Mis on bipolaarne häire?

Üles-alla, üles-alla! Bipolaarset häiret on piltlikult kirjeldatud kui elu ameerika mägedel, kus iga kurvi taga võib peituda järsk meeleolu tõus või langus.

Meeleolud vahelduvad kõigil inimestel ja keegi ei tunne igapäevases elus pidevalt katkematut õnnelikkust või rusuvat masendust. Küll aga leidub neid, kelle meeleolud vahelduvad ehmatava kiirusega otsekui vajutaks keegi nende ajus kiirkerimise nuppu.

32-aastane koduperenaine Tiina (nimi muudetud) sai aru, et tema elu kulgu on halastamatult dikteerinud perioodilised meeleolumuutused. See tõdemus jõudis temani alles kümme aastat pärast esimeste sümptomite ilmnemist! „Mulle sattus kätte üks vaimse tervise teemaline raamat ja bipolaarsele häirele pühendatud peatüki lõppedes jäin sügavalt mõttesse. Selline tunne nagu oleks keegi minu igapäevast elu kirjeldanud,“ meenutab Tiina. „Ühel hetkel tunned end otsekui pilvepiiril seilamas ja ei pruugi minna pikalt, kui avastad end rusutuna elumere põhjast.“

Bipolaarse häirega inimesed kogevad tavaliselt intensiivseid ja emotsionaalseid episoode, mis jaotuvad kaheks peamiseks faasiks. Maaniat iseloomustab muuhulgas ülikõrge enesehinnang, vähenenud unevajadus, suurenenud jutukus või sundus pidevalt rääkida ning mõtete lennukus. Sellises faasis näib olevat meri põlvini. Ette võetakse suuri plaane, kulutatakse võimaluse korral suurtes kogustes raha ning antakse endale ja teistele teostamatuid lubadusi. Depressiivse faasi käigus painab patsienti tihti tühjustunne, rusuv väsimus, ärrituvus ja keskendumisvõime puudumine. Üks tähtsamaid tunnuseid on seejuures huvi kadumine eelnevalt naudingut pakkunud tegevustelt, mille hulka võib kuuluda hobidega tegelemine, söömine ja isegi seks.

„Depressioon on kõige hullem! Vahel võib isegi hommikul voodist välja ronimine raskeks osutuda, sest mõttes mõlgub ainult üks sõna. Milleks? Energiline periood on täielik vastand ja sel ajal on võimalik ellu viia kõik plaanid, mida on vähegi võimalik välja mõelda. Ma pean tunnistama, et tihti on maania isegi kasulikuks osutunud. Nii palju asju jõuab ära teha,“ arvab Tiina. „Kui ainult tagasilangust ei tuleks ja siiani pole see kordagi tulemata jäänud.“

Üldjuhul jaotub bipolaarse häire meeleolude skaala kolmeks. Ühelt poolt leiab raskekujulise, mõõduka või kerge depressiooni. Skaala keskel on normaalne või tasakaalukas meeleolu. Teisel pool skaalat on hüpomaania ja maania. Mõned bipolaarse häire all kannatavad inimesed kogevad hüpomaaniat, mille puhul pole kõrgem energiatase maaniaga võrreldes niivõrd äärmuslik. Hüpomaanilise episoodi korral võib inimene tunda end väga hästi, olla võrdlemisi produktiivne ja tulla igapäevaeluga viperusteta toime. Sellises olukorras võivad meeleolude häiret märgata vaid pereliikmed, kuna isiklikult tasandil on probleemi raske teadvustada. Õigeaegse ravita võib hüpomaania kujuneda raskekujuliseks maaniaks või liikuda üle depressiooniks. Lisaks eelnevatele episoodidele on võimalik diagnoosida segafaasi. Selle käigus võib haige tunda end õnnetu ja lootusetuna, kuid vaatamata sellele on energiatase tavalisest kõrgem.

„Tagantjärgi tunnen kõik faasid ära. Need on minu jaoks olnud selgete piirjoontega ja seotud elus toimunud sündmustega. Konkreetsel hetkel on üleminekuid raske ära tunda. Ma ei mõtle, et käes on depressioon. Lihtsalt kohutavalt rusuv tunne, ükskõiksus ja lootusetus,“ kirjeldab Tiina.

Mis ikkagi takistab keerulisest häirest vabanemist? „Inimene ei pruugi aduda, et tegemist on ülemäärase meeleolu kõikumisega. Seda peetakse enda puhul normaalseks. Niimoodi ei pruugita abiandja juurde jõuda ja ravimata häire võib oluliselt elukvaliteeti halvendada,“ räägib bipolaarsete häirete tunnustatud spetsialist Peeter Jaanson. Samuti võib ravi käigus tekkida ootamatuid tagasilööke. „Pikaajaline ravimite tarvitamine võib inimestele üle jõu käia. Eduka ravi alguseks on tihti vaja ravimeid võtta pikka aega, isegi aastaid.“

Muutustega meeleolus kaasneb energiataseme ja uneaja kõikumine. Häire puhul on võimalik olukord, mille käigus inimene kogeb pikaajalist ebastabiilsete meeleoludega perioodi. Sellisel juhul on raske eristada kindlaid maanilisi ja depressiivseid episoode. Bipolaarse häirega inimestel tuleb tihti ette alkoholi või teiste mõnuainete kuritarvitamist, suhteprobleeme ja raskusi töökoha säilitamisega. Kõrvaltvaatajal ei ole alati lihtne viia selliseid tunnusmärke kokku raske vaimse häirega.

