Mis juhtub purjus olles tegelikult?

Alkoholi tarvitades ei muutu ainult enesetunne, vaid joogi mõjust saavad osa kõik suuremad organid. Kuidas ikkagi alkohol meie keha mõjutab?

Mis põhjustab purjusoleku?

Joovet on selgelt tunda hetkest, kui alkohol hakkab peaaju tegevust mõjutama. Aju on jaotunud funktsionaalseteks osadeks, mille talitlustele hakkavad promilliga joogid koguste kasvades järk-järgult toimet avaldama. Alkohol muudab närvirakkude retseptorite omadusi ja häirib närviimpulsside ülekannet. Kõigepealt toimib alkohol käitumist reguleerivas aju osas. Seetõttu ei jälgi alkoholi tarbinud inimesed oma käitumist nagu tavaliselt ja muutuvad suhtlemisel avatumaks. Inimene võib tunda end võimekamana kui ilma alkoholita, ent see tunne on eksitav. Närvisüsteemi pidurdav toime tähendab ka seda, et tekivad häired olukorra adekvaatses tajumises ja mõtlemises. Järgmisena jõuab alkohol hipokampuseni, mis vastutab emotsioonide ja mälu eest. Kangete jookide koguste kasvades ei jõua maks alkoholi lõhustamisega järele. Seejärel hakkab alkohol häirima peaajus paikneva tasakaaluelundi tööd. Viimaks tekib eluohtlik olukord väga suurte koguste tarbimisel, sest alkohol jõuab aju hingamiskeskuseni ning inimene sureb alkoholimürgistuse tagajärjel.

Meeleolu sõltub joobeastmest

Kerge joove parandab enesetunnet ja alandab enesekriitikat. Kõrvalt vaadates tundub inimene lõbusam, jutukam ja hoolimatum. Liigutused muutuvad küll elavamaks, ent nende täpsus pole enam endine. Alkohol võib võimendada enne vägijoogi tarbimist domineerinud emotsioone. Keskmise joobeastme saavutamisel on kriitikameel sedavõrd alanenud, et tehtavaid tegusid võidakse hiljem kibedalt kahetseda. Meeleolu võib kõikuda ühest äärmusest teise. Raske joobe puhul on keeruline rääkida emotsioonidest, sest algab teadvuse hägunemine ning ümbritsevale reageerimine muutub aina pingutavamaks.

Alkohol ja seedeelundkond

Jook liigub pärast manustamist esmalt kõhtu, kust osa alkoholist imendub vereringesse. Alkohol ärritab kõhtu ja tõstab seedemahlade tootmist. Imendumata jäänud alkohol liigub edasi peensoolde, milles jätkub vereringesse neeldumine. Alkoholi joomine ja seedeelundkonda ärritavate ravimite (näiteks aspiriin) koos tarvitamine võib viia maohaavandite, gastriidi ja sisemise verejooksuni.

Alkohol ja süda

Alkoholi tarbimine mõjutab südame töö kiirust ja vererõhku. Mõned uuringud on näidanud, et väga mõõdukad alkoholi kogused võivad südamele kasulikud olla. Kindel on see, et keskmised ja suured alkoholikogused tõstavad märgatavalt südame- ja veresoonkonna haiguste riski.

Mõju ajule ja närvisüsteemile

Alkohol mõjub kesknärvisüsteemile depressandina ning vastupidiselt levinud arvamusele ei ole kanged joogid stimulaatorid! Pärast joomist võtab alkoholi ajuni jõudmine aega vaid 30 sekundit. Kesknärvisüsteemile avaldatav mõju ilmneb nii käitumise, tasakaalu kui koordinatsiooni muutumises. Üliraskes joobes inimesel võib hingamine seiskuda.

Alkohol ja maks

Seedetraktist verre imendunud alkohol jõuab esmalt maksa, kust algab alkoholi lõhustumine. Keskmiselt suudab maks toime tulla ühe alkoholiühikuga tunnis. Sellest rohkem tarbides hakkab alkohol kogunema verre ja kudedesse jäädes ümber töötlemist ootama. Mida sagedamini ja suruemad kogused alkoholi vereringesse jõuavad, seda suurem on kahjustav mõju erinevatele elundkondadele.

Mitu promilli?

0,01-0,06 – Füsioloogiline alkoholi sisaldus veres

0,07-0,19 – Toitumisest tulenev alkohol

0,20-0,49 – Alkoholi tarvitanud, ent kliiniliste tunnusteta

0,50-1,50 – Kerge joove

1,51-2,50 – Keskmine joove

2,51-3,00 – Raske joove

3,01-5,00 – Üliraske joove, mis on eluohtlik

5,00> – Surmav joove

Ilmunud ajakirjas Tervis pluss. Ekspert: Iisi Saame. Foto: ss.utpb.edu