Showing posts with label retsept. Show all posts
Showing posts with label retsept. Show all posts

Mate - roheline kuld



Iidne sõpruse ja tervise tee on abimeheks vaimse töö tegijatele, kaalujälgijatele ja kõigile teistelegi, kes vajavad üht turgutavat jooki.
Lõuna-Ameerika roheliseks teeks peetav mate leiab üha enam austajaid eestlaste seas. Põhjuseks on mate toime, mis sarnaneb teistele ergutavatele jookidele nagu roheline tee ja kohv. Tõepoolest meenutab mate jook välimuselt rohelist teed, kuid maitset ja aroomi ei anna võrreldagi. Esimest korda matet proovinuna kirjeldatakse seda kui maalähedase, talutavalt kibeda ja tugeva aroomiga teejooki. Sarnaselt rohelisele teele on paraguai teed saadaval erinevate segudena, et olla ka kõige nõudlikumate maitsemeelte järgi. Lõuna-Ameerikas on populaarne segada matet piparmündi või tsitruselistega.

Levinud eksiarvamuse kohaselt sisaldab mate tee kofeiini asemel sama aine stereoisomeeri nimega mateiin. Tegelikult sisaldab kuivatatud tee 0.7-1.7% täiesti tavalist kofeiini. Kofeiinisisaldus võib sõltuda taime soost ja sellest, kas seda on kasvatatud varjus või mitte. Võrdluseks sisaldavad teelehed keskmiselt 0.4-0.9% ja jahvatatud kohv kuni 3.2% kofeiini.

Roheliseks kullaks kutsutud mate sisaldab lisaks kofeiinile teisigi ergutavaid aineid. Mate nautijad väidavad, et joogil on teest ja kohvist märgatavalt erinev toime. Teaduslikult põhjendatakse seda struktuuriliselt sarnaste teobromiini ja teofülliini iseäraliku kombinatsiooniga. Teobromiin on šokolaadis ja kakaos leiduv tujutõstev aine, mis avaldab turgutavat toimet ka mate joojale. Sellel alkaloidil on küll kofeiiniga sarnane toime, kuid mõjutab närvisüsteemi kordades vähem. Teofülliin tõstab südamelihase toonust, vererõhku ja pulssi ning stimuleerib närvisüsteemi tegevust. Mate igapäevased tarbijad kiidavad selle energiat, toonust ja keskendumisvõimet tõstvaid omadusi. Kaalujälgijatele on meelt mööda mate joomisega kaasnev kahanenud söögiisu. Leidub dietolooge, kes soovitavad näljatunde leevendamiseks matet proovida. Ajaloost on teada juhtumeid, kus Euroopast tulnud maadeavastajaid hämmastas indiaanlaste võime terveid päevi ilma söömata tööd teha. Mate kuulus toonikute hulka, mis kohalikel niiviisi tegutseda võimaldas.

Mate sisaldab rikkalikult polüfenoole, mistõttu on joogi antioksüdantsed omadused võrreldavad rohelise teega. Antioksüdandid tõstavad raku võimet end kahjustuste vastu kaitsta. Seeläbi saab organism tervikuna kaitstud mitmete krooniliste haiguste eest. Nii taime lehed kui sellest tehtavad tõmmised sisaldavad märkimisväärsel kogusel kaaliumi, naatriumi ja magneesiumi. Mate sisaldab B1-vitamiini, mille puudust võib tekitada liigne alkoholi, kohvi ja koolajookide tarbimine. Muuhulgas on vitamiini vaja ajutegevuse ja mälu talitluseks ning närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Mates leidub aineid, millel on tugev mõju inimese immunsüsteemile. Keha kaitsesüsteemi stimuleerimine aitab meil edukamalt haiguste vastu võidelda.

