Ahvatlevalt punetavad sügismarjad

 

Septembrist kuni lumetulekuni tasub minna jõhvikale, sest need tervist toetavad marjad aitavad muuhulgas vastu panna ka sügisestele haigustele.

Juba vanarahvas teadis, et kuremari on põie- ja neerupõletike vastu tõhus relv. Tänapäeval on vanadest aegadest peale täheldatud omadused teadusliku kinnituse saanud. 1994. aastal viidi läbi põhjalik uuring, mille käigus jõi üks grupp naisi igapäevaselt 300 ml jõhvikamahla ning kontrollgrupile anti „jõhvikamaitselist“ mahla. Jõhvikamahla joojatel esines mõõdetud perioodi jooksul üle poole vähem kuseteede põletikke. Praeguseks on katseid korduvalt sarnaste tulemustega korratud. Jõhvikamahla tõhusus peitub uriini happelisemaks muutmises, antibakteriaalses hipuurhappes ja teistes osakestes, mis takistavad kolibakterite elutsemist organismis. Põletiku tekkimiseks peavad haigusetekitajad end kuseteede seintele kinnitama, kuid jõhvikates leiduvad ühendid takistavad sellel juhtumast. Seejärel väljuvad kolibakterid organismist loomulikul teel. 80-90% kuseteede põletikest on põhjustatud kolibakterite ehk soolekepikeste tegevusest, mistõttu võib jõhvikate poolt antavat kaitset lugeda märkimisväärselt efektiivseks.

Muuhulgas võivad kolibakterid põhjustada kõhulahtisust ja muid ebameeldivaid seedehäireid. Vanuri, väikelapse või rasket kroonilist haigust põdeva inimese puhul võib soolekepikeste poolt tekitatud seisund eluohtlikuks muutuda. Jõhvikates leiduv tanniinide grupp muudab kolibakterite membraane, takistab bakteritel rakkudega kokku puutuda ja häirib bakteritevahelist kommunikatsiooni. Kõik need täheldatud omadused viitavad sügisestele marjadele kui antibiootikumiravi võimalikule alternatiivile.

Suurem osa põletikulistest haigustest saab alguse haigusetekitajate kinnitumisest inimorganismi kudedele. Tänaseks on selgunud, et jõhvikate toime ei oma mõju ainult kolibakteritele, vaid reguleerib laiemalt eri liiki mikroobide tegevust. Mehhanism on sama, mis on hoidnud kolibakterite talitlust kontrolli all. Kukemarjade söömisel väheneb seedekulglas toidumürgistust ja põletikke tekitavate bakterite hulk märgatavalt. Katsed on näidanud, et samaaegselt suureneb seedimist soodustavate bakterite kogus kuni 25-kordselt. Seega on jõhvikad tugeva probiootilise toimega ning osutuvad eriti kasulikuks peale antibiootikumide kuuri. Ravikuuri järgselt on tähtis taastada sooltes normaalse mikrofloora.

Jõhvikad sisaldavad kiinahapet, mille omapära seisneb organismis muutumatuna püsimises. Kiinahape muudab uriini enne kehast väljumist kergelt happelisemaks ja sellest piisab, et hoida ära kaltsiumi ja fosfaadi ühendite moodustumist lahustumatuteks kivideks. Jõhvikate tarbimine aitab neerukivide teket vältida, sest enamik kividest koosneb just nimelt kaltsiumisooladest.

Ateroskleroosi käigus koguneb LDL-kolesterool ehk „halb kolesterool“ arterite seintele, mistõttu on loomulik vere ringlus häiritud. Edasi arenenud haigus võib takistada vereringet ohtlikul määral või täielikult, millest annavad märku valud rinnus. Ateroskleroos võib viia vereklompide tekke ja südameatakini. Jõhvikates sisalduvad flavonoidid aitavad alandada „halva kolesterooli“ taset ning pakuvad kaitset levinud südamehaiguse eest.

Teiste viljadega võrrelduna on jõhvikad antioksüdantide koguse poolest esirinnas. Liigne oksüdatiivne stress võib põhjustada kiiremat vananemist, krooniliste haiguste teket ja väsimust. Antioksüdandid võivad takistada kasvaja arengut ja vähendada vähiravi ebameeldivaid kõrvaltoimeid. Punakad marjad sisaldavad endas 5 korda rohkem antioksüdante kui brokkoli ning ületavad oma suures koguses ka õunu, maasikaid, apelsine ja sidruneid. Antioksüdantide hulka vähendavad töötlemine, pikk hoiustamisperiood ja kuumutamine.

