Noni puuvili - jumalik kingitus või alatu pettus?


Noni peetakse uskumatult tervendavaks puuviljaks, kuid teadlased on ahhetamapanevad väited pilkeobjektiks muutnud. Kus peitub tõde?
Internetiavaruses leidub sadu poode, mille eesmärgiks on müüa lausa maagilise mõjuga noni frukti mahla. Erinevate allikate alusel väidetakse, et noni aitab muuhulgas vältida või ravida näiteks külmetushaiguseid, vähki, südameprobleeme, narkosõltuvust, suhkruhaigust, malaariat, menstruaalkrampe jne. Kahjuks pole kõike seda vettpidavate teaduslike uuringutega tõestatud ning seepärast ei tohiks väljareklaamitud väiteid tõena võtta.

Kõige tipuks tuli üks Havai Ülikooli professor välja looga, et ta leidis viljast molekuli, mis inimese organismis muutub kseroniiniks. See aine pidavat olema lõviosa tervistavate toimete aluseks. Asja tuum peitub selles, et molekuli pole tänaseks päevaks keegi teine leidnud! Professor vabandas end välja väitega, mille kohaselt pidi noni seest molekuli leidmine väga keerukas olema.

Tohutu müügiedu
Maailma suurimaks noni-toodete müüjaks on Tahitian Noni International, mille edasimüüjate konverentsil käisid saladuskatte all ka CBS'i ajakirjanikud. Kompanii tulud ulatuvad miljarditesse. “Iga 1.7 sekundi tagant ostab keegi Tahitiani noni mahla,” rääkis üks edasimüüjatest uhkusega. Kahe levitajaga lepiti kokku ka kohtumine, mille käigus räägiti ajakirjanikele lausa imetabaseid juhtumeid. Tahitiani noni mahl aitas tagasi tuua silmanägemise, kaotada põletusarmid ja isegi tervendada AIDS-ist! Imejutud viidi edasi immunoloog Dr. Jeffery Galpinile, kes ütles selle peale: “Seda on reklaamitud imeravimina, kuid tegelik teaduslik tagapõhi puudub täielikult!” Üks levitajatest on Dee Strubb, kes peitub toodet kaitstes “imede” taha. “Me ei ütle, et noni midagi ravib, kuid see suudab teha imesid,” räägib Strubb. Ajakirjanike ja levitaja vaheline telefonikõne katkes, kui viimaselt küsiti salapärasel kombel tervenenud patsientide nimesid.

Rohkem kahju kui kasu?
Prantsusmaa toiduohutusega tegelevad institutsioonid on mures noni mahla pealetungi üle Euroopas ja seetõttu hoiatavad nad inimesi joomast mitte rohkem, kui 30 ml mahla päevas. Nimelt on mõned uuringud seostanud mahla joomist ja maksapõletiku teket. Lisaks on laialt tunnustatud Dr. Andrew Weil öelnud, et ilmselt kõige suurema kahju tekitab noni pangaarvele. On olnud isegi juhtumeid, kus müüjad väidavad, et noni peab tarvitama vähemalt 50 ml päevas, seitse päeva nädalas ja aastaid järjest. See pidavat aitama oma eluiga pikendada. 1998. aastal keelas Soome noni mahla müügi kuni valitsuse ultimaatumi täitmiseni: müüjad pidid eemaldama kõik eksitavad märgistused pakenditel.