„Keegi ei öelnud kordagi, et mul võiks probleeme olla. Mõni pidas mind masendushoogude pärast kergelt neurootiliseks, aga see oli kõik. Häirest teadlikuks saamine on olnud vabastav tunne ja praegu olen alles teel paranemiseni. Kahtluse korral soovitan teha samm edasi ja uurida asja spetsialisti juures. See võib viia täisväärtuslikuma eluni,“ julgustab Tiina sarnase saatusega inimesi. „Mul on äärmiselt toetav perekond ja praegu võtan meeleolu stabilisaatoreid koos antidepressantidega. Ravimeid ei tasu karta, kui need aitavad elukvaliteeti tõsta. Kui saame poja lasteaeda, siis loodan edukalt tööturule naasta!“

Bipolaarne häire jaguneb kolme alamrühma: bipolaarne I tüüpi häire, II tüüpi häire ja teisiti täpsustamata bipolaarne häire. Bipolaarne I tüüpi häire korral esineb maanilisi episoode ja II tüübi puhul on tunnuseks hüpomaanilised episoodid. Maania ja hüpomaania mõju erinevust illustreerib lihtne näide. Hüpomaania korral võib haigel tekkida näiteks vastupandamatu soov lennutunde võtta. Ta planeerib oma aega ratsionaalselt, et äkiliselt tulnud mõtte elu viia. Seevastu maanilise episoodi korral ei mängiks tähtajad, lubadused ja võimalused rolli. Nüüd ja kohe tuleb õppida lennukit juhtima! Teisiti täpsustamata bipolaarne häire diagnoositakse, kui patsiendi sümptomid ei liigitu ei I ega II tüübi alla. Sümptomite kestvus ei pruugi olla piisavalt pikk või nende hulk jääb alla häiretüübi kriteeriumite. Siiski on olemasolevad sümptomid väljaspool inimese tavapärast käitumist.

Nii depressiivsed kui maanilised tunnused võivad olla psühhootilised. Psühhootilised sümptomid kipuvad peegeldama haige äärmuslikku meeleolu. Näiteks maanilise episoodi käigus võivad tekkida luulud, et inimene on kuulus, omab palju raha või kehastab üleloomulike võimete kandjat. Sarnaselt on depressiivse episoodi taustal võimalikud luulud kodutuks jäämisest või kuriteo sooritamisest. Seetõttu võib tulla psühhootiliste sümptomitega bipolaarse häire kindlaks tegemisel ette ekslikke skisofreenia diagnoose. Viimase näol on tegu samuti raskekujulise vaimse häirega, mis on peaasjalikult seotud hallutsinatsioonide ja luulumõtetega.

Tavaliselt alustab bipolaarse häire ravi psühhiaater. „Diagnoosi kinnitab struktureeritud küsitlus, hoolikas andmete kogumine ja teave lähedastelt. Ravi alustamine haiglas on vajalik vaid raskematel juhtumitel. Konkreetselt sõltub ravi sellest, millise häire faasiga on tegemist,“ selgitab Jaanson. „Kõigil haigetel on eesmärk eutüümia ehk normaalse meeleolu saavutamine ja hoidmine. Tulemusteni jõutakse ravimite, psühhoteraapia ja vajadusel paari- või pereteraapia abil.“

Enamasti kujuneb bipolaarne häire välja hilistel teismeaastatel või varases täiskasvanueas. Statistika näitab, et vähemalt pooled diagnoositud juhtumitest saavad alguse enne 25. eluaastat. „Eesti olukord ei erine oluliselt teistest maadest. Haigestumus erinevat tüüpi bipolaarsetesse häiretesse on ligikaudu 4% elanikkonnast. Probleem on ikkagi see, et häire ilmnemise ja ravi alguse vahel on sageli 5-10 aastane nihe. Oluline on patsientidele võimalikult kiirelt ravi anda,“ toonitab Jaanson. Esmakordset bipolaarse häire episoodi on raske kindlaks teha, kuna sümptomid võivad tunduda eraldi probleemidena ja mitte osana ühest tervikust. Bipolaarse häirega haige esimese astme sugulastel on haigestumise risk tervelt 8-18 korda suurem võrreldes üldpopulatsiooniga. Sarnaselt diabeedile ja südamehaigustele on bipolaarne häire krooniline haigus, millele peab tähelepanu pöörama terve elu vältel.

Nii bipolaarse häire kui teiste vaimsete probleemide üheks riskifaktoriks on ajukeemiat mõjutavad meelemürgid. „Häire tekkemehhanism pole veel kaugeltki selge, nii et kindlaid riskitegureid on raske välja tuua. Kindlasti aitab psüühikahäirete tekkele kaasa mõnuainete ja eeskätt kanepi tarvitamine. See on noorte hulgas levinud ja aine tarvitamise riski alahinnatakse,“ tõdeb Jaanson.

Kogenud psühhiaater jääb patsientide väljavaadete osas positiivseks. „Tänapäeva võimaluste juures on bipolaarne häire hästi ravitav. Koostöös patsiendi ja tema lähedastega on võimalik vältida elukvaliteedi langust, säilitada normaalset meeleolu ja täisväärtuslikku toimimist.“

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: www.health.com

Mis juhtub, kui mul on seenhaigus?

Katkised varbavahed, ehmatava välimusega küüned ja ketendav nahapind annavad märku levinud seeneprobleemist.

Kes mind ründavad?
Seenhaiguseid tekitavad eri liiki pärmid ja seened. Need mikroorganismid põhjustavad mitmesuguseid haiguseid. Põhisüüdlased on dermatofüüdid ja pärmseened. Viimased pole küll ainsad haigustekitajad, kuid moodustavad valdava enamuse. Harva põhjustavad naha- ja küünepõletikke hallitusseened.

Mis haiguseid tekitavad?
Pärmseened ehk Candida elutsevad tavaliselt nahal ja limaskestadel haigestumisohtu tekitamata. Probleemid kerkivad esile pärmseente liigsel paljunemisel, mille tulemusel tekib põletik nimega kandidoos. Üks levinumaid vorme on tupeseen, mida iseloomustab sügelus, kipitus ja ebameeldiv voolus.  Dermatofüütia on seenhaigus, mille võib saada teiselt inimeselt, ümbritsevast keskkonnast või isegi loomadelt. Dermatofüüdid kasutavad toiduks naha sarvainet ning kahjustavad küüsi, nahka ja juukseid. Need seened vajavad paljunemiseks sooja ja niisket keskkonnda. Seetõttu on varbavahed ja kubemevoldid üks ohustatumaid piirkondi. Jalaseene tunneb tavaliselt ära 4-5 varba vahel esinevate sügelevate villide järgi, mis aja möödudes levivad teistesse varbavahedesse. Nahk hakkab ketendama ja varvaste vaheline nahk hakkab kihiti eemalduma. Pindmist seennakkust tekitab ka pärmseen, mis avaldub tihti pruunikaspunaste täppidena ülakehal.

