Maailmas kogub
populaarsust taimetoitlusest veelgi suuremat väljakutset esitav eluviis, mille
järgijad nimetavad ennast puuviljatoitlasteks.
Kanada näitlejanna Stacey Barrington on saanud end juba
2008. aastast täie õigusega fruitarianiks
ehk puuviljatoitlaseks nimetada, sest tema igapäevane menüü on koosnenud
peamiselt vaid mahlakatest viljadest. Oma piiratud dieedist blogi kirjutav
Stacey ei ole oma ekstreemse toidusedeli tutvustamisega kindlasti kui hüüdja
hääl kõrbes. Juba ajaloost on teada, et puuviljatoitlust on järginud selline
suurkuju nagu Mahatma Gandhi. Tema pidi küll kaasasündinud haiguse ägenemise
tõttu peale viie aasta möödumist tavalise toidu peale tagasi minema.
Puuviljatoitlastel võivad olla ka religioossed motiivid. Mõned usuvad, et Aadam
ja Eeva sõid vaid puuvilju ja just sellisena on kogu inimkonna toidulaud ette määratudki.
India džainistid ei soovi tappa maailmas ühtki elusorganismi ning on seega
sunnitud sööma ainult puudelt langenud vilju. Internetist võib leida arvukalt
puuviljatoitlaste päevaraamatuid, foorumeid ja infoportaale. Leidub inimesi,
kes on enda jaoks puuviljadest toitumise alles avastanud, kuid on ka neid,
kelle kõhtu on värsked fruktid täitnud juba üle kümne aasta. Puuviljatoitlus on
üks taimetoitluse alaliike, ent ühene määratlus selle eeskirjadele puudub.
Puuviljadeks peavad nad enamasti lihakaid ja seemneid sisaldavaid vilju nagu
ploomid, õunad ja virsikud. Samas liigitavad nad puuviljade alla teisi vilju,
mida tavaliselt kulinaarsest vaatenurgast puuviljadeks ei peeta. Muuhulgas
võidakse tarbida erinevaid marju, paprikat, tomatit, kurki, pähkleid ja
seemneid. Reeglitest on puuviljatoitlaste hulgas sama lai valik arusaamu nagu
erinevaid puuvilju maailma metsades. Mõned söövad ainult neid puuvilju, mis on
kukkunud taime küljest. See tuleneb nende soovist taimele toidu kogumise käigus
mitte viga teha. Teised ei söö seemneid, kuna need on aluseks uutele taimedele.
Leidub puuviljatoitlasi, kes ei ütle ära mitmetest kaunviljadest. Mõned lähevad
nii kaugele, et lubavad endale kuivatatud puuvilju, pähkleid, mett, oliiviõli
ja isegi šokolaadi.
Viis aastat tagasi luges Stacey Barrington raamatut
„80-10-10“ (Douglas Graham), mis andis talle esimest korda mõtteainet
taimetoitluse kohta. Talle hakkas meeldima idee, et enamik kaloritest võib
pärit olla väherasvastest puuviljadest. Aja möödudes hakkas näitlejanna sööma
vähem pähkleid ja asendas neid värskete fruktidega. Kaks aastat järgis ta
näpuga toortoidu sedelit, et end paremini tunda ja tervist turgutada.
Kaalukauss langes puuviljade kasuks 2008. aastal, kui ta mõistis, et suurema
hulga värskete puuviljade söömine on talle ainult hästi mõjunud. „Tol aastal
sain aru, et mul on pehmem, siledam ja puhtam nahk ning palju rohkem energiat.
Kehakaal oli samuti tervisele paremaks muutunud ja seda kõike tänu
puuviljadele,“ räägib muuhulgas näitlemiskoolitusi korraldav Barrington. „Minu
jaoks tähendab puuviljatoitlus seda, et üle 90% päevas saadavatest kaloritest
tuleb värsketest puuviljadest. Kui mul tuleb isu, siis võin süüa tooreid
pähkleid ja rohelisi lehtköögivilju.“ Üldjoontes leiab Stacey, et toidusedeli
mutuus on tema jaoks olnud üllatavalt kerge ja ei ole suuri ohvreid nõudnud.