Noni ajalugu
Nonipuu on põline Kagu-Aasias, kuid kasvab ka Indias, Uus-Meremaal, Vaikse ookeani saartel, Austraalias ja Uus-Meremaal. Noni vili on keskmiselt kartuli suurune ja tema kühmuline pind on kaetud valkja koorega. Taime vilju, lehti ja juuri hakati kasutama toiduks, raviotstarbeks ja keha värvimiseks üle 2000 aasta tagasi Polüneesia saarerahva poolt, kes nonipuu ka kultuurtaimeks muutsid. Mitmed erinevad rahvad on kasutanud vilja näljahäda ajal toiduks ning lahtistina kõhuprobleemide tekkimisel. Legend noni tervendavate toimete kohta sai alguse 1972. aastal, kui teadlane nimega Maria Stewart tuli välja avastusega, et Havai põliselanikud kasutasid meditsiiniliste probleemide korral nonist tehtud mahla. Väidetavalt kuulsid vastavad isikud avastusest täiesti juhuslikult ning otsustasid seda kurjalt ära kasutada. Siiski võib leiduda kuskil inimesi, keda noni on tõeliselt aidanud, kuid teadus neid juhtumeid ei tunnista.

Pilt: costaricannoni.com

Millised on 7 maailma kõige ohtlikumat dieeti?


Šokeeriv! Kes sööks vabatahtlikult paelussi mune, lürbiks terve nädal kapsasuppi või tarbiks täiskasvanuna ainult beebitoitu? Teeme tutvust maailma kõige ohtlikumate kaalulangetamise viisidega!

Ükski alljärgnevatest dieetidest pole mõeldud mingil moel soovitusena, vaid hoiatavad tõsiselt ohtlike kaalulangetamise võtete eest.

Millised on 7 maailma kõige ohtlikumat dieeti?

Paelussidieet
Söö rõõmuga, sest sinu uus sõber aitab poole toidust nahka pista! Just see oli üks algseid paelussidieedi reklaamloosungeid. 1920. aastatel hakkas ehmatav dieet populaarsust koguma, kuid paljude õnneks ei jätkunud tõusulainet pikaks ajaks. Eksperdid sekkusid hullema ära hoidmiseks võika kaalulangetamisviisi populariseerimisse. Dieedi järgijad sõid paelussi mune ja ootasid kehakaalu arvelt parasiidi suuremaks kasvamist. Vaatamata anti-kampaaniale leidub tänaseni üksikid hulljulgeid, kes kaalulangetamise lootuses on paelussi mune tarbinud. Kehas pesitsevad paelussid võivad osutuda varem või hiljem eluohtlikuks. Parasiitide elutegevus võib muuhulgas kaasa tuua seedetegevuse ja siseelundite häireid ning kahjustusi närvisüsteemile.

Näljutamine
Inimkeha koosneb rakkudest, mis vajavad funktsioneerimiseks pidevat energiavoogu. Kui keha ei saa piisavalt kütust ja hädavajalikke aineid, siis toob see kaasa aja jooksul üha karmimaks muutuvat kõrvalnähtude laviini. Kahjuks on näljutamine olnud menukas kaalulangetamise meetod teismeliste seas, kuna neil puudub tihti selge ettekujutus selle laastavast toimest organismile. Juba lühiajalise näljutamise tulemusena võib vaevata väsimus, depressioon, immuunsüsteemi talitluse langus, unehäired, lihaskoe lagunemine ja hormonaalne ebatasakaal.

Beebitoidudieet
Tagantjärgi on Jennifer Aniston väitnud, et treener ei pannud teda beebitoidudieedile, kuid ootamatud kõlakad veensid näitlejanna fänne koheselt kummalist toitumiskava järgi proovima. 14 korda päevas väikeste beebitoidu portsjonite söömine pidi juba paari nädalaga unistuste kaalunumbrini viima. Millise hinnaga? Beebitoidud on valmistatud spetsiaalselt imikute vajadusi silmas pidades. Üks põhilisi ohte varitseb valkude koguses, mis ei arvesta täiskasvanute päevaseid vajadusi. Alatoitumuse uurijad on täheldanud, et üle 20% kehavalgu kaotamise tulemusena häirub oluliselt enamik füsioloogilisi funktsioone.

