Sojaubasid on Hiinas
kasvatatud juba tuhandeid aastaid, kuid lääneriikides on see kulinaarselt
mitmekülgne ja tervist hoidev kaunviljaline alles viimaste aastakümnete jooksul
populaarsust kogunud.
Taimetoitlaste seas on sojaoad tõelisel aukohal, sest need
sisaldavad pea sama palju valku kui võrdne kogus loomaliha. Sojavalgud on erilise
väärtusega, kuna nende tarbimisel võib märgata kolesteroolitaseme alanemist.
Seevastu loomse päritoluga valgud tõstavad kolesterooli, kuivõrd lihas sisaldub
ka küllastunud rasvu. Teadusajakirjas Endocrinology
avaldatud uurimus näitab, et sojas leiduvad aktiivsed isoflavoonid võivad
aidata inimestel efektiivsemalt dieeti pidada. Nimelt piiravad isoflavoonid
kehas rasvarakkude vohamist ja vähendavad nende suurust. Kõige rohkem on
räägitud sojavalgu südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetavast toimest.
Uuringud on näidanud, et sojatoodete tarbimine vähendab nn. „halva
kolesterooli“ taset ning on mõningate katsete tulemusel „hea kolesterooli“ ehk
HDL-kolesterooli kogust veresoontes tõstnud. HDL seob organismis liigse
kolesterooli ja transpordib selle maksa, mille abil see organismist
väljutatakse. Sojavalk vähendab vereliblede kleepuvust, mis on arvatavasti
põhjustatud omega-3 rasvhapete poolt. Vereliblede liialt kleepuvaks muutumisel
kasvab risk vereklompide tekkeks. Vereklombid võivad omakorda viia südameataki
või ajurabanduseni. Sojaubades leidub teatud sfingolipiidi (rasva tüüp, mis
inimkehas talletub peamiselt närvirakkudes), mis on laborikatsetes näidanud
soolevähi arengut pidurdavaid omadusi.
Aasias esineb lääneriikidega võrreldes vähem eesnäärmevähki
ning teadlased on seda põhjendanud sojatoodete suurema tarbimisega. Jaapanis
viidi läbi uuring üle 40 000 mehega, kes olid 45-74 aasta vanuses. Teadustöö
tulemusena leiti, et soja põhise toidu tarbimine vähendas märkimisväärselt
eesnäärmevähi riski. Analoogselt on kindlaks tehtud soja tarbimise mõju
emakakeha vähi arengule. Viie aasta pikkune uurimistöö näitas otsest seost
söödud sojatoodete hulga ja vähiriski vähenemise vahel. Uuringu korraldamise
ajendiks oli seejuures statistika, mille kohaselt on Aasias elavatel naistel
maailma kõige madalam emakakeha vähi esinemise sagedus.
Sojaoad on suurepärased molübdeeni ja trüptofaani allikad.
Esimene neist on inimesele vajalik mineraal, mida leidub muuhulgas
hambaemailis, omades võimalikku lagunemise vastast toimet. Trüptofaan kuulub
asendamatute aminohapete hulka. Viimasel aastakümnel on see muutunud
populaarseks toidulisandiks, sest see tõstab serotoniini (rahustav
„õnnehormoon“) ja melatoniini (und soodustav hormoon) taset organismis.
Lisaks pikale nimekirjale tervist toetavatest omadustest on
sojatooted tekitanud vastakaid arvamusi selle ohust tervisele. Poleemikat on esile
kutsunud geneetiliselt muundatud sojaubade kasvatamine. GMO-sid vältivad
inimesed peaksid valima sojaprodukte, mis kannavad orgaanilise kasvatuse märgistust. Sojaoad
sisaldavad mõõdetaval hulgal oksalaate. Need on looduslikult esinevad ained, mille
suuremad kogused võivad organismi vedelikes kristalliseeruda. Seetõttu on
krooniliste sapipõie- ja neeruprobleemide korral soovitatav sojaubade tarbimist
vältida. Sojauba on levinud allergeen, mistõttu on ebameeldivate kõrvalnähtude
puhul arukas tegu allergoloogi vastuvõtule minna.
Sojatooted on kiiduväärt lisa allergikute toidulauale.
Laktoositalumatuse puhul sobib sojapiim tavalise lehmapiima asendajaks nii
joogipoolisena kui ka osana müslidest ja magustoitudest. Sojajahuga sobib
küpsetada neil, keda kimbutab gluteenitalumatus. Taimetoitlaste lemmikuks on
kujunenud toorjuustu meenutav tofu, millega võib asendada liha, juustu ja muna.
