilju, pähkleid, mett, oliiviõli ja isegi šokolaadi.

Viis aastat tagasi luges Stacey Barrington raamatut „80-10-10“ (Douglas Graham), mis andis talle esimest korda mõtteainet taimetoitluse kohta. Talle hakkas meeldima idee, et enamik kaloritest võib pärit olla väherasvastest puuviljadest. Aja möödudes hakkas näitlejanna sööma vähem pähkleid ja asendas neid värskete fruktidega. Kaks aastat järgis ta näpuga toortoidu sedelit, et end paremini tunda ja tervist turgutada. Kaalukauss langes puuviljade kasuks 2008. aastal, kui ta mõistis, et suurema hulga värskete puuviljade söömine on talle ainult hästi mõjunud. „Tol aastal sain aru, et mul on pehmem, siledam ja puhtam nahk ning palju rohkem energiat. Kehakaal oli samuti tervisele paremaks muutunud ja seda kõike tänu puuviljadele,“ räägib muuhulgas näitlemiskoolitusi korraldav Barrington. „Minu jaoks tähendab puuviljatoitlus seda, et üle 90% päevas saadavatest kaloritest tuleb värsketest puuviljadest. Kui mul tuleb isu, siis võin süüa tooreid pähkleid ja rohelisi lehtköögivilju.“ Üldjoontes leiab Stacey, et toidusedeli mutuus on tema jaoks olnud üllatavalt kerge ja ei ole suuri ohvreid nõudnud. „Küpsetatud ja keedetud toitude järgi tuleb isu ainult emotsionaalsetel põhjustel. Ilmselt on sellel midagi pistmist keha enda mäluga,“ tunnistab näitlejanna. Sarnaselt paljudele taimetoitlastele sööb Stacey samuti hooajalisi vilju. „Minu tüüpiline päevamenüü varieerub väga palju. Enamasti söön neid vilju, mis parajasti käesoleval aastaajal saadaval on. Talvel sõin ma palju banaane, datleid, punaseid greipe ja külmutatud duriani. Mul ei saa durianist kunagi isu täis! Eelmisel suvel olid mu lemmikuteks mustikad, nii et ma sõin neid lausa iga päev. Praegu söön ma hommikul väikest mõõtu arbuusi, lõunasöögiks võtan ette 5-6 banaani ja õhtusöögiks on mul 3-4 suurt apelsini. Restoranis küsin ma esmalt puuviljavalikut ja kui seda pole, siis võtan toorsalati küpsetest avokaadodest valmistatud salatikastmega. Valan ise vegan-kastet peale, kui neil seda viimast saadaval pole,“ selgitab Barrington. „Peale durianide on mu teisteks lemmikuteks banaanid ja medjool-datlid. Kunagi olin suur avokaadode fänn, aga enam need nii isuäratavad ei tundu“


Puuviljade söömine võib lihtne olla, kuid tavatust eluviisist aru saamine või selle teistele selgeks tegemine ei pruugi kergete killast olla. „Puuviljatoitlaseks olemise sotsiaalne külg on huvitav teema. Enamik mu perekonnast, sugulastest ja sõpradest toetavad sellist eluviisi. Ma olen märganud, et mul on käputäis sõpru ja sugulasi, kes ei kutsu mind enam välja sööma. Neil on ebamugav süüa sooja toitu ja juua klaasikese alkohoolset jooki, kui ma ise tellin ainult puuvilju ja vett. Seega naudin ma nende seltskonda, kes toetavad mu valikut ja soovin teistele edu,“ selgitab Barrington. „Ma arvan, et mu perekond ja sõbrad näevad seda kui huvitava eksperimendina. Pärast puuviljatoitlaseks hakkamist on mitmed mu sõbrad muutunud taimetoitlaseks ja peaaegu kõik tuttavad räägivad, kuidas nad on hakanud rohkem puuvilju sööma. See on hea algus!“ Näitlejanna tõdeb, et tema elu on muutunud lihtsamaks ja õnnelikumaks. Sooja toidu, loomsete produktide ja alkoholi vältimine on teinud kõik poeskäigud võrdlemisi kergeks. Suurim pluss on see, et enam ei pea ühtki rasvast panni puhtaks nühkima!