Kapsasupidieet
Äärmuslikust kapsasupidieedist liigub ringi erinevaid versioone, kuid mõningad neist tekitavad toitumisekspertides eriti suurt hämmastust. Kõige piiravamad variandid lubavad nädala jooksul ainult kapsasuppi süüa. Hollywoodi näitlejatarid on dieedile kiidusõnu jaganud, kuid toitumisteadlased soovitavad sellest eemale hoida. Range supisöömise tulemusena jääb keha ilma paljudest vajalikest toitainetest, vitamiinidest ja mineraalidest.

Suitsetamine
Tubaka suitsetamine vähendab söögiisu. Sellest teadmisest on haaranud kinni nii mõnedki kaalujälgijad. Leidub neidki, kes on alustanud elus esimest korda suitsetamist eesmärgiga kaalust alla võtta. Suitsetaja hingab sisse enam kui 4000 keemilist ainet, mille hulgas on tõeliselt kahjulikke mürke. Need tõstavad nii südamehaiguste kui erinevate vähivormide riski.
Kindlasti ei vääri veidi madalam söögiisu niivõrd ränkade riskide võtmist.

Puuvilladieet
Hiljuti USA meedias avalikkust šokeerinud puuvilladieet on kindel konkurent paelusside neelamisele maailma ohtlikumate dieetide konkursil. Nimelt on mõned modellid ja nende austajad hakanud sööma apelsinimahla kastetud puuvillapallikesi. Nad on väitnud, et pallikeste alla neelamine aitab hoida täiskõhutunnet. Puuvilla toiteväärtus on ümmargune null, mis tähendab, et kehal jääb puudu nii energiast kui toitainetest. Olukorra teeb veelgi hirmsamaks puuvilla seedimatus. Puuvillakiudude tarbimine võib viia raskete kõhuhädade ja isegi soolestiku ummistuseni.

Alkoreksia
Tegu on üsna uue tegevusega, milles kattuvad liigne alkoholi tarvitamine ja toitumishäired. Alkoreksial on mitmeid avaldumise vorme. Alkorektikud söövad päeva jooksul vähem, et hoida kaloreid õhtuse alkoholitarvitamise jaoks või näljutatakse end pärast eelnenud ööl alkoholiga liialdamist. Lisaks sellele on levinud ületreenimine enne või pärast pidu ja alkoholimürgituse teel oksendamise esile kutsumine. Juba eraldiseisvalt on alkoholi liigtarvitamine ja toitumishäired tervisele ohtlikud, kuid nende koosmõjul võivad olla väga kurvad tagajärjed. Kasvab risk eluohtlikuks alkoholimürgituseks, tekib krooniline toitainete puudus, hoobi saab immuunsüsteem ja valitseb suurem oht erinevate vigastuste tekkeks.

Mitmed jahmatavad dieedid on menukaks kujunenud ookeani taga, kuid arvatavasti on meilgi dieedikuradi küüsi jäänud inimesi. „Kõik need dieedid on terviskahjustavad ja pikemas perspektiivis eluohtlikud. Enim kahjustuvad inimestel aktiivsed rakud ja organid. Muuhulgas saavad hoobi südametegevus, sugurakud, hingamine, hormoonid ja mõttetegevus. Seetõttu ongi inimene tervise mõttes vägagi haavatav,“ hoiatab toitumisteadlane Mai Maser. „Kõik need organid püüavad iga hinna eest ja üksteise arvelt elu hoida. Teisisõnu ei avaldu ükski kahjustus otsekohe, vaid alles siis, kui organism ei suuda enam vigastustele vastu panna.“ Kõigi seitsme šokeeriva dieedi puhul on põhirõhk pandud enese näljutamisele. Nälgimisel kahjustub vereloome, kuna vere punalibled ei suuda hapnikku edasi kanda. „Sellest tulenevalt võivad tekkida mäluhäired ja unustamine, kuni täieliku aju töövõime kadumiseni. Mõistuse puudumisel ei ole ka elul väärtust,“ tõdeb Maser.