Mate teed valmistatakse paraguai iileksipuu (tuntud kui yerba mate) lehtedest. Lõuna-Ameerikas tarvitati seda juba sajandeid enne kolonisatsiooniajastu algust kohalike rahvaste poolt. Mate tee portugalikeelne nimi tuleneb Ladina-Ameerika hõimu väljendist: „Asi, mis hoiab meid elus“. Traditsiooniliselt juuakse matet kalebassist, mis on valmistatud väikesest pudelkõrvitsast. Arvatakse, et selline jooginõu materjal tagab tee valmistamiseks täiusliku temperatuuri ja aitab maksimaalselt avada joogi aromaatsust. Siiski on tänapäeval kalebasse saadaval kõikvõimalikest materjalidest: metallist, portselanist, klaasist, puidust ja isegi luust. Lõuna-Ameerikas peetakse mate joomist euroopalike kommete järgi kohutavaks kasvatamatuseks. Seda ei rüübata kalebassist kunagi nagu teetassist, vaid joomiseks kasutatakse erilise „mate joogikõrre“ ehk bombilla abi. Bombillat valmistatakse üldiselt metallist või traditsioonilisemalt pilliroo varrest. Põhiliselt juuakse matet, kas magusalt või kibedalt. Esimest varianti eelistatakse pakkuda naistele ja lastele. Arvatakse, et kibedam tee on tõeline meestejook.

Vaatamata mate stimuleerivatele ja tervist turgutavatele toimetele on mõned uuringud kirjeldanud taime kantserogeensust. Mitmed uuringud on seostanud regulaarset mate joomist kõrgenenud riskiga erinevate vähivormide tekkeks. Kõige järjekindlamaid tulemusi annab seos söögitoruvähi ja matejoogi tarvitamise vahel. Siiski väidetakse, et vähirisk võib tõusta mate väga kõrgel temperatuuril tarbimisest. Kõik liigkuumad joogid kahjustavad suu limaskesta, söögitoru ja magu. Kahjustused võivad viia vähi arenemiseni. Siiski ei lükka põhjendused ümber teisi uurimusi, mis on kinnitanud vähki tekitavate ainete olemasolu mates. Kas mate on tervist andev või võttev jook? Selles osas ei leia teadlased ühest vastust, kuna matest on leitud komponente, mis võivad vähi arengut pidurdada. Need vastukäivad leiud on viinud segaduseni ja lõpliku otsuse peab tegema ikkagi tarbija ise. Traditsioonilise tarbimise järgi lisatakse samadele lehtedele korduvalt vett juurde. Selle tulemusel puutub teejooja kokku suurema koguse kantserogeensete ainetega. Klassikalise teetseremoonia jooksul võidakse vett vahetada tervelt kaheksa korda! Üks tassitäis värsketest lehtedest tehtud matet kahandab märgatavalt riski kokkupuuteks kahjulike ainetega ja erilist põhjust kartmiseks ei ole. Küll aga peaksid Lõuna-Ameerika elanikud oma tarbimisharjumused kriitilise pilguga üle vaatama.

Hommikune energiasüst

350 ml jahedat vett
1 spl mate lehti (kaks teepakki)
 mett või mahla (ananassi, apelsini või sidruni)

Lisa jahedale veele mate teelehed. Kata anum plastikkile või väikese taldrikuga ning jäta ööseks külmkappi. Hommikul eemalda tõmmisest lehed ja lisa maitse järgi mett või mahla.

Värskendav teejook

500 ml kuuma vett
1 spl mate lehti
1 tl piparmündilehti
sidrunimahla
mett

Lisa kuumale veele mate ja piparmündilehed. Lase teesegul veerand tundi tõmmata. Valminud joogile lisada enda maitse järgi sidrunimahla ja mett.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: themedifastplan.com

