Aluselise dieediga keha tasakaalu

Populaarne dieet arvestab keha kergelt aluselise pH-tasemega ning pakub välja lahenduse kõigile organismi ülehappesuse all kannatajaile.

Inimesed on juba tuhandeid aastaid teadnud, et mõned toiduained on happelisemad kui teised, kuid alles pH-skaala leiutamine 1909. aastal andis täpsema pildi ainete happelisusest. Avastuse põhjal uuritakse tänapäeval põhjalikumalt toiduainete pH-taseme mõju organismile. Aluseline dieet toetub väitele, et meie vere normaalne pH tase on 7.35 ja 7.45 vahel, mis muudab organismi tervikuna kergelt aluseliseks. Dieedi pooldajate sõnul peaks inimese toidusedel seda pH-taset peegeldama nagu kaugemas minevikus tavaks oli. Nimelt seisis meie küttidest ja korilastest esivanemate ees märgatavalt teistsugune toidulaud. Suuremal määral tarbiti värskeid puu- ja köögivilju, pähkleid ja seemneid. Piimatooteid hakati tarbima alles kariloomade kodustamisel. Samuti on suhkru ja soola kasutamine aastasadade jooksul kõvasti kasvanud. Eriti teravalt kerkib esile selle trendi tulemus lääneriikides, kus mõned perekonnad söövad igapäevaselt kiirtoitu. Rasvumus, südame- ja veresoonkonna haigused ning muud probleemid viivad suure arvu inimesi enneaegselt hauda.

Kõikide toiduainete seedimise ja imendumise järel muudavad need mingil määral vere koostist. Juust, piim, sool, liha ja teraviljad soodustavad vere happelisust. Tähtis on teada, et toiduainete lõplikku happelisust ei määra pH-tase, vaid nende mõju organismile juba seeditud kujul. Äädikat tuntakse kui väga happelist vedelikku ning enamik äädikatest muudavadki organismi happelisemaks. Samas on õunaäädika ja sidrunimahla tarbimisel kehale hoopis aluseline mõju. Seega ei saa määrata toiduproduktide mõju organismile ainult maitsmise abil.

Aluseliste toitude mõju organismile tuleneb neis sisalduvate aluseliste mineraalide rohkusest. Inimesele on aluselise toimega mineraalidest enim vajalikud kaltsium, naatrium, magneesium ja kaalium. Kõige rohkem mõjutab vere pH-taset kaalium. Seevastu koosnevad happelised toidud külluslikult happeid moodustavate mineraalide poolest nagu jood, fosfor ja väävel. Liha on happeline suure valgusisalduse tõttu. Valkude seedimise käigus lõhustuvad teatud aminohapped väiksemateks aineosakesteks, mille hulgas on ka happelisi mikroelemente. Need elemendid liituvad oksüdeeritult veega moodustades näiteks fosforhappe ja väävelhappe. Mõned happelised toiduained sisaldavad orgaanilisi happeid, mida organism ei ole võimeline ainevahetuse käigus lõhustama ja selle tulemusel soodustavad ülihappesust.

Aluselise dieedi järgijad kiidavad selle toimet seedeelundkonnale, sest see aitab leevendada kõhupuhitust, ärrituva soole sündroomi ja divertikuliiti. Artriidi ja liigesevalude seisukohast on aluselised mineraalid kaltsium ja kaalium suure tähtsusega. Teheranis asuva Meditsiiniteaduste Ülikooli läbi viidud uuringute põhjal vähendas kaaliumi manustamine reumatoidartriidi käes kannatavate patsientide valu märgatavalt. Toitumiskava järgimine võib vähendada ka muid kroonilisi valusid. Inimorganism kasutab ülehappesuse vastu võitlemisel magneesiumi, mis omakorda kahandab selle kättesaadavust muude tähtsate protsesside jaoks. Magneesiumi puuduse all kannatavatel inimestel esineb sagedamini pea- ja lihasvalusid. Kaasajal elavad inimesed on ainsad imetajad, kes tarbivad rohkem naatriumi kui kaaliumi. Selline vahekord soodustab vererõhu kerkimist ohtlikult kõrgeks. Aluseline dieet tähtsustab kaaliumirikaste viljade söömist, mille tulemusel väheneb hüpertensiooni risk.

Aluselist dieeti on kasutatud detoks-dieedina, et puhastada organismi aja vältel kogunenud mürkainetest. Seda on peetud ohutumaks alternatiiviks äärmuslikumatele puhastuskuuridele, sest ei sea toidusedelile niivõrd rangeid piiranguid.