Mida siis ikkagi teha, kui tahaks kaalust alla võtta, aga mitte oma elu hinnaga? „Ülekaalu puhul on eriti oluline endale selgeks teha mõõdukad portsjonid. Süüa tuleb nii palju kui liikumise ja elutegevusega kulutad. Nii lihtne see ongi,“ selgitab tunnustatud toitumisteadlane. „Koos istuva eluviisiga magusat, rasvast ja soolast süües on lahendus aktiivne liikumine ning taldrikureeglist kinni pidamine. Nii saab süda jaksu, neerud jõuavad oma tööd teha, hingamine ei pidurdu ja seksuaalelu on normis.“

Ilmunud ajakirjas Naised. Pilt: howmanycaloriescounter.com

Kas mu laps tarvitab narkootikume?


Viimase viieteistkümne aasta jooksul on uimastite tarvitamine Eestis elavate noorukite seas hüppeliselt kasvanud. 1995. aastal tehtud Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal oli keelatud uimasteid vähemalt ühe korra elus proovinud seitse protsenti inimesi. 2004. aastal tehtud uuringu põhjal oli inimeste arv juba 36.1%. Peale selle langeb pidevalt ka vanus, mil esimest korda narkootilisi aineid kasutatakse. Teavitustööd tehakse meedias pisteliselt ja paljud lapsevanemad elavad teadmatuses, sest nad ei tea, mida nende võsukesed oma vaba ajaga ette võtavad. Eestis ei ole küll taolist uuringut tehtud, kuid Ameerikas küsiti teismeeas lapsi kasvatavate vanemate käest narkootikumide tarvitamise tunnusmärkide kohta ning kõvasti üle poole vastanutest ei andnud adekvaatseid vastuseid. Arvestades narkootiliste ainete pruukimise kasvutendentsi ja kiire levikut, on teadmatus ja vähene uimastite alane haritus murettekitav.  Kuidas tunda ära teismelist, kes on ennast sidunud narkootikumidega? Peamisi muutusi tuleb otsida käitumises, suhtumises, välimuses, tervises ja koolivälistes tegevustes. Samas on teismeiga niigi muutlik aeg ja äärmuslikud muutused võivad toimuda ka lastega, kes ei ole kunagi uimasteid tarvitanud ega kavatsegi kunagi neid proovida. Vaatamata sellele peab asjadel silma peal hoidma, sest statistika ei näita mitte midagi head.

5 uimastite tarvitamise ohumärki
  1. Rahavoog: Narkootilised ained ei ole üldjuhul odavad ja kimbatusse jäänud nooruk võib hakata äkiliselt küsima rohkem taskuraha ilma mõjuva põhjuseta. Kodunt võib hakata saladuslikult kaduma raha, alkoholi, tubakatooteid ja väärisesemeid. Laps võib ka teatada, et ta on kaotanud suure summa raha ning soovib uut asemele saada.
  2. Uus tutvusringkond: Uued sõbrad ei ole kunagi halb asi, kuid kui noorsand ei nõustu neist üldse rääkima ja varjab tuttavate tausta meeleheitlikult, siis on asi kahtlane. Enamasti viibki noori valele teele just nende sõpruskond, kes tarvitab meelemürke.
  3. Käitumine: Järsud muutused käitumises võivad olla tekitatud uimastite tarvitamisest nagu ülemäärane agressiivsus ja raevuhood, mida ei ole ennem kogetud. Kasutamisele viitavad ka tahtele allumatud naeruhood, aeglased tahtmatud refleksid, koordinatsioonihäired ning ootamatud ja ülevoolavad tundepuhangud. Ohumärki kujutab endast ka koolitöösse suhtumine, nt langenud õppeedukus, hoolsus ja käitumise halvenemine ja pidev koolist põhjuseta puudumine. Eelnevale võivad lisanduda keskendumisraskused kodutööde tegemisel. Ka paranoia on üks tähtsaid tundemärke.
  4. Välimus: Esimesed märgid uimastite tarvitamisest asuvad otse teie silme ees. Punased ja vesised silmad, tavalisest suuremad või väiksemad pupillid, tühi pilk, üleliigne punastamine või täiesti kahvatu nägu ning higised ja külmad peopesad. Tarbimist reedavad ka kahtlane hingeõhk või veidrad lõhnad kehal ja riietel. Noorega tuleks jutuajamine pidada, kui ta kannab väga rõhutatult narkootiliste ainete sümbolitega riietusesemeid ja aksessuaare. Üks levinumaid on näiteks kanepileht, mida kantakse ka lihtsalt trendi pärast. Samas alati pigem karta, kui kahetseda ja sellepärast ka uurida lapselt, kuidas ta sellistesse asjadesse suhtub.
  5. Varustus ainete tarbimiseks: Levinud esemeteks on piibud, paberilehed kanepi keeramiseks ehk jointid, süstlad, žgutid ja tahmunud lusikad. Peale selle ka tooted, millega saab meelemürkide lõhnu katta nagu õhuvärskendajad, viirukid jms.
Mida ette võtta lapsevanemana?