Tofu valmistamisel kasutatakse sojaube, vett ja tardainet,
mille kooslusel tekibki valgurikas sojatoode. Tofu meenutab pealtnäha ilmetut
juustu ning lähemal uurimisel selgub, et juust on ka oma maitse minetanud. Tofu
trump peitubki maitsetuses, sest toode omastab kergelt teiste toiduainete
aroomi ja mekki. Tofut on saadaval kahes variandis: kõva ja pehme, mida
kutsutakse siidiseks tofuks. Esimene neist on enim levinud ja seda kasutatakse
roogades, mille valmimisel on toful vaja oma kuju säilitada. Oma konsistentsi
tõttu sobib kõva tofu grillimiseks ja praadimiseks. Siidine tofu (silken tofu) kuulub oma kreemja
tekstuuri poolest salatikastmete, magustoitude ja isegi smuutide sisse. Toidu
valmistamise kõrvalt järele jäänud tofut võib külmkapis hoida suletud ja veega
täidetud anumas tervelt ühe nädala. Siiski peab igapäevaselt vett vahetama, et
hoida tofu niiskena, kuna kuivamine aitab kaasa riknemisele. Antiseptiliselt
pakitud tofu ei vaja enne avamist külmkapis säilitamist. Eestis on poelettidele
välja pandud lai valik tofu valmistooteid, mida on juba eelnevalt töödeldud ja
maitsestatud.
Tofule leidub köögis palju kasutusalasid. Praetud tofut võib
lisada pastale ja aurutatud köögiviljadele, garneerides rooga tomatikastme ja
parmesani juustuga. Ahjus küpsetatud tofu täiendab suurepäraselt tervislikku
einet pruuni riisi, hautatud kabatšoki ja värske segasalatiga. Suvise suutäie
jaoks keera lavaši vahele praetud tofukuubikud, pruunistatud köögiviljad ja
salsakaste.
Küpsetatud tofu
450 g kõva tofut
Marinaad:
1 spl riisiäädikat
1 spl tumedat seesamiõli
2 spl sojakastet
2 tl suhkrut
1 spl värsket ingverit
2 küüslauguküünt
½ tl kurkumit
½ tl koriandrit
värskelt jahvatatud musta pipart
Aseta kõik marinaadi koostisosad purki, keera kaas peale ja
raputa kuni ained on segunenud. Suru tofu läbi majapidamispaberi või vana
köögirätiku liigse vee eemaldamiseks. Lõika tofu 1.5 cm suurusteks lõikudeks ja
laota need kõrvuti küpsetuspannile. Vala marinaad tofu lõikudele nii, et ka
alumised pooled saaksid maitsestatud. Kata pann kilega ja lase toful külmkapis
vähemalt ühe tunni marineerida. Vahepealsel ajal peaks lõike 1-2 korda ümber
pöörama. Eelsoojenda ahi 200 kraadini ja eemalda pannilt liigne marinaad. Küpseta
tofu lõike 30 minutit ning ära unusta neid poole küpsemise pealt ümber pöörata.
Vähenda küpsetusaega juhul, kui tofu näib olevat varakult valmis saanud.
Krõbeda kooriku saamiseks grilli või rösti tofut mõlemalt poolelt paar minutit.
Kookose ja tofu karri
225 g kõva tofut (2 cm kuubikud)
400 g kookospiima
1 ½ spl karripulbrit
5 küüslauguküünt
½ tl värsket ingverit
1 sibul
250 ml vett
3 spl oliiviõli
näpuotsaga tšillipulbrit
2 värsket sidrunheina vart (valikuline)
Purusta ja sega omavahel küüslaugu, ingveri, sibula ja
sidrunheina mikseri või köögikombaini abil kuni segu on ühtlane. Seejärel aja
keskmisel tulel suure panni peal kuumaks oliiviõli. Vala pannile küüslaugusegu
ja pruunista seda 1-3 minutit. Lisa tofu ja sega õrnalt 3-5 minutit. Vajadusel
lisa veel oliiviõli. Keera tuli vaiksemaks ning lisa kookospiim, vesi ja
karripulber. Kuumuta kastet aeglasel tulel 20 minutit, aeg-ajalt segades.
Serveeri koos kuuma keedetud või aurutatud riisiga.
Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: al.godsdirectcontact.org
Viimane retsept tundub küll isuäratav!
ReplyDelete