Mis aitab haigustele kaasa?
Soodustavad tegurid ei põhjusta otseselt seenhaigust, ent aitavad mingil moel selle tekkele kaasa. Näiteks kroonilise haiguse tõttu immuunsüsteemi hõivatusest tingitud organismi üldise vastupanu langus lihtsustab kergemate haiguste esinemist. Esmatähtis on igapäevaselt hügieeni eest hoolitseda. Põhiliselt loob seenhaiguste tekkele soodsama keskkonna umbsete jalanõude kandmine, niiskes ja soojas keskkonnas viibimine ning intensiivselt spordiga tegelemine. Aktiivne spordi tegemine seetõttu, et küüntele võivad tekkida mikrotraumad ja higistamine loob seentele parema keskkonna. Antibiootikumide kasutamine soodustab muuhulgas pärmseente vohamist seedetraktist ja tupepõletiku teket.

Kuidas toimub ravi?
Sümptomite ilmnemisel tasub konsulteerida perearstiga, kes võib nahaarsti juurde saata või minna erakliinikusse otse eriarsti jutule. Seenhaiguse ravi ei toimu paari päevaga, vaid vajab mitmeid nädalaid või teatud juhtudel isegi kuudepikkust kuuri. Nimelt on ravi eesmärk hävitada eosed täielikult ja esmased paranemistunnused on alles pool võitu. Kaasuvate küünekahjustuste puhul on väliste tunnuste täielik paranemine individuaalse kestusega. Õigeaegne ravi on tähtis, sest unarusse jäetud haigus võib levida teistesse kehapiirkondadesse, tekitada mitmesuguseid tüsistusi ja kujutada ohtu teistele inimestele.

Kas on võimalik seenhaiguseid vältida?
Mitte ühegi haigusega pole võimalik riski absoluutse nullini viia, aga üht-teist kasulikku on võimalik seenhaiguste vältimiseks ise ära teha. Seenhaiguste ennetamisel on tähtis mitte kasutada teiste inimeste jalanõusid ja käterätte, sest haigustekitajad võivad just sel moel levida. Kõikides pesemisruumides tuleb kasutada desinfektsioonivahendit. Avalikes ujulates, saunades ja spordiklubi riietusruumides liikumisel on kasulik kanda vastavaid jalanõusid. Tark tegu on maniküüri- ja pediküüritarbeid teistelt mitte laenata ega enda omasid edasi anda. Otseste kaitsevahendite alla kuuluvad näiteks erinevad pulbrid ja pihustid, millega saab jalgu desinfitseerida. Jalgu tuleb pesemise järgselt korralikult kuivatada ja vältida nende hõõrdumist, et alandada riski mikrohaavandite tekkeks.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: Wikipedia.

Päikesest pakatavad puuviljad

Päikeselistel väljadel kasvatatud tsitruselised on tõelised tervisepommid, millega sobib enda tervist aastaringselt turgutada.

Tsitrusviljad on happelised puuviljad, mis on enim teada-tuntud kõrge C-vitamiini sisalduse poolest. Happeviljadeks kutsutavad tsitruselised ei ole meeldivad vaid aroomi ja maitse tõttu. Mahlakad fruktid sisaldavad mitmeid tervisele kasulikke mikrotoitaineid ning neist puuduvad rasvad, kolesterool ja naatrium. Siiski peab teatud terviseprobleemide puhul tsitrusviljade tarbimisega väga ettevaatlik olema.

Algupäraselt Kagu-Aasiast pärit apelsinid sisaldavad hulgaliselt flavonoide, mis on inimorganismile tervistava toimega. Muuhulgas leidub viljades hesperidiini, mille tarbimine võib leevendada kõrgvererõhutõve sümptomeid. Samuti on uuringute tulemused näidanud, et herperidiinil on põletikuvastaseid toimeid. Apelsin on suurepärane C-vitamiini allikas, sest juba üks keskmise suurusega vili võib katta täiskasvanu päevase C-vitamiini vajaduse. See on tähtis, kuna C-vitamiin on üks peamiseid vesilahustuvaid antioksüdante. Antioksüdantne tegevus kaitseb valke, rasvu, süsivesikuid ja nukleiinhappeid (DNA, RNA) vabade radikaalide kahjuliku toime eest. Vabade radikaalide rakusisene mõju on eriti markantne, sest nende tegevuse tagajärjel võivad DNAs tekkida mutatsioonid. Seedeelundkonnas toimub eriti kiire rakkude uuenemine, mistõttu DNA mutatsioonide vältimine aitab ennetada vähiriski. Just seetõttu on C-vitamiini toimet seostatud soolevähi riski alanemisega. Rasedad ja imetavad emad vajavad teistega võrreldes suuremaid C-vitamiini koguseid. Ka suitsetajatel on suurem C-vitamiini vajadus. Apelsinide vitamiinisisaldus varieerub olenevalt liigist ja kasvatuspiirkonnast.

Keskmise suurusega apelsin võib katta päevase kiudainete vajaduse kuni 12% ulatuses. Kiudainete tarbimine aeglustab glükoosi imendumist, mis aitab omakorda veresuhkru taset normis hoida. Lisaks soodustavad kiudained kolesterooli väljutamist organismist ning hoiavad eemal kõhukinnisust.

Apelsinides ja teistes tsitrusviljades sisalduvad limonoidid võivad aidata mitmete vähivormide arengu vastu. Teadlased on avastanud, et inimorganism omastab suurema vaevata eriti pikatoimelist limonoidi nimega limoniin. Tsitrusviljades on limoniin haakunud glükoosi molekuliga. Seedimisel lõhestub suhkru molekul, andes rohelise tule limoniini kaitsvale tegevusele. Eksperimentide käigus on selgunud, et limoniini võib katsealuste kehast leida isegi päeva möödudes pärast selle tarbimist. Limoniini püsivus aitab seletada, miks tsitrustes sisalduvad limonoidid on arvestatava vähivastase toimega. Üldjoontes kestab teiste looduslikult esinevate vähi arengut takistavate toitainete aktiivsus lühemat aega. Rohelises tees ja šokolaadis esinevad fenoolid säilitavad inimkehas aktiivsuse vaid 4-6 tunniks.

Greibi roosa ja punase värvitooni põhjustajaks on karotenoidide klassi kuuluv lükopeen. Tihti esinevate karotenoidide uurimisel on tehtud kindlaks, et just lükopeen on tõhusaim relv vabade radikaalide vastu. Kõige rohkem lükopeenirikkaid vilju tarbivatel meestel esines 82% võrra vähem eesnäärmevähki kui skaala teises otsas olevatel sookaaslastel. Peale selle on täheldatud lükopeeni silmapaistvat mõju kopsu- ja maovähi ennetamisele.