Toitumiskava eesmärk ei ole kaalu langetamine, kuid rasva- ja süsivesikurikaste valmisproduktide eemaldamine igapäevasest toiduvalikust võib kaalukaotuse siiski kaasa tuua. Selle juures mängib tähtsat rolli piisav liikumine ja füüsiline koormus.

Enne dieedi alustamist on soovitatav arutada seda arstiga, et vältida kõrvaltoimete esinemist. Aluseline dieet ei sobi neeru- ja südameprobleemidega inimestele ning neile, kes tarvitavad kaaliumi taset mõjutavaid ravimeid. Toitumisteadlased ei soovita aluselist dieeti järgida liiga pikalt. Tähtis on peale parajat kuuri tavapärase toitumisega jätkata.

7-päevane näidismenüü

Aluselisest dieedist liigub ringi erinevaid versioone. Enamasti on kõikides toitumiskavades keelatud maiustused, transrasvad, piimatooted, liigselt töödeldud liha, valmisproduktid, rafineeritud toiduained, kohv, tubakas ja alkohol.

Esimene päev

Hommikusöök

Munapuder (2 munast) tomatite, paprika, sibula, selleri ja spinatiga

Lõunasöök

Lõhefilee lõigud koos aurutatud brokkoli ning värske porgandi, kurgi ja tomatiga

Õhtusöök

Keedukartulid värske segasalatiga (kirsstomatid, basiilik, jääsalat, oliiviõli)

Vahepalad

Õun ja peotäis kreeka pähkleid

Segujook banaani, peotäie pähklite, vee ja lehtkapsaga

Teine päev

Hommikusöök

2 viilu täisteraleiba (katteks ½ avokaadot, tomativiil ja basiilikulehed)

Lõunasöök

Pruun riis kergelt aurutatud kööviljadega (brokkoli, porgandid, suvikõrvits, lehtkapsas)

Õhtusöök

Tuunikala basmati riisi ja värske köögiviljasalatiga

Vahepalad

Puuviljasalat mango, ananassi, virsiku ja arbuusiga

Kõvaks keedetud muna (garneeritud värske koriandriga)

Kolmas päev

Hommikusöök

Kaerahelbepuder (riisi- või mandlipiimaga)

Lõunasöök

Läätsesupp aurutatud köögiviljadega

Õhtusöök

Hautatud kalkunifilee värske köögiviljasalati ja metsiku riisiga

Vahepalad

Peotäis viinamarju ja päevalilleseemneid

Avokaado

Neljas päev

Hommikusöök

Omlett avokaado, tomati, selleri, paprika ja sibulaga

Lõunasöök

Supp aedviljadega (garneeri värskete maitsetaimedega)

Õhtusöök

Tatrapasta tükeldatud tomatite, suvikõrvitsa, piiniaseemnete ja purustatud küüslauguga

Vahepalad

Peotäis pähkleid või seemneid

Ananassi ja mango smuuti

Viies päev

Hommikusöök

Aurutatud brokkoli ja porgandid (serveeri röstitud india pähklite ja päevalilleseemnetega)

Lõunasöök

Rooma salat koos täisteraleivakuubikute ja oliiviõliga

Õhtusöök

Küpsetatud lõhe sidruni ja koriandrilehtedega, lisandiks roheline salat

Vahepalad

Kaks viilutatud tomatit värskete basiilikulehtedega

Porgandi ja kurgi viilud

Kuues päev

Hommikusöök

Smuuti maasikate ja banaaniga (lisada võib mandlipiima ja purustatud linaseemneid)

Lõunasöök

Toores kapsarull (täidis: purustatud avokaado ja tükeldatud sibul, tomat ja koriandrilehed)

Õhtusöök

Köögiviljapada ubade, paprika, sibula ja küüslauguga (lisandiks pruun riis ja värsked aedviljad)

Vahepalad

Pirn ja peotäis pähkleid

Ananassi, banaani ja mango smuuti

Seitsmes päev

Hommikusöök

Roheline smuuti õunast, lehtkapsast ja muudest rohelistest viljadest

Lõunasöök

Salat värsketest köögiviljadest

Õhtusöök

Keedetud täisteraspagetid koos brokkoli, paprika ja sibulaga

Suur aedviljasalat (tomatid, kurgid, lehtsalat)

Vahepalad

Riisikoogid naturaalse pähklivõiga

Peotäis kuivatatud puuvilju (aprikoosid, datlid)

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: Freefoto.com