„Küpsetatud ja keedetud toitude järgi tuleb isu ainult emotsionaalsetel
põhjustel. Ilmselt on sellel midagi pistmist keha enda mäluga,“ tunnistab
näitlejanna. Sarnaselt paljudele taimetoitlastele sööb Stacey samuti hooajalisi
vilju. „Minu tüüpiline päevamenüü varieerub väga palju. Enamasti söön neid
vilju, mis parajasti käesoleval aastaajal saadaval on. Talvel sõin ma palju
banaane, datleid, punaseid greipe ja külmutatud duriani. Mul ei saa durianist
kunagi isu täis! Eelmisel suvel olid mu lemmikuteks mustikad, nii et ma sõin
neid lausa iga päev. Praegu söön ma hommikul väikest mõõtu arbuusi,
lõunasöögiks võtan ette 5-6 banaani ja õhtusöögiks on mul 3-4 suurt apelsini.
Restoranis küsin ma esmalt puuviljavalikut ja kui seda pole, siis võtan
toorsalati küpsetest avokaadodest valmistatud salatikastmega. Valan ise vegan-kastet peale, kui neil seda
viimast saadaval pole,“ selgitab Barrington. „Peale durianide on mu teisteks
lemmikuteks banaanid ja medjool-datlid. Kunagi olin suur avokaadode fänn, aga
enam need nii isuäratavad ei tundu“
Puuviljade söömine võib lihtne olla, kuid tavatust
eluviisist aru saamine või selle teistele selgeks tegemine ei pruugi kergete
killast olla. „Puuviljatoitlaseks olemise sotsiaalne külg on huvitav teema.
Enamik mu perekonnast, sugulastest ja sõpradest toetavad sellist eluviisi. Ma
olen märganud, et mul on käputäis sõpru ja sugulasi, kes ei kutsu mind enam
välja sööma. Neil on ebamugav süüa sooja toitu ja juua klaasikese alkohoolset jooki,
kui ma ise tellin ainult puuvilju ja vett. Seega naudin ma nende seltskonda,
kes toetavad mu valikut ja soovin teistele edu,“ selgitab Barrington. „Ma
arvan, et mu perekond ja sõbrad näevad seda kui huvitava eksperimendina. Pärast
puuviljatoitlaseks hakkamist on mitmed mu sõbrad muutunud taimetoitlaseks ja
peaaegu kõik tuttavad räägivad, kuidas nad on hakanud rohkem puuvilju sööma.
See on hea algus!“ Näitlejanna tõdeb, et tema elu on muutunud lihtsamaks ja
õnnelikumaks. Sooja toidu, loomsete produktide ja alkoholi vältimine on teinud
kõik poeskäigud võrdlemisi kergeks. Suurim pluss on see, et enam ei pea ühtki
rasvast panni puhtaks nühkima!
Peamine küsimus ei kerki söömisharjumuste ega sõprade
arvamuste kohta, vaid otsese mõju meie kõige kallima vara suhtes. Mida teeb
selline dieet meie tervisega? „Tervisele on see mõjunud ainult positiivselt.
Kunagi vaevlesin 3-4 korda aastas külmetushaiguste või gripi käes, aga nüüd
jään haigeks ainult korra aastas kui sedagi. Mu nahk on tervem ja mul ei ole
enam kehalõhna. Mitte, et see oleks enne eriliselt tugev olnud, aga ma ei pea
nüüd isegi deodoranti kasutama! Mu juuksed ja küüned kasvavad jõudsamalt ja
hambad on lausa täiuslikud,“ kiidab Barrington dieedi toimet tervisele.
Toitumisteadlased ei jaga sama arvamust ja manitsevad, et täiskasvanud ei
tohiks olla puuviljatoitlased liiga pikka aega järjest. Nende sõnul on see
lastele ja noortele täielikult sobimatu. Puuviljatoitlus on veelgi piiratuma
valikuga kui taimetoitlus, mistõttu kasvab toitainete puudus veelgi rohkem.