Kui tunnete ära loetletud ohumärke, ei tähenda see veel seda, et tegu on uimastite tarvitamisega. Need võivad olla seotud allergiate ja teiste terviseprobleemidega, kõne alla tuleb ka depressioon, söömishäired, hüperaktiivsus või tavalised teismeeas toimuvad muutused. Kõige tähtsam on rääkida oma lapsega vaikselt ja rahulikult ning mitte ilma aluseta süüdistama või oletama hakata. Võib külastada noortega tegelevaid spetsialiste ja neile seletada, milliseid probleeme te kahtlustate.

Ilmunud ajalehes Postimees. Pilt: trafficticketteam.wordpress.com

Põhjamaine ja vahemereline dieet - kumba eelistada?


Heidame pilgu populaarsete dieetide kahele gigandile – põhjamaisele ja vahemerelisele toitumisviisile. Kas on võimalik, et heitluses „kõige tervislikuma dieedi“ tiitli nimel jääb üks neist alla?
Viimastel aastakümnetel on läänemaailmas populaarsust kogunud vahemereline dieet, mis on saanud inspiratsiooni Lõuna-Euroopa tervislikest söömisharjumustest. Üllataval kombel on tänaseks tekkinud dieedimaailmas vahemerelisele toitumiskavale arvestatav konkurent. Üha enam suunatakse pilgud Skandinaavia maade poole. Nimelt on teadlased kindlaks teinud, et põhjamaalaste toidusedelis on mitmeid tervistavaid komponente. Põhjamaise toidulaua eelistamise tulemusel võib alaneda risk erinevate krooniliste ja eluohtlike haiguste tekkeks. Seetõttu on hakatud põhjamaist ja vahemerelist dieeti vastandama, et pöörata terviseteadlikke inimesi ühe või teise usku. Mille poolest on mõlema piirkonna rahva toidulaud eriline ja kas on üldse võimalik, et üks on teisest tervislikum?

„Me elame globaliseeruvas maailmas, aga vaatamata sellele tuleks uurida palju muud kui pelgalt toitu,“ leiab Tartu Ülikooli emeriitdotsent Mai Maser. Toitumisteadlase sõnul mängivad toidusedeli koostamisel rolli evolutsiooniteooriast ja meie eellaste rändest tulenevad tegurid. Teisisõnu on eri regioonidel oma toit ja toidueelistused, mis on juba „esivanemate verega edasi antud“. Näiteks esineb etnilistel põhjaeurooplastel võrreldes lõunaeurooplastega vähem laktoositalumatust. See on tingitud geenimutatsioonist Põhja-Euroopas arenenud inimestel, mistõttu on võimalik juua piima ja tarbida mitmesuguseid piimatooteid.

