Aastakümnete eest kõrge rasvasisalduse tõttu maha tehtud avokaado naaseb tervist tähtsustava inimese toidulauale tagasi. Uute uuringute tulemused peaksid rõõmustama kõiki avokaado-sõpru üle maailma.
Avokaado peidab enda koore all tõesti suure hulga rasva, mistõttu on vilja hakatud nimetama “võipirniks”. Keskmise suurusega avokaados on 30 grammi rasva ning sellise suurusjärguni ei küündi isegi enamik hamburgereid. Just tol põhjusel ongi toitumiseksperdid soovitanud avokaado nautlejatel tarvitada väiksema rasvasisaldusega puu- ja köögivilju. Seevastu jõuti uue aastatuhande alguseks täiendavate teadmisteni, mille kohaselt on suurem osa avokaados sisalduvast rasvast monoküllastumata. Tegu on “hea” rasvaga, mis tegelikult alandab kolesteroolitaset. Köögivilja maine hakkas paranema 1996. aastal, kui Mehhikos tehtud uuringud leidsid eelnevale kinnitust. 45 vabatahtlikku sõid igapäevaselt nädal aega järjest avokaadosid ning selle tulemusel langes katsealusel vere kolesteroolitase keskmiselt 17%. Südamehaigustega seotud LDL-kolesterooli tasemed langesid, ent samal ajal tõusid kasuliku HDL-kolesterooli tasemed märgatavalt. Sellega südame tervise eest hoolt kandvad omadused ei piirdu, sest avokaado on ka hea kaaliumi allikas. Mineraal reguleerib vererõhku ning seega aitab ennetada näiteks kõrget vererõhku ja südamerabandust. Lisaks saab viljast foolhapet, mis on samuti üks jätkusuutliku südame alustalasid. Teadlased küsitlesid üle 80 000 naise 14 aasta jooksul ja leidsid, et suurema foolhappe tarvitamise puhul langes südameataki risk 55% võrra. Kuidas tundub aga avokaado söömine palaval suvepäeval, kas liiga raske toiduna? Loodetavasti siiski mitte, sest suurem veekaotus toob kaasa ka mineraalide kao, mida avokaadod on valmis asendama. Nimelt sisaldub viljas vajalikke mineraale, mille hulka kuuluvad kaltsium, vask, tsink ja naatrium. Rohelise koore all on esindatud ka C-, B-, E- ja K-vitamiinid. Avokaadost pressitud õli on laialt tunnustatud kosmeetikas, kuna see toidab nahka vajalike vitamiinide ja toitainetega. Kuid lateksi vastu allergilised inimesed peaksid avokaadoga ettevaatlikud olema, sest viljas peituvad teatud ensüümid, mis võivad nende organismis ebameeldivaid reaktsioone esile kutsuda.
Avokaado on oma kreemja sisu poolest sobilik ka beebidele. Ühes lõigus on umbes 3.5 grammi küllastumata rasvu, mida arvatakse olevat vajalik kesknärvisüsteemi ja aju normaalseks arenemiseks.
Küps ja söögiks valmis avokaado on kergelt pehme, kuid peaks olema vaba tumedatest sisse vajunud laikudest või pragudest. Kindlama pealispinnaga vähem küpsenud avokaadot võib hoida paberkotis toatemperatuuril mõned päevad, kuni frukt maitsvamaks muutub. Küpsenud vilja võib hoida külmkapis isegi nädal aega! Kui oled pool avokaadot ära söönud, aga rohkem ei jõua, siis võib pritsida paljastunud viljaliha peale sidrunimahla. See on kasulik õhu kokkupuutel toimuva viljaliha pruunistumise vältimiseks. Jääke võib kilekotti mässituna hoida külmkapis mõned päevad.
Tervist tõstvatest toimetest osa saamine ei ole sugugi keeruline. Sega omavahel tükeldatud avokaadod, sibulad, tomatid ja koriandrilehed. Lisades laimimahla ja maitseaineid, saad tulemuseks rikkaliku maitsega salati. Eriti omapäraseks salatiks kombineeri omavahel avokaadolõigud, apteegitill, apelsinid ja värsked piparmündi lehed. Võileivale määrimiseks asenda või, majonees või kõige ebatervislikuma neist, milleks on margariin, avokaado välja pigistatud sisuga. Vilja võib kasutada ka suppide või liharoogade garneeringuks ja lisandiks.
Läbi aegade on avokaadot tuntud kui “alligaator-pirni” viljale omase nahkja koore tõttu. Avokaadod on algselt pärit Kesk- ja Lõuna-Ameerikast, kus neid kasvatati juba 8000 aastat eKr. 19. sajandil jõudis taim läbi Jamaika ka Aasia troopilistesse regioonidesse. Tänapäeval on suurimateks avokaado tootjariikideks Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Brasiilia ja Kolumbia. Väga suur osa viljadest on pärit Floridast ja Kaliforniast, kus teda innukalt kasvatatakse.
Ilmunud ajalehes Postimees. Foto: fatburningfurnace.com
No comments:
Post a Comment