Kas tõesti laktoositalumatus?

 

Mõistatuslike kõhuhädade taga võib peituda talumatus piimatoodetes peituva suhkru suhtes, mis annab endast kõhus ebameeldivalt märku.

Uuringute kohaselt ei suuda iga kolmas-neljas eestlane seedida laktoosi ehk piimasuhkrut. Levinumad sümptomid on kergesti märgatavad ja ära tuntavad, kuid tihtilugu leitakse neile valed põhjused. Tavaliselt võib piima joonud laktoositalumatuse all kannatav inimene tunda kõhugaase ja -krampe, iiveldust, puhitust ja keskmisest häälekamat seedetööd. Need võivad teha igapäevase elu raskeks katsumuseks. Inimestega suheldes, tööd tehes, sportides ja lihtsalt lõõgastudes on pea võimatu märatsevat seedimist kontrolli all hoida. Siiski ei tohi eelmainitud sümptomite esinemisel ainult piimajoomist lõpetada ning seejärel tervise paranemist ootama jääda. Tegu võib muuhulgas olla ka ärritunud soole sündroomi, gastroenteriidi, kõhukinnisuse või ravimite põhjustatud kõrvalnähtudega.

Tartu Ülikooli professor Selma Teesalu on asja uurinud ja tema andmetel ei talu piima 32% Lääne-Eesti, 24% Lõuna-Eesti ja 23% Saaremaa elanikest. Setumaal ei kannata piima kuni 52% elanikest! See sõltub suurel määral sellest, kui pikk on rahva piimatarvitamise ajalugu. Pikemaajalise tarbimise korral on ka suurem tõenäosus vajaliku ensüümi olemasoluks enamikul elanikkonnast. Vastupidiselt levinud arvamusele pole laktoositalumatus haigus ega allergia, vaid oma olemuse tõttu hoopis seedehäire. Piimasuhkur ehk laktoos on disahhariid, mis koosneb kahest lihtsuhkrust. Need on glükoos ja galaktoos, millest viimane esineb looduses puhtal kujul väga harva. Laktoos on tavalisest suhkrust tervelt viis korda vähem magus ning esineb ainult piimas ja piimatoodetes. Laktoosi lagundamine nimetatud lihtsuhkruteks toimub peensooles, kus ensüüm laktaas hoolitseb lõhustamise eest. Vajaliku ensüümi puudumisel jääbki laktoos verre imendumata ja liigub edasi jämesoolde. Sealses keskkonnas hävitavad bakterid piimasuhkru eri hapeteks ja gaasideks. Seesugune protsess tekitab eespool kirjeldatud vaevusi.

Arstijärjekorrad võivad olla pikad ja kinni pandud aega oodates saab laktoositalumatust kodutingimustes testida. See pole küll usaldusväärne, ent annab siiski märku võimalikust probleemist. Väldi paari päeva jooksul laktoosi sisaldavate toitude ja jookide tarbimist. Seejärel joo 2-3 klaasitäit piima. Poole tunni jooksul kõhuvalu või iivelduse tekkimine viitab laktoositalumatusele. Kõige levinum meditsiiline protseduur on võrdlemisi kerge ja koosneb kolmest osast. Esmalt mõõdetakse veresuhkru taset, seejärel peab patsient jooma laktoosi sisaldavat vedelikku ja viimaks tehakse uuesti kindlaks veresuhkru tase. Kui veresuhkur on pärast laktoosi manustamist tõusnud kõrgemale, siis ei ole probleem laktoosiga seotud. Teise protseduuri käigus antakse jällegi juua laktoosijooki, kuid veresuhkru mõõtmise asemel analüüsitakse hingeõhku. Kui arst leiab hingeõhust vesinikku, siis on tegu laktoositalumatusega. See gaas tekib vaid laktoosi käärimise tulemusel. Väikelastele antakse juua väike kogus laktoosi, misjärel mõõdetakse nende väljaheite happelisust.

Keha võimetust laktaasi toota ei ole võimalik muuta või ravida. Seega kindlaks tehtud probleemi korral leiab abi hoopis muutustest toidulaual. Mõningatel juhtudel aitab ainult vähese laktoosisisaldusega toitude tarbimine või lihtsalt piimatoodete piiramine. Toiduvalikus tehtavad muutused on küll individuaalsed, aga raskematel juhtudel tuleb laktoosi sisaldavatest toodetest loobuda. Kas sel juhul tuleks piimast täielikult loobuda? „Tegu pole päris õige väitega, kui öeldakse, et piim pole täiskasvanud inimesele vajalik. Igasugune toit on vajalik ja loodus on loonud inimese kõigesööjaks,“ arvab gastroenteroloog Mart Riispere. „Samuti ei pea paika väited nagu vähene piima tarbimine ei soodustaks luuhõrenemist.“ Kartus luuhõrenemise pärast ongi üks peamine põhjus, miks enamik laktoositalumatuid inimesi jätkab piima joomist. Viimasel aastakümnel liigub üha rohkem vastakat infot piima kasulikkuse kohta. Võrdluseks tuuakse tihti piima väheselt või üldse mitte tarbivaid rahvaid, kelle seas luuhõrenemist ei esine. Samas on need paigad ekvaatori lähedal, kus kaltsiumi saadakse puu- ja köögiviljadest, seal ei suitsetata ning inimesed liiguvad igapäevaselt pikki distantse. Piim ei ole tõepoolest eluks vajalik, kuivõrd inimene saab kaltsiumi kätte ka köögiviljadest. Piimatoodete tarbimist pooldavad toitumisteadlased toovad tavaliselt hea võrdluse. Sama suure kaltsiumikoguse saab kätte nii poolest liitrist piimast kui ka 20 taldrikutäiest keedetud brokkolist.