Geenitestide põhjal sobib monoküllastumata rasvade kasutamine ligikaudu 20% Eestis elavatele inimestele. „Me oleme erinevad ja peamegi olema,“ selgitab Maser. „Põhjalikud uuringud puuduvad, aga esialgselt tehtud testide põhjal on saadud selline protsent. Seega me ei peagi ühtmoodi sööma.“ Toitumisega seotud DNA-põhised uuringud on maailmas tuntust kogumas. Muuhulgas toetuvad geenitestid sellele, kuidas inimeste organism põletab ja talletab toiduainetest saadud kaloreid individuaalsete eripärade mõjul. Tihtilugu loovad geenid vaid eeltingimusi, mis ei pruugi keskkonna ja tavade tõttu realiseeruda.

Eestlaste toitumisharjumused kuuluvad suuresti põhjamaise dieedi alla ja märkimisväärseid erinevusi pole võimalik kindlaks teha. „Eestlane armastab lihatooteid ja kartulit, miks ka mitte! Küsimus on lihtsalt liialdamises,“ toonitab Maser. „Paljud eestimaalased ei armasta vängeid vürtse, kuna traditsiooniliselt oleme maitsestamiseks kasutanud sibulat, tilli ja muud mahedamat kraami.“ Kindlasti on hakatud Eestis rohkem väärtuslikke õlisid tarbima ja neid välismaalt sisse tooma. Viimase aastakümne jooksul on üha enamates kodudes au sisse tõstetud oliiviõli, mis on tuntud kui vahemerelise dieedi lipulaev. Kunagi kasutati toiduvalmistamisel searasva, kuid see võrdlemisi ebatervislik harjumus on köökidest kadumas.

Siiski, kas toidulaua katmisel tuleks kasutada põhjamaalaste või lõunaeurooplaste tarkusi? Arvatavasti polegi võimalik väita, et kahest ühtmoodi tervislikust toiduainest on üks parem kui teine. Kasulik on teada, millised toiduained teevad kehale head ja seejärel lähtuda isiklikest eelistustest, sest toitumise puhul pole võimalik kõrvale jätta maitseelamusi. Söögem selleks, et saaks võrdväärselt elada ja nautida! Globaliseeruvas maailmas võib julgelt tutvust teha nii tuttavalt põhjamaise kui kutsuvalt eksootilisema vahemerelise dieediga ning miksida endale kokku meelepärane menüü.

Põhjamaine dieet

Üldjuhul keskendutakse toidu mõju uurimisel inimese tervisele konkreetsetel toitainetel ja nende gruppidel või erinevatel produktidel. Selliseid uuringuid leidub suurtes kogustes, kuid harvem tehakse põhjapanevaid katseid konkreetse toidusedeli järgimise mõju uurimisel inimese tervisele.

Kuopio Ülikooli koordineeritud uuringus prooviti just nimelt laiemat pilti haarata. See hõlmas erinevatest Skandinaavia riikidest tervelt kahtteist teadlaste rühma. Uurimuse läbiviijad koostasid toitumiskava mitmete tervislike toiduainete põhjal, millest kõik on Põhjamaades kergesti kättesaadavad. Loodud põhjamaises dieedis olid tähtsal kohal täisteratooted, rapsiõli ja madala rasvasisaldusega piimatooted. Kolm korda nädalas söödi kala ning au sisse olid tõstetud ka kohaliku päritoluga viljad. Nende hulka arvati õunad, pirnid, ploomid, erinevad marjad, juurviljad ja kaunalised. Kõik mitme kuu vältel põhjamaise toidusedeli järgijad olid enne katse algust kõrgendatud riskiga diabeedi ja südamehaiguste tekkeks. Kontrollgrupiga võrreldes olid põhjamaiselt toitujad mitme külje pealt märkimisväärselt edukamad. Paranenud oli rasvade ainevahetus ning kahjuliku kolesterooli ja ebatervislike rasvade tasemed olid vereanalüüsi põhjal alanenud. Peale selle oli mitmekordselt paranenud mineraalainete ja vitamiinide omastamine. Uurijad hindasid, et mõõdetud muutused kolesteroolitasemes vähendavad 5-10 aastasel perioodil südamehaiguste riski kuni 15 protsenti. Nii üksikisikutele kui meditsiinisüsteemile tähendaks see number üsna suurt võitu.