Šokidieedist tervisliku toidulisandini



Vahtrasiirup on küll aluseks populaarsele paastukuurile, kuid see pole mesimagusa siirupiga tutvust tegemiseks ainus põhjus.
Viimastel aastatel on nii meil kui mujal kogunud tuntust vahtrasiirupi dieet. Selle laiale levikule on tublisti kaasa aidanud Ameerika superstaar Beyonce Knowles. Särav popdiiva on avaldanud, et ta läbis vahtrasiirupi dieedi kuuri enne filmivõtete algust kiiresti langetamiseks. Paastumine kestis 10 päeva, mille jooksul kaotas Beyonce tervelt üheksa kilo! Nende kümne päeva jooksul jõi ta peamiselt siirupijooki, mis koosnes vahtrasiirupist, Cayenne’i piprast, sidrunimahlast ja veest. Igapäevane eesmärk oli tarbida 6-12 klaasitäit segujooki. Lisaks sellele oli lubatud juua taimeteesid, kuid igasugune söömine jäi rangelt keelatuks. Sel põhjusel on saanud dieediplaan ohtralt kriitikat arstidelt ja toitumisteadlastelt. Lühiajaline paastumine ei kujuta tervele inimesele erilist ohtu, ent suureks probleemiks kujuneb selle liialt pikaajaline järgimine. Toitumisspetsialist Tiiu Liebert on hoiatanud, et taolistest dieetidest pikalt kinni pidamisega võivad tekkida väga tõsised tervisehäired. Rusikareeglit n-ö šokidieetide puhul ei kehti, sest inimeste organismide reaktsioonid ja vastupidavus on täiesti individuaalsed. Kindel on see, et ületada ei tohiks Beyonce siirupipaastu kestvust, kuna mitmenädalane äärmuslikust toitumiskavast kinni hoidmine võib osutuda lausa eluohtlikuks. Negatiivse vastukaja tulemusel on üha enam hakatud vahtrasiirupi dieeti liigitama detoks-dieetide alla. Nimelt on detoks-kavade eesmärgiks organismi puhastamine ning kaalu langetamine on tahaplaanile jäetud. Nii ei teki inimestel kiusatust siirupijooki pikemalt juua, sest üldpuhastava kuuri läbimiseks piisab lühikesest perioodist. Tervise säästmiseks tehakse mõnikord siirupikuuri vaid ühe päeva. Selleks asendatakse kõik toidukorrad 1-2 klaasi siirupijoogiga.

Vaatamata kriitikale on vahtrasiirupi dieet muutunud küllalt populaarseks. Kiidetakse selle keha puhastavat toimet, siirupijoogi meelierutavat maitset ja kiirelt saadavaid tulemusi. Tülikate kõrvaltoimetena on välja toodud väsimust, sagedat meeleolumuutust ja kõhulahtisust. Psühholoogilise külje pealt osutub raskeks söögiaegadel teistega samas ruumis viibimine, kuna toidulõhnad võivad muuta näljatunde väljakannatamatuks. Madala päevase kaloraaži tõttu on trenni tegemine rangelt keelatud. Kogu sisse võetav energia läheb keha normaalse elutalitluse tagamiseks. Tahke toidu puudumisel tekib kõhukinnisus, mille vältimiseks joovad osad dieeditajad kõhtu lahtistava toimega teesid või soolvett. Tõepoolest võivad lühiajalised ja äärmuslikud dieedid esmalt kaalulangust põhjustada, ent tavalise toidurežiimi juurde naastes tulevad kaotatud kilod suure tõenäosusega tagasi. Kui eesmärgiks on üldpuhastav kuur, siis on tähtis enne selle alustamist konsulteerida arstiga, et teha kindlaks võimalikud vastunäidustused.

Siirupijoogi retsept

2 l vett
200 ml sidrunimahla
300 ml vahtrasiirupit
1 tl Cayenne’i pipart

Vahtrasiirupi ahvatlevalt magusast maitsest ja tervisele tuge andvatest toitainetest osa saamiseks ei pea ette võtma äärmuslikku dieedikava. Toidulauda rikastav vahtrasiirup sisaldab ühe annuse kohta paraja koguse mangaani. Tegu on vajaliku mikroelemendiga, mis on asendamatuks kaasteguriks mitmete ensüümide tegevuses. Need ensüümid osalevad energia tootmises ja antioksüdantsetes kaitsemehhanismides. Vaid 30 ml vahtrasiirupit katab mangaani päevase vajaduse 22% ulatuses.

