Vahemere dieedist
tuntud oliiviõli on suurepärane lisand suvistele salatitele ja tervislikum
alternatiiv teistele toiduõlidele.
1. Oliiviõli on tähtis osa Vahemere dieedist
Juba aastakümneid on uuritud Vahemere-äärsete riikide
elanike toitumisharjumusi, mis mõjutavad positiivselt nende tervist ja eluiga.
Lisaks kõigele muule mängib selles dieedis tähtsat rolli Lõuna-Euroopas ohtralt
tarvitatav oliiviõli. Ameeriklaste poolt tehtud 10-aasta pikkune uuring näitas,
et Vahemere dieet koos tervislike eluviisidega vähendas varajase surma riski
tervelt 50% võrra. Toitumiseksperdid soovitavad päevas tarbida vähemalt kaks
supilusikatäit oliiviõli. Tervistav mõju tuleb esile, kui asendada vähem
mõjusad toiduõlid rafineerimata oliiviõliga. Tavapäraselt tarbitavale õlile
pole mõtet soovitatavat kogust oliiviõli lisada, kuna see tõstab rasvade
päevase koguse liialt kõrgeks.
2. Kõige kasulikum on külmpressitud õli
Oliiviõlisid jaotatakse eri kategooriatesse sõltuvalt
tootmise viisist. Kõige rikkalikuma koostisega on esimese külmpressimise
tulemusel saadud õli, mis kannab nime Extra
virgin olive oil. Selles on säilinud kõikvõimalikud bioloogiliselt
aktiivsed toitained. Teise pressimise käigus toodetav õli kannab silti Virgin. Järgmisena eemaldatakse lõhn ja
värv, mida nimetatakse rafineeritud õliks. Vähese väärtusega on esimese
pressimise jääkidest tehtud õli, kuhu pole kasulikku aineid eriti alles jäänud.
Viimaks tehakse Extra light nime
kandvat õli, mis on toitainete rikkuselt Extra
virgin õliga võrreldes nagu öö ja päev.
3. Oliiviõlil on ebatavaline koostis
Oliiviõlil on iseäralik rasvade koostis. See on üks väheseid
toiduõlisid, millest tervelt kolm neljandikku moodustab oleiinhape ehk omega-9
rasvhapped. Kõige lähemale monoküllastumata rasvhapete sisalduse poolest jõuab
rapsiõli 60%-ga. Vastukaaluks sisaldab sojaõli 50% ja päevalilleõli ainult 20%
monoküllastumata rasvhappeid. Uuringud on näidanud, et nende rasvhapete
tarbimise kasv toob kaasa märkimisväärse „halva kolesterooli“ taseme languse
organismis. Lisaks sellele on leitud seos oliiviõlis rikkalikult sisalduvate
rasvhapete ja vererõhu langetamise vahel.
4. Kõiki oliiviõlisid ei tohi kuumutada
Extra virgin
märgisega rafineeerimata õlid on küll kõige kasulikumad, kuid seda ainult
salatites ja kuumutamata roogades kasutades. Rafineerimata õli ei sobi
pikaajaliseks kuumutamiseks, kuna selle tulemusel moodustuvad vähki tekitavad
ühendid. Küpsetamiseks sobivad eelkõige rafineeritud toiduõlid.
5. Oliiviõli on luudele kasulik
Siiamaani on teadlased piirdunud küll loomkatsetega, kuid
oliiviõli tarbimist on seostatud kõrgema kaltsiumisisaldusega veres. Peale
selle aitavad vähemalt kaks oliiviõlis sisalduvat polüfenooli kaasa luude
moodustamisele. Kreeka naiste seas tehtud uuring näitas, et kõrge kala ja oliiviõli
ning vähene punase liha tarbimine on seotud suurema luumassiga.
6. Õige säilitamine hoiab kasulikke omadusi
Valgus ja kuumus hävitavad oliiviõli antioksüdantseid
omadusi. Eelista õli, mis on pakendatud tumeda klaasiga pudelitesse ning on
poes paigutatud otsese päikesevalguse eest kõrvale. Tavaliselt säilib värskelt
villitud oliiviõli 1-1,5 aastat. Liiga jahedas hoitud oliiviõli
kristalliseerub, mistõttu muutub selle välimus ja konsistents. Õli kvaliteeti
see ei mõjuta, ent vaatamata sellele on tasub vältida liiga suuri
temperatuurikõikumisi.
7. Oliiviõli on hea seedeelundkonnale
Regulaarselt oliiviõli tarbivate rahvaste hulgas tehtud
uuringud näitavad, et neil esineb vähem vähktõbe seedeelundkonnas, eriti mao-
ja peensoole vähki. Vähivastased toimed tulenevad õlis sisalduvatest
polüfenoolidest, millel on nii antioksüdantsed kui põletikuvastased omadused.
Mõned polüfenoolid võivad vähendada kahjulike bakterite arvukust seedetraktis.
Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: abitofbeesknees.blogspot.com
Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: abitofbeesknees.blogspot.com
No comments:
Post a Comment