Greibid sisaldavad pektiini, mis võib aeglustada ateroskleroosi arengut ja alandada vere kolesteroolitaset. Iisraeli teadlaste poolt tehtud uuringus võrreldi punaseid ehk verigreipe ja kollaseid greipe. Punased viljad sisaldasid rohkem fenoole ja teisi bioaktiivseid aineid ning alandasid kuu aja jooksul nähtavalt „halva kolesterooli“ taset. Lisaks soodustavad greibis sisalduvad ained maksaensüümide tööd. Mürkained väljuvad ensüümide tegevuse tulemusena kehast efektiivsemalt ja organismi jääb vähem toksiine.

Sidrunid toimivad kehas diureetiliselt, mistõttu on neid rahvameditsiinis kasutatud neerude ja uriiniteede jääkainetest puhastamiseks. Need hapud tsitruselised aitavad vähendada paistetust, põletikke ja turseid. Antiseptiliste toimega sidruniõli kasutatakse rahustava toime tõttu ning kehast mürkainete väljutamiseks. Angiini leevendamiseks juuakse ja loputatakse kurku veega lahjendatud sidrunimahlaga.

Ole ettevaatlik!

Tsitruseliste tarbimine on vastunäidustatud mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi ning tsitrusviljadest tingitud allergia puhul. Kroonilist soole põletikku põhjustava Crohni tõve korral on samuti tsitrusviljad keelatud toiduainete nimekirjas. Hapukad fruktid tasub kõrvale jätta ka soole põletike ja mao liighappesuse korral.

Tsitrusvilju peab alati hoolikalt pesema, kuna vilju töödeldakse enne transportimist tugevate säilitusainetega. Enamasti kaetakse vilja pealispind parema säilitamise eesmärgil vahaga, mille koostises ja naturaalsuses ei saa kunagi kindel olla. Võimaluse korral on kasulik eelistada mahepõllundusest pärit puuvilju.

Värskendav troopikasmuuti

200 g maitsestamata jogurtit

2 keskmist banaani

100 ml apelsini täismahla

2 spl mett

Mikserda kõik koostisained blenderi või saumiksri abil ühtlase konsistentsiga joogiks.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt:addorganicgardening.com

Miks ma olen väsinud?

Väsimuse taga ei pruugi peituda vaid pikad tööpäevad ja stressirohke elu.

Kõigil on raskemaid päevi ja perioode, mille möödudes on väsimustunne täiesti loomulik. Keha ja vaim vajavad pingutuse lõppedes turgutavat puhkust. Püsival väsimustundel võib olla palju põhjuseid, millest enim levinumatest oleme teinud ülevaate. Siiski tasub kroonilise väsimuse puhul küsida nõu perearstilt, kes teeb vajadusel täiendavaid uuringuid.

1. Liiga vähe või liiga palju und

Loomulikult viib krooniline magamatus väsimuseni, kuid samamoodi võivad mõjuda üleliigsed voodis veedetud tunnid ja passiivselt veedetud päevad. Keskmisele täiskasvanule piisab kaheksast unetunnist öö kohta. Samuti mängivad unetsüklid rolli selles, millise tundega üles ärgatakse. Tavaliselt kestab üks unetsükkel neli tundi. Tsükli lõpus üles ärkamine jätab värskema enesetunde. Leidub inimesi, kes arvestavad unetsüklite kestvust ja määravad nende põhjal hommikuse äratuse aja.

2. Kofeiini üleküllus

Kohv ja energiajoogid aitavad lühiajaliselt väsimustunnet leevendada, kuid pikaajaliselt suurendavad need roidumust veelgi rohkem. Kroonilise väsimuse korral on tark tegu kofeiinist järk-järgult loobuda. Äkilise mahajätmise korral võib enesetunne liialt kehvaks muutuda ja ilmneda võivad kerged võõrutusnähud. Koguste järjepidev vähendamine viib võiduka lõpuni.

3. Aneemia

Rauavaegusaneemia sümptomite hulka kuuluvad kahvatu nahk, väljalangevad juuksed, keskendumisvõime puudumine ja püsiv väsimustunne. Rauavaeguse põhjuste alla kuuluvad nii rauavaene toit kui raua kadu verejooksude korral. Seega on aneemiakahtluse korral tähtis arsti juurde minna, et selgitada välja tekkepõhjused ja panna paika raviplaan.

4. Krooniline väsimussündroom

Võib juhtuda, et kestev väsimus ei ole otseselt seotud ühegi seisundi ja haigusega. Sündroomi termini üle on viimastel aastakümnetel meditsiinivaldkonnas palju vaieldud. Kui arst ei suuda leida allaandmatule väsimusele teist diagnoosi, siis võib lõppotsuseks jääda krooniline väsimussündroom. Sündroomil võib olla teisisi sümptomeid nagu lihasvalud ja mäluhäired.

5. Diabeet

Diabeedikud maadlevad enne ravi saamist sagedasti rusuva väsimustundega. Lisandud võivad janutunne, tihe urineerimine ja kaalulangus. Suhkruhaigust on võimalik diagnoosida vereanalüüsi abil.

6. Depressioon

Tüdimusele, rõhuvatele emotsioonidele ja kurbustundele võib depressiooni käigus esineda tunne nagu energiat oleks kõvasti vähemaks jäänud. Depressiivne seisund häirib normaalseid unerütme. Nii võib vähese unega öö tekitada päeval veelgi väsinumat tunnet.

7. Ärevushäired

Iseenesest on lühiajaline ärev meeleolu täiesti loomulik, kuid leidub inimesi, keda kimbutab ärevustunne pidevalt. Pideva muretsemise ja ärrituvusega kaasneb tihtilugu väsimustunne, kuna organism on pidevast stressiseisundist kurnatud.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: ineedmotivation.com

Dieet armastuse pealinnast

Pariisi dieedina tuntuks saanud neljaosaline toitumisplaan ei jäta tähelepanuta saavutatud kaalunumbri hoidmist. Dieedi looja sõnul lausa terveks eluks!