Jõhvikas on oivaline lisand kaalusõbra toidulauale, sest see on madala kalorsuse ja süsivesikute kogusega ning sisaldab ohtralt kiudaineid. 50 grammi jõhvikaid sisaldab napilt üle 20 kalori! Tarbides jõhvikaid saab inimene vajaliku koguse K-vitamiini, et säilitada luukoe loomulikku tihedust ja tugevust. Lisaks vajab inimene K-vitamiini neerude normaalse talitluse tagamiseks. Kodumaised kartulid sisaldavad tõepoolest C-vitamiini, aga selle sisaldus on märtsikuuks langenud tervelt viis korda. Appi tulevad külmutatud jõhvikad, mis sisaldavad suurel hulgal organismi tugevdavat C-vitamiini. Külmadel ja märgadel aegadel aitab see vitamiin tõrjuda kehast välja külmetushaiguste tekitajaid.

Sagedasti on kaalujälgijad jõhvikate kasulike omadustega kursis, kuid nende haput maitset ei pruugi kõik ühtemoodi taluda. Poodides on saadaval jõhvikatooteid, mis maitsevad meeldivamalt, ent nende valmistamisel on tihti kasutatud suurtes kogustes suhkrut. Kuivatatud jõhvikad võivad varjata enda koostises suurt hulka liigseid süsivesikuid. Eriti tasub seda meeles pidada Atkinsi tüüpi dieetide järgijatel.

Jõhvikaid, nendest pressitud mahla ja teisi saadusi ei soovitata tarbida koos varfariini ja muude verd vedeldavate ravimitega. Suubritannias on avalikkuse ette jõudnud mitmeid  juhtumeid, kus varfariini ja jõhvikamahla koostoimel tekkisid patsientidel rasked sisemised verejooksud.

Korjamine ja säilitamine

Marju võib soodesse ja rabametsadesse otsima minna septembrist kuni lumetulekuni. Jõhvikaid on kõige kasulikum korjata oktoobrikuus, sest pooltoorena korjatud marjadel on madal toiteväärtus. Korjatud marjad seisavad hästi külmutatult või läbi keedetud külmas vees. Neljakraadises vees säilib marja toiteväärtus kuni pool aastat. Kukemarju võib hoida talv läbi külmutamata või leotist kasutamata ka pimedas ja jahedas kohas.

Sügisesed retseptid jõhvikatega

Jõhvikate eripärast maitset võib tasakaalustada apelsinide, õunte, ananasside või pirnidega. Hapukat maitset saab kavalalt ära kasutada toorsalatites, asendades sidrunimahla ja äädika hoopis värskete jõhvikatega või nendest pressitud mahlaga. Kuivatatud sügismarjad lisavad särtsu müslile või kaerahelbepudrule.

Apelsini-jõhvikaküpsised

220 g tükeldatud jõhvikaid

225 g võid

180 g valget suhkurt

110 g pruuni suhkurt

310 g nisujahu

1 muna

1 tl apelsinikoort

2 spl apelsinimahla

½ tl küpsetuspulbrit

½ tl soola

60 g tükeldatud kreeka pähkleid (soovi korral)

Katteks:

190 g puudersuhkrut

½ tl apelsinikoort

3 spl apelsinimahla

Eelsoojenda ahi 190 kraadini. Sega suures kausis või, valge ja pruuni suhkru ühtlaseks massiks. Lisa muna, apelsinikoore ja mahla ning sega korralikult läbi. Seejärel vala apelsinisegusse jahu, küpsetuspulbri ja soola. Lõpuks vala taina sisse jõhvikad ja soovi korral ka kreeka pähklid. Sega tainast marjade ühtlase jaotumiseni. Aseta valminud taina supilusika abil küpsetusalusele või küpsisevormidesse. Küpsised peaksid olema alusele asetatud vähemalt 4-5 cm vahedega. Küpseta neid 12-15 minutit kuni ääred on kuldseks värvunud. Eemalda küpsised aluselt ja aseta taldrikule jahtuma. Väikeses kausis sega omavahel apelsinikoored, mahla ja puudersuhkru ühtlaseks massiks. Vala selle üle jahtunud küpsiste ja lase seista kuni tahkumiseni.

Smuuti „Marjaüllatus“

50 ml jõhvikamahla

50 ml õunamahla

175 g külmutatud marjasegu

125 g madala rasvasisaldusega jogurtit (maitsetu või maasikaga)

Purusta köögikombaini või saumikseri abil. Kõigepealt lisa mahlad, seejärel jogurt ja kõige viimaks marjasegu. Mikserda täisvõimsusel 20-30 sekundit. Magusama maitse jaoks võib lisada koosmarjaseguga ka mett või vahtrasiirupit.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: Vegetarian-nutrition.info