Põhjamaise dieedi iseloomulikud jooned

Rasvarikkad kalad
Lõhe, makrell ja heeringas sisaldavad kasulikke oomega-3-rasvhappeid, mis alandavad südamehaiguste riski ja on soodsad ajutegevusele. Lisaks leidub kalades parajas koguses vitamiine ja mineraalaineid.

Rapsiõli
Raps vohab jahedama kliimaga aladel, mis teeb sellest pressitud õli asendamatuks lisandiks põhjamaalaste toidulaual. Rapsiõlis leidub kolme erinevat tüüpi oomega-rasvhappeid, mis mõjuvad hästi nii südame- ja veresoonkonna, juuste, küünte kui naha tervisele. Ebatervislikke küllastunud rasvhappeid on rapsiõlis ainult 6 protsenti. Võrdluseks on taluvõis neid üle 50 protsendi!

Marjad
Põhjamaades kasvab suurel hulgal erinevaid marju. Mitmesuguseid marju nähakse siinses regioonis tavaliste aia- või metsasaadustena, kuid üle ookeani müüakse neid supertoitude nime all. Mustikad, jõhvikad, mustsõstrad ja teised tillukesed viljad sisaldavad kõrgel määral antioksüdante. Nende sage tarbimine võib pakkuda kaitset erinevate krooniliste haiguste eest. Lisaks leidub marjades vitamiine ja teisi kasulikke mikrotoitaineid.

Täisteratooted
Skandinaavias on populaarsed täisteraleivad, mida on üha rohkem hakatud eelistama rafineeritud jahust küpsetatud toodetele. Täisteratooted on rikkad kiudainete poolest, mis aitavad vältida veresuhkru taseme kiiret tõusu, võivad ennetada teatud vähivorme ja soodustavad kolesterooli väljutamist organismist. Täiskasvanud inimesele on soovitatud päevas tarbida 25-35 g kiudaineid.

Köögiviljad
Värskete köögiviljade tarbimise olulisust ei ole võimalik üle hinnata! Põhjamaades on kohaliku päritoluga köögiviljade tarbimine üsna tavapärane toitumisharjumus. Peenralt korjatud viljade söömine annab vajalikke toitaineid, vähendab mitmete haiguste riski ja muudab igapäevased maitseelamused rikkalikumaks.

Vahemereline dieet

Kreekas asub palju saari, millest suur osa on tuntud populaarsete reisisihtkohtadena. Üks Ikaria nime kandev maalapp keset merd on viimastel aastatel üleilmse meedia tähelepanu alla sattunud. Nähtavasti on Ikaria elanikel ümbritsevate saarte asustajatega võrreldes kõrgem eluiga. Põhjuste üle on palju spekuleeritud. Nad magavad regulaarselt, elavad aktiivset seltsielu, naudivad lõõgastavat eluviisi ja neil on iga päev piisavalt füüsilist koormust. Veel enam tuuakse välja võimaliku põhjusena saarerahva toitumisharjumusi. Elanike toidusedel on suuresti mõjutatud Kreeka köögist, mis kuulub vahemerelise dieedi alla.