Columbia Ülikooli terviseedenduse programm märgib ära, et selline elustiil
tekitab organismis kaltsiumi, valkude, raua, tsingi, D-vitamiini, enamike
B-vitamiinide ja asendamatute rasvhapete kroonilise puuduse. Sellised
toidupiirangud võivad viia näljatunde kasvamise, sotsiaalse isolatsiooni,
toidualaste kinnisideede tekkimise ja kontrollimatute söömishoogudeni. Vitamiin
B12 ei ole saadaval mitte üheski puuviljas ja seetõttu on vajalik
toidulisandite võtmine. Konkreetset vitamiini saab looduslikutl vaid loomsetest
produktidest nagu liha, muna, piim ja kala. Lastele võib saada puuviljatoitlus
saatuslikuks, ent kergemal juhul tekitab see ränga valkudest saadava energia
puuduse ja aneemia. On olnud juhtumeid, kus lapsed on võetud vanemate käest,
kes on neile söötnud ainult puuviljadel põhinevat toitu. Loomulikult ei tohi
rangete piirangutega toidukuuri ette võtta rasedad või mõne kroonilise haiguse
põdejad.
Stacey tegemistega saab kursis olla tema blogi kaudu:
http://www.gofruityourself.com
Stacey lemmik puuvili
Durian on ümmarguse kujuga ning teravate okastega kaetud
troopiline puuvili, mis pärineb Malaisiast. Kodumaal on see tõeline delikatess,
kuid omapärase ja kanalisatsioonilõhna meenutava aroomi tõttu on frukti
keelatud teatud riikide avalikes hoonetes süüa. Nimelt võib pikantselt
ebameeldiv hõng kinosaalidest ja poodidest kõik kliendid ära ajada. Peamiselt
süüakse duriani värskelt, aga samuti sobib see suurepäraselt lihatoitude ja
piimakokteilide sisse maitset andma.
Kommentaar TTÜ
toitumisteadlaselt Tiiu Liebertilt:
Tegu ei ole uue dieediga, aga kui mõni kuulsus hakkab seda
järgima, muutub see taaskord populaarseks. Puuviljatoitlasi kimbutavad samad
ohud, mis taimetoitlasigi, kuid need on tunduvalt suuremad. Kui taimetoitluse
puhul saab kaunviljade toidusedelisse viimisega küllalt palju valku, siis jääb
puuviljade valgusisaldus liiga väikseks. Meie keha rakkude uuendamiseks on vaja
kogu aeg saada toidust asendamatuid aminohappeid. Ensüümid ja osad hormoonid
ongi valgud. Seega halveneb organismi toimimise efektiivsus, aga ka
kaitsevõime. Enamiku puuviljade rasvasisaldus on olematu, kui välja arvata
mõned erandid nagu avokaado ja oliivid. Nii tekib ka asendamatute rasvhapete
defitsiit.
Puudu jääb paljudest vajalikest mineraalainetest.
Vitamiinide poolelt on kõige ohtlikum vitamiin D ja B12 defitsiit. Kaltsium ja
vitamiin D on vajalikud tugevate luude tekkeks, raud hemoglobiini koostises
hapniku transpordiks rakkudeni, et need oleksid võimelised energiat tootma.
Vitamiin B12 mängib suurt rolli DNA sünteesil ning selle defitsiit võib esile
kutsuda depressiooni ja mälu halvenemist. Puudujääkidest tulenevaid ohtusid
kõrvale jättes peab küsima, kas meie kauplustes on puuviljade valik piisav. Ei
ole meil ju Kalifornia kliima ja sealne lai fruktide valik. Ei tohiks unustada,
et puuvilju pritsitakse agrokemikaalidega ja nende jääke leidub ka puuviljades.
Äärmisel juhul võib vahel puuviljapäevi teha, ent kõige õigem on suurendada
eeskätt köögiviljade, aga ka puuviljade hulka igapäevases toidusedelis.
Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: foodnsport.com / learnthaiwithmod.com / Erakogu
Stacey Barrington on selle
loo jaoks TervisPlussile intervjuu andnud.
No comments:
Post a Comment