Igivana vili aprikoos



Türgis laialt levinud ütlus «bundan iyisi Sam’da kayisi» (otsetõlkes: sellest parem on ainult Damaskuse aprikoos) tähendab, et enam paremaks minna ei saa. Seda kasutatakse, kui midagi on ülimalt hea.

Aprikoosi hakati esmalt kasvatama Hiinas umbes 3000 aastat eKr. Ka Armeenias tuntakse seda puuvilja juba iidsetest aegadest, sinna jõudis see Siiditee kaudu. Nimelt on arheoloogid leidnud Armeenias asuvast Garni templist aprikoosi seemneid, mille päritolu ulatub kaugesse minevikku.

Aprikoos kuulub ploomiga samasse sugukonda ja just seetõttu on puuvilja üks nimetusi armeenia ploom. Aasiast jõudis aprikoos Vahemere piirkonda ja Hispaania avastusretkede kaudu ka Põhja-Ameerika mandrile, kus puuvili võeti rõõmuga omaks.

Puuvili on väiksem ja ka kuivema viljalihaga kui virsik, värvuselt on küps aprikoos oranžikaskollane. Teda kasutatakse mitmel moel toiduainetööstuses. Üks levinumaid tooteid on kuivatatud aprikoosid, mis sobivad niisama suupisteks või piduroogade kaunistuseks. Puuviljast valmistatakse ka jäätist, kooki, mahla, marmelaadi, moosi ning isegi õlut ja veini. Viimane leiab ostjaid peamiselt Jaapanis, Koreas ja Venemaal, sest sinna müüakse aprikoosiveini kõige suuremates kogustes.

Milleks kasulik?

Kuivatatud aprikoosidel on suurem suhkrusisaldus ja selle tõttu võivad need kleepuda hammaste külge. Just sellepärast soovitavad hambaarstid alati pärast kuivatatud puuviljade söömist hambaid pesta või äärmisel juhul kasutada suhkruvaba närimiskummi.

Aprikoosides sisalduv beeta-karoteen muutub meie organismis A-vitamiiniks, mis aitab nahal, juustel ja igemetel säilitada oma loomulikku võlu ja sära. Uuringud näitavad, et A-vitamiin aitab võidelda nakkustega, tugevdades immuunsüsteemi. Unikaalne ainete segu aprikoosides aitab puuviljal ka südamehaigustega võidelda. Nimelt sisaldab see peale beeta-karoteeni teisi võimsaid antioksüdante nagu C-vitamiin ja lükopeen.

Kuidas valida?

Poelettidelt peab otsima aprikoose, mis oleksid võimalikult kuldsed ja oranži alatooniga. Vältida tuleks vilju, mis on kahvatukollased, väga kõva pinnaga või vigastatud. Kõige parema maitsebuketiga on pehmeks küpsenud viljad, kuid need tuleb kiiresti ära süüa, mitte seisma jätta.

Aprikoosid küpsevad tavalisel toatemperatuuril. Sellele kaasaaitamiseks tuleks nad panna paberkotti koos ühe tavalise õunaga. Kui puuvili on täiesti valmis, annab koor kergele puudutusele veidi järele. Külmkapis võib neid hoida kaks-kolm päeva, kuid külmas säilitamiseks soovitatakse panna aprikoosid koti sisse.

Ilmunud ajalehes Postimees. Foto: Corbis/Scanpix

No comments:

Post a Comment