Vahemerelist dieeti on pikka aega uuritud, sest see erineb tunduvalt ülejäänud Euroopa riikidest. Teadlased on märganud, kuidas lõuna-euroopalik argimenüü võib mõjutada inimeste tervisenäitajaid. Siiamaani on uurijatele üks huvipakkuvamaid teemasid olnud dieedi suhe südamehaigustega. Võttes arvesse Vahemere maades tarbitavat suhteliselt kõrget rasva kogust, siis võiks arvata, et sellevõrra kasvab haigestumine südamehaigustesse. Tegelikult on märgatud vastupidist toimet.

Üks peamiseid põhjuseid oodatust madalamaks südamehaiguste esinemise määraks on oliivide ja nendest pressitud õlide tarbimine. Nimelt moodustavad oliiviõli koostisest eriti suure osa südamesõbralikud monoküllastumata rasvhapped. Peale selle sisaldavad oliivid fenoole, mis võivad kaitsta veresooni kahjustuste eest ja vähendada vereklompide teket.

Vahemere-äärsed rahvad armastavad värskeid puuvilju, köögivilju, pähkleid ja mitmesuguseid täisteratooteid. Lisaks ei saa veini joomise teemast üle ega ümber! Üldiselt hoiduvad toitumisteadlased ja arstid soovitustest alkoholi tarbimiseks, sest liigne vägijookide pruukimine aitab kaasa paljude haiguste esinemisele. Samas on mõned uuringud näidanud, et mõõdukas alkoholi tarbimine võib alandada südamehaiguste riski. Vahemeremaades ei tarbita üldiselt rohkem kui 150 ml veini päevas. See on ainult veidi enam, kui väikese veiniklaasi jagu (120 ml). Loomulikult peavad sellestki kogusest loobuma inimesed, kellel on eelsoodumus alkoholismile, kroonilised haigused või probleemid alkoholiga.

Vahemerelise dieedi iseloomulikud jooned

Oliiviõli
Üle 75% protsendi maailmas toodetud oliiviõlist on pärit vaid kolmest riigist: Itaaliast, Hispaaniast ja Kreekast. Oliiviõlile on kehtestatud kõrged standardid, mistõttu tasub pakendilt otsida vastavaid märgiseid.

Paprikad ja tomatid
Neid vilju ei ühenda vaid punane värv. Nimelt on mõlemad madala kalorsusega, kuid rikkad toitainete poolest. Vahemereäärsetes riikides populaarsed paprika ja tomat on uuringute tulemusel rikkad mitmesuguste vähivormide ja krooniliste haiguste riski alandavate koostisainete poolest. Lisaks on need kõrge C-vitamiini sisaldusega.

Kala ja mereannid
Enamasti sisaldavad kalad ja mereannid suuremal hulgal tervislikke rasvu või on vastupidi madala rasvasisaldusega, ent head valguallikad.

Pähklid
Pähklid on küll kaloririkkad, kuid juba üks peotäis sisaldab arvestataval hulgal tervistavaid oomega-rasvhappeid, vitamiine ja mineraale.

Vahemerelise dieedi näidispäev

Hommikusöök
Maitsestamata jogurt värskete puuviljade ja müsliga (ilma lisatud suhkruta)
Lõunasöök
Täisteraleib kalkunifilee, tomatite ja oliividega
Peotäis kreeka pähkleid
Vahepala
Hummus* täisterajahust pitaleivaga
Õhtusöök
Täisterapasta isevalmistatud basiiliku-tomatikastmega
Köögiviljasalat oliiviõli ja sidruniga
100% viinamarjamahl

*Tervislik ja maitsev kikerhernemääre

Põhjamaise dieedi näidispäev

Hommikusöök
Kaerahelbepuder vaarikate ja jahvatatud linaseemnetega
Lõunasöök
Köögiviljasupp
Täisteraleib kodujuustu ja värskete köögiviljadega
Vahepala
Hooajalistest viljadest snäkid
Rukkileib koduse ürdimäärdega
Õhtusöök
Küpsetatud lõhe brokkoli, porgandite ja värske salatiga
Madala rasvasisaldusega kohupiim marjade ja puuviljadega

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: leanitup.com