Prantsuse arst Pierre Dukan on omanimelist dieeti tutvustanud laiadele rahvahulkadele juba üle kolmekümne aasta. Tema ettevõtmises toimus läbimurre 2000. aastal, kui ta avaldas raamatu „Dukani dieet“. See toitumisjuhis jõudis tuhandete prantslannadeni, kes olid tulemustega rahul ja soovitasid seda sõbrannadelegi. Lumepall hakkas veerema ja dieedikava turundajad väidavad, et tänaseks on see aidanud tervelt viiel miljonil prantslasel kaalust alla võtta. Muuhulgas on meedias teada andnud „Pariisi dieediks“ ristitud toitumisplaani kasulikkusest laulja Jennifer Lopez ja modell Giselle Bundchen. Küll aga Põhjamaadesse ja Eestissegi on see fenomen jõudnud alles viimaste aastate jooksul.

Rünnakufaas

Dukan on loonud dieedile neli faasi. Esimene neist on rünnakufaas, mis kestab 5-10 päeva. Selle tulemusel võib loota 2-3 kilogrammi kaotamisele ilma lihasmassile mõju avaldamiseta. Kõrge valgusisaldusega dieedi puhul on eriti tähtis jälgida, et päevas tarbitava vee kogus ei jääks liialt madalaks. Kuuri ajal peab tarbima päevas üle 1.5-2 liitri vett. Samuti soovitatakse süüa päeva jooksul poolteist supilusikatäit kaerakliisid. Need võivad olla pudru kujul, jogurtiga segatud või lisatud piimakokteili. Valgurikkad toiduained ei sisalda palju kiudaineid ja võivad tekitada kõhukinnisust. Kaerakliide tarbimine aitab vältida kaasnevaid kõhuprobleeme. Esimene faas ei ole küll treeninguvaba, kuid soovituslikuks tegevuseks on vähemalt 20 minutit kestev jalutuskäik. Nimelt võib rünnakufaasi kestel intensiivsemalt treenides organismile liiga teha.

Kokkuvõtlik ülevaade lubatud toiduainetest

Veise-, vasika- või küülikuliha

Kana- ja kalkuniliha (ilma nahata)

Madala rasvasisaldusega taisink

Veise, vasika või kana maks

Igasugune kala (v.a. konserveerituna õli või kastme sees)

Karbid ja koorikloomad

Munad (kuni kaks päevas, munavalgeid piiramatult)

Piimatooted (madala rasvasisaldusega, alla 2%)

Magustajad (v.a. fruktoosil põhinevad), äädikas, sinep, vürtsid, maitsetaimed, küüslauk, sibul, sidrunimahl (ainult maitsestamiseks), vähestes kogustes suhkruvaba ketšup ja suhkruvaba närimiskumm

Lubatud joogid

Vesi kraanist või pudelis nii gaasiga kui ilma

Tee ilma suhkruta, kuid magustajate kasutamine on lubatud

Taimeteed

Kohvi ilma suhkruta

Suhkruvabad karastusjoogid nagu Pepsi Diet ja Coke Zero

Näidismenüü

Hommikusöök

2 lõiku kanafileed

Madala rasvasisaldusega kodujuust

Soe jook

Lõunasöök

Aurutatud kala ürtidega

Krevetid

Õhtusöök

Lõhesupp

Kaalulangetus

Äkilisele rünnakule järgneb rahulikum faas, mida nimetatakse kaalulangetuse perioodiks. Sel ajal on tähtis jõuda isikliku eesmärgina püstitatud kaalunumbrini. Preemiaks esimese faasi läbimise puhul on nüüdsest lubatud igal teisel päeval süüa valguallikate kõrvale köögivilju. Kaalulangetus võib esimese järsu muutusega aeglasem tunduda, ent tasub meeles pidada, et tervise seisukohast polegi kasulik liiga kiiresti kaalu kaotada.

Teise faasi juures on kolm võimalikku viisi, kuidas värskeid vilju toitumiskavasse juurutada. Esimene võimalus on ülepäeviti ehk süüa ühel päeval ainult valgupõhiseid toite ja järgmisel täiendada menüüd köögiviljadega. Teine võimalus, mis võib raskemaks osutuda, on teha järjest viis valgurikast päeva ja viis segupäeva. See nõuab rohkem motivatsiooni ja järjekindlust. Vanadele ja nõrgema tervisega inimestele sobib kaks valgurohket päeva, millele järgneb viis segatoidulist päeva. Küll aga ei kaasne viimasega juba lühiajaliselt nähtavat kaalukaotust. Muuhulgas võib tarbida segapäeval brokolit, kõrvitsat, seeni, spinatit, tomateid, kurki, sellerit, rediseid ja teisi köögivilju.

Teise faasi omapära on seegi, et kaerakliide kogus on muutunud kaheks suureks supilusikatäieks. Igapäevaselt on tarvis teha kiirkõndi vähemalt 30 minutit. Köögiviljade lubamine ei tähenda, et valgurikkaid toite peaks kõrvale jätma. Neil päevil peaks samuti piisavalt tähelepanu pöörama lihale, kalale jms.

Näidismenüü segapäevaks

Hommikusöök

Munapuder sibula ja seentega

Kodujuust

Lõunasöök

Küpsetatud heeringas baklažaani ja vürtsidega

Õhtusöök

Kanasupp sibula ja selleriga

Kinnistamisfaas

Lõpuks on unistuste kaalunumber käes. Ettevaatust, nüüd on kõige suurem oht, et tehtud pingutused lähevad luhta! Vasturünnakuks mõtles Dukan välja kinnistamisfaasi, mille sihiks on kaalu hoidmine, mitte selle langetamine. Seepärast võib kolmandas faasis lubada endale üht-teist paremat, mis eelnevate perioodide puhul ei tulnud kõne allagi.

Kõige tähtsam reegel kolmanda faasi juures on see, et iga kaotatud kilo kohta peab seda plaani järgima 10 päeva. Kümne kilo kaotamisel peab kolmanda faasi reeglitest kinni pidama veidi üle kolme kuu. Lisaks eelmistes faasides lubatud toiduainetele võib nüüdsest süüa leiba, puuvilju, juustu ja teatud süsivesikurikkaid toite.