Eestis jõudis laktoosivaba piim poelettidele alles 2-3 aastat tagasi. Eelnevalt oli saadaval kõigest laktaasi sisaldavad kapslid, mille pidev tarvitamine kõigile taskukohane ei olnud. Laktoosivaba piim kujutab endast tavalist lehmapiima, millele on lisatud vajalikku ensüümi, mis lõhustab laktoosi tavalisteks suhkruteks. See võib muuta piima maitset magusamaks, kuid ülejäänud omadused jäävad samaks. Kitsepiim ei ole ohutuks alternatiiviks ja sisaldab samuti laktoosi. Maiustuste valmistamisel võib kasutada sojapiima, mis on valmistatud peenestatud ja aurutatud sojaubadest. Sojapiim on pisut magusa maitsega, laktoosivaba ja valgurikas. Samas kaltsiumi poolest jääb see lehmapiimale kõvasti alla ning igapäevaseks asendajaks ei sobi. Mart Riispere soovitab tarvitada hapendatud piimatooteid, kui kõht vähegi kannatab. Hapupiimas, keefiris, hapukoores, jogurtis ja hapendatud petis on tänu lisatud juuretisele suur osa laktoosist piimhappeks muutunud. Võis ja juustus on piimaga võrreldes vähem laktoosi, kuid neid ei pruugi tugevama laktoositalumatusega inimesed kannatada. Kõige paremini sobivad seedimisele kõvad juustud, näiteks Cheddar ja Parmesan.

Laktoositalumatuse raskematel juhtudel võib soolestikus ärritusi tekitada ka väiksemad laktoosikogused. Sel juhul peab hoiduma leivast-saiast, pagaritoodetest, hommikuhelvestest, šokolaadist ja kakaojookidest, mis on tehtud piima või piimatoodete põhjal. Lisaks selle tuleb jälgida valmistoodete puhul, et nende valmistamisel ei oleks kasutatud juustu, hapukoort või piima baasil tehtud margariini.

Laktoositalumatuse müüdid

Kui inimesel on vähem vajalikku ensüümi, siis tekkivad tal alati ebameeldivad sümptomid pärast laktoosi tarbimist.

VALE: Paljud madala laktaasitasemega inimesed ei olegi oma probleemist teadlikud. Nad on sellegipoolest suutelised mingil määral laktoosi ära seedima. Sümptomeid tunnevad nad alles sel juhul, kui tarvitavad rohkem piimatooteid ja väike ensüümide hulk ei käi laktoosi kogusest üle.

Kui keha ei suuda piimast laktoosi omastada, siis kehtib sama kaltsiumi kohta.

VALE: Kaltsium imendub samal moel olenemata laktoosiga toimuvatest protsessidest. Seetõttu saabki laktoosivabast piimast kätte kõik vajalikud mineraalid ja vitamiinid.

Laktoosi leidub ainult piimas ja piimatoodetes

VALE: Laktoosi leidub paljudes toiduainetes, millest mõningaid ei oska inimesed kahtlustadagi. Toiduaine sisaldab laktoosi, kui koostises esineb järgmisi sõnu: piim, piimapulber, lõssipulber, piima kõrvalsaadused, vadak, kohupiim, juustumass jne.

Tihti ei ole probleem laktoositalumatuses, vaid hoopis allergias piima vastu

VALE: Tõelised piimaallergiad esinevad 1-2% väikelastel ja tavaliselt kasvavad nad sellest juba neljandaks eluaastaks välja.

Sojapiim on täisväärtuslik lehmapiima asendaja

VALE: Creightoni Ülikoolis tehtud uuringud näitasid, et sojatoodetes leiduv kaltsium imendub inimkehas tavalise piimaga võrreldes tervelt 25% võrra vähem.

Organism tunneb sobimatu ära

Kristi Liigus, laktoositalumatu

Ma pole kunagi arvanud või kahtlustanud, et mul võiks olla laktoositalumatus. Pöördusin arsti poole kõhuvaludega ja ta arvas, et tegemist on toiduallergiaga. Igaks juhuks saatis ta mind kontrollima ka laktoositaluvust. Nii saingi teada, et mul on laktoositalumatus ja olin selle üle väga üllatunud. Lapsepõlves sai maal vanaema juures meelsasti piima joodud. Kuigi soovi puudumisel pole ma viimase 10 aasta jooksul piima joonud, siis kohukesi, kodujuustu ja jogurtit olen küll tarbinud. Arsti käest sain teada, et tohiksin piimatoodetest tarbida ainult võid ja juustu. Üldiselt ei ole ma äärmustesse laskunud ja olen jätkuvalt piimatooteid edasi tarbinud. Seda küll varasemaga võrreldes vähesemal määral ja enesetunne on paremaks muutunud. Piima ei ole ju niigi aastaid jooud ja seepärast on selle osa täitmine kerge. Pärast jäätise söömist tunnen, et on raske olla ja seda olen üritanud vältida. Küll aga kartulipüree sisse küll piima panemata ei jäta!

Kokkuvõttes tunneb organism ära, mida peaks sööma ja mida mitte. Minu enesetunne ütleb, et äärmustesse laskumisel ja piimatoodete tarbimise lõpetamisel ei ole mõtet. Pigem võib nende tarbimist lihtsalt piirata. Ma ei pööranud varem sellele tähelepanu, aga nüüd olen teadlikult poest laktoosivabu piimatooteid otsinud. Selliste toodete valik on meie poodides ikka väga väike. Olen leidnud laktoosivaba piimajoogi ja mõne üksiku jogurti, aga nende hinnatase on kallim ja maitse harjumatu. Pigem luban endale vahel harva mõne maitsva laktoosi sisaldava jogurti või kohukese.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: commentarista.com