Vahtrasiirup sisaldab tsinki, mis on samuti inimesele vajalik bioelement. Lisaks antioksüdantsetele omadustele võib tsink toetada ateroskleroosi arengu pidurdust. Mineraalainet on vaja veresoonte sisepinda katvate ehk endoteelirakkude funktsioneerimiseks. Peale selle aitab tsink vältida endoteelirakkude kahjustumist „halva“ kolesterooli ja teiste oksüdeerunud rasvade poolt. Liigmadala tsingi tarbimisega kaasneb endoteelirakkude suurem vastuvõtlikkus vigastustele. Uuringud on näidanud, et mangaani puudusega täiskasvanutel on alanenud „hea“ kolesterooli ehk HDL-kolesterooli tase. Seega on südame seisukohalt mõlemad mineraalained küllaltki tähtsad.

Inimese kudedest leidub tsinki kõige rohkem eesnäärmes, mistõttu omandab selle tarbimine meestele erilise tähtsuse. Mineraalaine madal tase organis on seotud suurema eesnäärmevähi riskiga. Muuhulgas võib tsingipuudus esile kutsuda maitse- ja lõhnatundlikkuse kadumist, juuste väljalangemist, isutust ja nahaprobleeme.

Vahtrasiirupit valides peab pakendilt uurima, et tegu oleks naturaalse tootega. Tihtilugu on sama nime all saadaval ebakvaliteetseid tooteid, mille lähemal uurimisel selgub, et tegu on „vahtrasiirupi maitselise“ magustajaga. Avamata vahtrasiirupit võib hoida jahedas ja kuivas kohas, kuid juba avatud pakendi peaks asetama külmkappi.

Igapäevaselt võib vahtrasiirupit tarvitada tavalise lauasuhkru asendajana, näiteks tee ja kohvi sees. Siirup annab suhkruga võrreldes mitmekülgsema maitseelamuse koos tervisele vajalike ainetega. Kuldpruuni siirupiga võib katta hommikust putru, müslit või maisihelbeid. Põhja-Ameerikas on vahtrasiirup väga populaarne lisand pannkookidele.

Vahtrasiirupis röstitud kana

4 suurt kanakoiba
750 g kartuleid, poolitatud
2 väikest punast sibulat, tükeldatud
2 paprikat, tükeldatud
4 küüslauguküünt, hakitud
2 spl oliiviõli
3 spl vahtrasiirupit
1 spl Dijoni sinepit
mõni oksake värsket tüümiani

Kuumuta ahi 200 kraadini. Sega suures ahjuvormis kartulid, sibulad, 2 küüslauguküünt, 1 spl õli ning osa tüümianist. Hoia ahjus 15 minutit. Samal ajal purusta viimased küüslauguküüned, ja sega need vahtrasiirupi, sinepi, õli ja allesjäänud tüümianiga. Lisa paprika ja kana ahjuvormile ning pintselda liha siirupiseguga üle. Seejärel hoia ahjus veel 45-60 minutit, kuni kanakoivad on kuldpruunid ja köögiviljad pehmed. Serveerida võib värskete köögiviljadega.

Vahtrasiirupi muffinid

150 g kreeka pähkleid, tükeldatud
275 g jahu
50 g kaerahelbeid
näpuotsatäis soola
130 ml piima
130 ml vahtrasiirupit
125 ml taimeõli
1 muna

Eelkuumuta ahi 190 kraadini. Sega kausis kokku kreeka pähklid (jäta 3 spl alles), jahu, küpsetuspulber, kaerahelbed ja sool. Teises kausis sega piima, vahtrasiirupi, õli ja muna. Lisa vedel segu kuivale ja sega need omavahel läbi. Tõsta taigen lusika abil paberkorvikestesse  või muffinipannile. Raputa muffinid alles jäänud pähklitega üle ja küpseta ahjus 20 minutit.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Pilt: land-of-snow.com