Päevas võib süüa ühe portsjoni puuvilju ja marju, kuid nende hulka ei kuulu banaanid, kirsid ja kuivatatud puuviljad. 1 portsjon tähendab muuhulgas ühte õuna, pirni või apelsini, peotäit marju, paari ploomi jne. Peale fruktide võib päevas süüa kaks viilu täisteraleiba. Nüüdsest on lubatud 40 grammi juustu päevas, kuid vältima peaks kitsejuustu, camemberti ja roqueforti. Tärkliserikkaid tooteid tohib süüa kaks portsjonit nädalas, ent siiski soovitatakse vältida valget riisi ja kartuleid. Nende asemel sobib kõige paremini täisterapasta, pruun riis, läätsed või oad. Ühe korra nädalas võib süüa väherasvast sea- ja lambaliha.

Kolmas faas eristub eelmistest kõige selgemalt pidusöökide poolest, mida võib endale kaks korda nädalas lubada. Pidusöögiks võib süüa ükskõik, mida hing ihaldab. Sobivad nii pitsa, friikartulid kui jäätis. Tähtis on meeles pidada, et lubatud on ühe pidusöögi kohta vaid üks tavaline portsjon meelehead. Ühest jäätisest ei tohi saada kahte või enamat. Magusa või väikese kiirtoidu asemel võib pidusöögiks lugeda ühe klaasitäie veinigi. Loomulikult pole pidusöögi võimaluse kasutamine kohustuslik. Ühel päeval nädalas peab meelde tuletama esimese faasi reeglid ja sööma ainult valgurikkaid toiduaineid, mis sel perioodil lubatud olid.

Tasakaalufaas

Neljandasse faasi jõudmine tähendab nii soovitud kaalunumbri nimel võitlemise kui selle hoidmise raskuste seljatamist. Viimase faasi reeglid on mõeldud dieeditatajat saatma ülejäänud eluks. Mitte piirangutena, vaid hoopis kasulike juhtnööridena, kuidas püsivalt soovitud kehakaalu hoida.

Ühel kindlal päeval nädalas tuleb süüa ainult valgurikkaid toiduaineid. Kasulik on valida kindla nädalapäeva ja seda mitte iga paari nädala tagant muuta. Nii on võimalik tekitada jätkusuutlikke harjumusi.

Hoia keha aktiivsena! See ei tähenda, et peaks ette võtma eriliselt intensiivset treeningkava. Igapäevased valikud mõjutavad meie füüsilist vormi. Muuhulgas saab valida lifti asemel treppidest liikumise ja eelistada poodi jalutamist sinna autoga sõitmise asemel.

Igapäevane kaerakliide tarbimine aitab kaasa seedetegevusele ja tekitab kiiremini täiskõhutunnet. Just selliste kiudainerikaste toodete tarbimine aitab vähendada ebatervislikku näksimist.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: www.anderson-tours.co.uk

Vetikad toidulauale!

Eesti suuremates toidu- ja ökopoodides leidub üllatavalt lai valik erinevaid vetikaid ja nendest valmistatud tooteid. Anname ülevaate kolmest kõige enam saadaval olevast vetikast.

Spirulina

„Supervetikaks“ nimetatud spirulina ehk sini-rohevetikas on kasutusel kõikvõimalikes toidulisandites. Sellest väikesest veetaimest tehtud tooteid on võimalik leida isegi apteekidest. Väidetavalt on tegu ühe rikkaima loodusliku klorofülli allikaga. Lisaks sisaldab spirulina rauda, tsinki ja magneesiumi ning vitamiinidest A-vitamiini ja B-grupi vitamiine. Vetikas on valgurikas (keskmiselt 65%), mistõttu on see atraktiivne valik taimetoitlastele, kes soovivad menüüsse lisada rohkem taimset proteiini. Spirulinast jahvatatud pulbriga võib rikastada tervisesmuutisid või anda lisaväärtust kookidele, salatitele ja erinevatele taignatele.

Nori

Röstitud nori vetikast valmistatud lehed kuuluvad vaieldamatult sushi valmistamise kunsti juurde. Suur osa sushirestoranide poolt pakutavatest suupistetest sisaldavad norit, kuna sellega on mugav riisi ja mereande pakkida suupäraseks ampsuks. Briti akadeemilises toitumisajakirjas avaldatud uuringu tulemused näitavad, et sagedalt norit tarbivatel naistel esineb vähemal määral rinnavähki. Sarnaselt teistele vetikatele sisaldab nori parajas koguses rauda ja muid mineraalaineid, kuid erinevalt spirulinast leidub nori lehtedes ka C-vitamiini.

Wakame

Jaapani pruun merevetikas wakame sobib suurepäraselt suppidesse, salatitesse, kastmetesse ja erinevatesse köögiviljaroogadesse. Hokkaido ülikooli teadlased on avastanud, et pruunvetikale värvust andev fukoksantiin võib kaasa aidata kaalukaotusele. Ainet tarvitanud närilised kaotasid tervelt 10% kehakaalust, mis andis uurijatele lootust, et tegu võib olla potentsiaalse salenemispreparaatide toimeainega. Loomulikult ei asenda wakame tarbimine tervislikke ja kaalukaotust tingivaid eluviise ning uurijate väited vajavad edasist kontrollimist.

Nimekiri Kaubamaja poolt pakutavatest vetikatoodetest:

1)      Spirulina. Toidulisand. Magedavee vetikas. Jahu.

2)      Spirulina, taruvaik, mesi – segu.

3)      Spirulina, mesi – segu.

4)      Spirulina 10  tumedas  šokolaadis - batoon

5)      Spirulina 16 tumedas  šokolaadis - batoon

6)      Norilehed- kuivatatud vetikad (3 eri firmat)

7)      Mererohi Wakame seesami seemnetega - salat

Elutähtis kõhunääre

Kõhunääre on meile tõeliselt tähtis elund, millele hakatakse tavaliselt tähelepanu pöörama alles tõsiste probleemide tekkimisel.

Enamasti ei ole inimesed kõhunäärme tegevusest teadlikud, kuniks on sellega kõik korras. Kahjuks on see nii, sest tegelikult on kõhunääre üks elutähtis ja asendamatu osa seedesüsteemist, mille kahjustumine viib tõsiste tervisehäireteni.