Peamine küsimus ei kerki söömisharjumuste ega sõprade arvamuste kohta, vaid otsese mõju meie kõige kallima vara suhtes. Mida teeb selline dieet meie tervisega? „Tervisele on see mõjunud ainult positiivselt. Kunagi vaevlesin 3-4 korda aastas külmetushaiguste või gripi käes, aga nüüd jään haigeks ainult korra aastas kui sedagi. Mu nahk on tervem ja mul ei ole enam kehalõhna. Mitte, et see oleks enne eriliselt tugev olnud, aga ma ei pea nüüd isegi deodoranti kasutama! Mu juuksed ja küüned kasvavad jõudsamalt ja hambad on lausa täiuslikud,“ kiidab Barrington dieedi toimet tervisele. Toitumisteadlased ei jaga sama arvamust ja manitsevad, et täiskasvanud ei tohiks olla puuviljatoitlased liiga pikka aega järjest. Nende sõnul on see lastele ja noortele täielikult sobimatu. Puuviljatoitlus on veelgi piiratuma valikuga kui taimetoitlus, mistõttu kasvab toitainete puudus veelgi rohkem. Columbia Ülikooli terviseedenduse programm märgib ära, et selline elustiil tekitab organismis kaltsiumi, valkude, raua, tsingi, D-vitamiini, enamike B-vitamiinide ja asendamatute rasvhapete kroonilise puuduse. Sellised toidupiirangud võivad viia näljatunde kasvamise, sotsiaalse isolatsiooni, toidualaste kinnisideede tekkimise ja kontrollimatute söömishoogudeni. Vitamiin B12 ei ole saadaval mitte üheski puuviljas ja seetõttu on vajalik toidulisandite võtmine. Konkreetset vitamiini saab looduslikutl vaid loomsetest produktidest nagu liha, muna, piim ja kala. Lastele võib saada puuviljatoitlus saatuslikuks, ent kergemal juhul tekitab see ränga valkudest saadava energia puuduse ja aneemia. On olnud juhtumeid, kus lapsed on võetud vanemate käest, kes on neile söötnud ainult puuviljadel põhinevat toitu. Loomulikult ei tohi rangete piirangutega toidukuuri ette võtta rasedad või mõne kroonilise haiguse põdejad.

Stacey tegemistega saab kursis olla tema blogi kaudu: http://www.gofruityourself.com

Stacey lemmik puuvili

Durian on ümmarguse kujuga ning teravate okastega kaetud troopiline puuvili, mis pärineb Malaisiast. Kodumaal on see tõeline delikatess, kuid omapärase ja kanalisatsioonilõhna meenutava aroomi tõttu on frukti keelatud teatud riikide avalikes hoonetes süüa. Nimelt võib pikantselt ebameeldiv hõng kinosaalidest ja poodidest kõik kliendid ära ajada. Peamiselt süüakse duriani värskelt, aga samuti sobib see suurepäraselt lihatoitude ja piimakokteilide sisse maitset andma.


Kommentaar TTÜ toitumisteadlaselt Tiiu Liebertilt:
Tegu ei ole uue dieediga, aga kui mõni kuulsus hakkab seda järgima, muutub see taaskord populaarseks. Puuviljatoitlasi kimbutavad samad ohud, mis taimetoitlasigi, kuid need on tunduvalt suuremad. Kui taimetoitluse puhul saab kaunviljade toidusedelisse viimisega küllalt palju valku, siis jääb puuviljade valgusisaldus liiga väikseks. Meie keha rakkude uuendamiseks on vaja kogu aeg saada toidust asendamatuid aminohappeid. Ensüümid ja osad hormoonid ongi valgud. Seega halveneb organismi toimimise efektiivsus, aga ka kaitsevõime. Enamiku puuviljade rasvasisaldus on olematu, kui välja arvata mõned erandid nagu avokaado ja oliivid. Nii tekib ka asendamatute rasvhapete defitsiit.

Puudu jääb paljudest vajalikest mineraalainetest. Vitamiinide poolelt on kõige ohtlikum vitamiin D ja B12 defitsiit. Kaltsium ja vitamiin D on vajalikud tugevate luude tekkeks, raud hemoglobiini koostises hapniku transpordiks rakkudeni, et need oleksid võimelised energiat tootma. Vitamiin B12 mängib suurt rolli DNA sünteesil ning selle defitsiit võib esile kutsuda depressiooni ja mälu halvenemist. Puudujääkidest tulenevaid ohtusid kõrvale jättes peab küsima, kas meie kauplustes on puuviljade valik piisav. Ei ole meil ju Kalifornia kliima ja sealne lai fruktide valik. Ei tohiks unustada, et puuvilju pritsitakse agrokemikaalidega ja nende jääke leidub ka puuviljades. Äärmisel juhul võib vahel puuviljapäevi teha, ent kõige õigem on suurendada eeskätt köögiviljade, aga ka puuviljade hulka igapäevases toidusedelis.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: foodnsport.com / learnthaiwithmod.com / Erakogu
Stacey Barrington on selle loo jaoks TervisPlussile intervjuu andnud.