Kõhunääre ehk pankreas on ca 15 cm pikkune pikliku kujuga nääre, mis asub sügaval mao ja maksa taga. Pankreas koosneb näärmekoest ja juhade süsteemist. Kõhunääre eritab seedimiseks vajalikku nõret ja see kogunebki juhasse. Kõhunäärmenõre liigub koos sapinõrega kaksteistsõrmiksoolde. Ühe ööpäeva jooksul eritab kõhunääre aluselist vedelikku tervelt 0,5-2 liitrit. See sisaldab ensüüme, mis aitavad kõiki tähtsamaid toitaineid lõhustada. Lisaks muudele funktsioonidele toodab kõhunääre viite hormooni, millest kindlasti tuntuim on insuliin. See hormoon aitab glükoosil imenduda verest läbi rakukestade rakkudesse. Insuliini puudumisel jäävad rakud ilma toiduta.

Pankreatiit on põletikuline haigus, mille korral kõhunääre ei ole võimeline tavapäraselt funktsioneerima. Põhjuste hulgas võib olla nii põletikuline protsess, ülekoormus kui ka elundile põhjustatud füüsiline trauma. Ägeda pankreatiidi kõige levinumad sümptomid on kõhunäärme piirkonnas esinev valu, mis võib kiirata selga. Tihtilugu lisandub sellele iiveldus, oksendamine ja isegi kõhulahtisus. Teatud juhtudel võib esineda ohtlikku vedelikupuudust, kuna keha üritab lahti saada mürkidest ja üleliigsetest ensüümidest.

Inimene võib tunda end ühel hetkel parima tervise juures ja juba lühikese aja möödudes muutub enesetunne väljakannatamatuks. Mis ikkagi võib põhjustada ootamatult esinevat ägedat pankreatiiti?

„Kõhunäärme haiguse puhul on juhtivaks põhjuseks küll alkohol, aga rasvane toit raskendab olukorda,“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog Külliki Suurmaa. „Patsiendid kaebavad tavaliselt tugevat ja vöötaolist valu ülakõhus, millele lisanduvad muud sümptomid. Äge pankreatiit on raske haigus, mistõttu patsiendid viibivad sageli kirurgia osakonnas ja saavad intensiivravi.“

Sapikivid võivad põhjustada kõhunäärmes põletikku, kuid nende eemaldamine võib harval juhul samuti pankrease šokiseisundisse viia. „Pankreatiit võib esineda igas vanuses, kuid sagedamini diagnoositakse seda meestel, kes langevad 20-40 aastaste vanusegruppi. Naistel esineb seda harvem, kuid üldiselt on kõhunäärme probleemid vanusest ja soost sõltumatud. Küll aga esineb naistel meestega võrreldes sapikivisid tihemini ja sellest omakorda võib olla tingitud pankreatiit,“ kommenteerib Suurmaa.

Alkoholi tarbimine teeb lisatööd nii kõhunäärmele kui maksale. Teatud ensüümide üleliigne tootmine võib viia pankrease seisundisse, mis on kehale äärmiselt kahjulik. Lühikese aja jooksul suure hulga alkohoolsete jookide tarbimine võib olla ägeda pankreatiidi põhjustajaks. Füüsiline trauma kõhunäärmele ja ümbritsevatele organitele võib samuti viia põletikulise protsessini. Pankrease vigastused võivad tekitada järske muutusi toodetavates ensüümides, mistõttu mõjutab see kahjulikult tervet keha. Steroidide ja teiste hormoonidel põhinevate ainete kasutamine võib mõjutada pankrease töötamist. Üks steroidide kõrvalmõjusid on kõhunäärme kahjustamine, kuna elund aitab eemaldada üleliigseid koguseid organismist. Mumps on levinud haigus, mille põhilise riskigrupi hulka kuuluvad väikelapsed. Haigus levib läbi piisknakkuse ja võib mõjutada kõhunäärme tööd.

Siiski on põhjustest kõige levinum alkohol ja seda eriti koostoimel liigselt rasvarikaste toiduainete tarbimisega. Ägedal kujul esinev kõhunäärme põletik võib ebapiisava ravi või muude põhjuste tõttu muutuda krooniliseks haiguseks. Loomulikult võib alkoholist tingitud pankreatiidi korral tõukepõhjuseks olla kangete jookide kuritarvitamise jätkamine. „Kui äge pankreatiit muutub krooniliseks, siis toimuvad pankrease koes püsivad muutused, näiteks ilmnevad fibroosi tsüstid,“ selgitab Suurmaa. „Selle tulemusel võivad patsientidel esineda häired nii sise- kui välissekretsioonis.“ Haiguse kulgedes võib hakata kimbutama diabeet, püsiv kõhulahtisus ja rasvade mitte seedimine. Nii ägeda kui kroonilise pankreatiidi puhul võivad kahjustada saada teised elundid nagu kopsud, neerud ja süda.

Haiguse diagnoosimiseks tehakse mitmeid protseduure, kuid esmaste hulka kuuluvad vere- ja uurinianalüüs. Seda tehakse pankrease poolt toodetava ensüümi amülaasi hulga kindlaks tegemiseks. Nii ultraheliuuring kui kompuutertomograafia annavad hinnangu kõhunäärme seisundi kohta. Samuti on võimalik teha endoskoopiline uuring, mille käigus uuritakse kõhunääret maosondi, peenikese toru ja kontrastaine abil. Selle uuringu käigus on võimalik teha biopsia, mis tähendab kõhunäärmest mikroskoopilise näidistüki võtmist. Kui kahtlustatakse, et krooniline pankreatiit on põhjustanud diabeeti, siis määratakse kindlaks veresuhkru tase.

„Tähtis on pidada rasvavaest dieeti ja hoiduda täielikult alkoholi tarbimisest. Ravi käigus antakse kõhunäärmele puhkust, piiratakse toitumist ja pakutakse tilkinfusioonravi,“ räägib Suurmaa pankreatiidi ravivõimalustest. „Kroonilise pankreatiidi haigetel soovitame vajadusel seedefermentide tarvitamist, et toetada seedimise parandamist.“ Pikaldase pankreatiidi puhul peaks toiduvalik olema pigem valgurikas ning rasva- ja süsivesikutevaene, et anda kõhunäärmele väiksemat koormust.

Kõhunääre ja diabeet

Diabeet ehk suhkruhaigus on lahutamatult seotud kõhunäärmega. Kui inimene on äsja söönud, siis lagunevad seedetraktis süsivesikud glükoosiks, misjärel imendub glükoos verre. Normaaltingimustel eritab kõhunääre glükoositaseme tõusule vastaval hulgal insuliini. Tegu on hormooniga, mida vajavad rakud glükoosi kasutamiseks. Terve inimese organismis langeb vere glükoositase endisele nivoole ligikaudu 3-4 tunni möödudes, ent suhkruhaigel seda ei toimu.

Haigust saab jaotada I ja II tüübi diabeediks. I tüübi põhjuseks on kõhunäärme insuliini tootvate rakkude kahjustus, mille puhul on kindlaks tehtud pärilikkuse soodustav mõju haiguse tekkele. See tüüp on ravitav insuliiniga, mis tähendab suure osa patsientide jaoks igapäevast süstimist. Enamik diabeedi juhtusid langeb II tüübi alla, mida iseloomustab insuliini nõrk toime. Insuliini eritub piisavalt, ent vere glükoosisisaldus jääb pikaks ajaks kõrgeks. Loomulikult kaasnevad sellega tüsistused nagu veresoonte kahjustus ja närvitundlikkuse vähenemine.

Rootsi ja USA teadlaste poolt läbiviidud uuringu tulemused on näidanud, et umbes 80% kõhunäärmevähki haigestunud patsientidest kannatab glükoositalumatuse või diabeedi all. See näitab, kuidas pankrease kahjustumine viib insuliini tootmise progresseeruva vähenemiseni, mis lõppeb suhkruhaigusega. Pankreatiit võib samuti kõhunääret sellises ulatuses kahjustada, et lõpptulemuseks on diabeedi põdemine.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: pancreas.uib.no

7 fakti kasulikust oliiviõlist

Vahemere dieedist tuntud oliiviõli on suurepärane lisand suvistele salatitele ja tervislikum alternatiiv teistele toiduõlidele.

1. Oliiviõli on tähtis osa Vahemere dieedist

Juba aastakümneid on uuritud Vahemere-äärsete riikide elanike toitumisharjumusi, mis mõjutavad positiivselt nende tervist ja eluiga. Lisaks kõigele muule mängib selles dieedis tähtsat rolli Lõuna-Euroopas ohtralt tarvitatav oliiviõli. Ameeriklaste poolt tehtud 10-aasta pikkune uuring näitas, et Vahemere dieet koos tervislike eluviisidega vähendas varajase surma riski tervelt 50% võrra. Toitumiseksperdid soovitavad päevas tarbida vähemalt kaks supilusikatäit oliiviõli. Tervistav mõju tuleb esile, kui asendada vähem mõjusad toiduõlid rafineerimata oliiviõliga. Tavapäraselt tarbitavale õlile pole mõtet soovitatavat kogust oliiviõli lisada, kuna see tõstab rasvade päevase koguse liialt kõrgeks.

2. Kõige kasulikum on külmpressitud õli

Oliiviõlisid jaotatakse eri kategooriatesse sõltuvalt tootmise viisist. Kõige rikkalikuma koostisega on esimese külmpressimise tulemusel saadud õli, mis kannab nime Extra virgin olive oil. Selles on säilinud kõikvõimalikud bioloogiliselt aktiivsed toitained. Teise pressimise käigus toodetav õli kannab silti Virgin. Järgmisena eemaldatakse lõhn ja värv, mida nimetatakse rafineeritud õliks. Vähese väärtusega on esimese pressimise jääkidest tehtud õli, kuhu pole kasulikku aineid eriti alles jäänud. Viimaks tehakse Extra light nime kandvat õli, mis on toitainete rikkuselt Extra virgin õliga võrreldes nagu öö ja päev.

3. Oliiviõlil on ebatavaline koostis

Oliiviõlil on iseäralik rasvade koostis. See on üks väheseid toiduõlisid, millest tervelt kolm neljandikku moodustab oleiinhape ehk omega-9 rasvhapped. Kõige lähemale monoküllastumata rasvhapete sisalduse poolest jõuab rapsiõli 60%-ga. Vastukaaluks sisaldab sojaõli 50% ja päevalilleõli ainult 20% monoküllastumata rasvhappeid. Uuringud on näidanud, et nende rasvhapete tarbimise kasv toob kaasa märkimisväärse „halva kolesterooli“ taseme languse organismis. Lisaks sellele on leitud seos oliiviõlis rikkalikult sisalduvate rasvhapete ja vererõhu langetamise vahel.

4. Kõiki oliiviõlisid ei tohi kuumutada

Extra virgin märgisega rafineeerimata õlid on küll kõige kasulikumad, kuid seda ainult salatites ja kuumutamata roogades kasutades. Rafineerimata õli ei sobi pikaajaliseks kuumutamiseks, kuna selle tulemusel moodustuvad vähki tekitavad ühendid. Küpsetamiseks sobivad eelkõige rafineeritud toiduõlid.

5. Oliiviõli on luudele kasulik

Siiamaani on teadlased piirdunud küll loomkatsetega, kuid oliiviõli tarbimist on seostatud kõrgema kaltsiumisisaldusega veres. Peale selle aitavad vähemalt kaks oliiviõlis sisalduvat polüfenooli kaasa luude moodustamisele. Kreeka naiste seas tehtud uuring näitas, et kõrge kala ja oliiviõli ning vähene punase liha tarbimine on seotud suurema luumassiga.

6. Õige säilitamine hoiab kasulikke omadusi

Valgus ja kuumus hävitavad oliiviõli antioksüdantseid omadusi. Eelista õli, mis on pakendatud tumeda klaasiga pudelitesse ning on poes paigutatud otsese päikesevalguse eest kõrvale. Tavaliselt säilib värskelt villitud oliiviõli 1-1,5 aastat. Liiga jahedas hoitud oliiviõli kristalliseerub, mistõttu muutub selle välimus ja konsistents. Õli kvaliteeti see ei mõjuta, ent vaatamata sellele on tasub vältida liiga suuri temperatuurikõikumisi.

7. Oliiviõli on hea seedeelundkonnale

Regulaarselt oliiviõli tarbivate rahvaste hulgas tehtud uuringud näitavad, et neil esineb vähem vähktõbe seedeelundkonnas, eriti mao- ja peensoole vähki. Vähivastased toimed tulenevad õlis sisalduvatest polüfenoolidest, millel on nii antioksüdantsed kui põletikuvastased omadused. Mõned polüfenoolid võivad vähendada kahjulike bakterite arvukust seedetraktis.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: abitofbeesknees.blogspot.com