Surematuse sümbol



Igavese elu sümboliks peetud granaatõunas leiduvad ained võivad aidata südant tervena hoida ning võivad osutuda tõhusaks abimeheks mitmete vähivormide ennetamisel.
Granaatõunu on juba sajandeid peetud teiste puuviljadega võrreldes tõeliseks aardeks. Babüloonlased närisid selle seemneid enne lahingusse astumist, uskudes, et vili muudab neid võitmatuks. Vana-Egiptuse elanikke maeti koos granaatõuntega, mis pidid andma lootust järgmisesse ellu jõudmiseks. Üha enam uuringuid kinnitavad kunagiseid uskumusi, et tegu on tervisele  parajalt toonust andvate puuviljadega.

Tsiviliseeritud maailma haiguseks kutsutud ateroskleroosi käigus ladestuvad arterite seintele rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud. Lõppfaasi jõudnud haigus võib lõppeda ajuinsuldi või südamelihase infarktiga. Itaalia ja Ameerika teadlased on teinud avastuse, et granaatõunamahla igapäevane tarbimine vähendab ateroskleroosi süvenemist tervelt 30 protsenti. Hiirte peal tehtud katsed tõendasid mahla omadust hoida ära rasvainetest naastude ladestumist arterite seintele. Eelnevad uuringud on näidanud, et granaatõuntes sisalduvate antioksüdantide rohkus võib vähendada oksüdatiivse stressi kahjulikku mõju endoteliaalsetele rakkudele. Need rakud katavad veresooni ning toodavad lämmastikoksiidi, mis aitab veresoontel lõdvestuda. Lisaks hiirte peal tehtud katsetele kasvatati inimese südamerakke kultuuris ja uuriti granaatõunamahla mõju neile rakkudele. Mahlaga töödeldud rakud tootsid 50 protsendi võrra rohkem lämmastikoksiidi. See oli Napoli ülikooli meditsiinikooli uurimisrühmale üllatuseks, kuna see ületas kõvasti nende esialgseid ootusi. Tänaseks pole veel võimalikku südant kaitsvat mehhanismi kindlaks tehtud, kuid arvatakse, et just lämmastikoksiidil võib selles suurt rolli mängida. Uuringu läbiviijad selgitavad, et hiirte peal tehtud katsete tulemuste üle kandmine meie organismidele on raske, ent ilmselt peaks inimeste seas sarnaste tulemuste saamiseks jooma päevas pool liitrit granaatõunamahla.

Granaatõunast on avastatud aineid, mis toimivad sarnaselt teatud tüüpi vererõhku alandavate ravimitega. Need ained blokeerivad veresooni kitsendava ensüümi töö, mille tulemusel alaneb vererõhk ning suurem hulk hapnikurikast verd jõuab südamesse. Iisraeli uurijad jõudsid tulemuseni, et aasta aega järjest igapäevaselt 60 ml granaatõunamahla tarbinud katsealustel alanes süstoolne vererõhk 5% kuni 21% võrra.

Viljakuse võrdkujuks peetud granaatõuntes sisaldub ohtral hulgal tanniine, mis on aidanud laborikatsetes östrogeenile reageeriva rinnavähi arengut takistada. Need tanniinid alandavad östrogeeni tootmist, mille tulemusel aeglustub rinnavähirakkude vohamine. Nii võtavad granaatõunas sisalduvad ained kasvaja rakkudelt ära võimaluse suure hulga östrogeeniga kokku puutumiseks. Ekspertide sõnul on vaja teha põhjalikumaid uuringuid, kuid esialgsetel tulemustel võib granaatõunte tarbimine tõepoolest kaitsta rinnavähi arengu eest.

Peamiselt Indias, Iraanis ja Ameerikas kasvatatav vili võib spetsiifilist huvi pakkuda ka meestele, sest granaatõunamahlad sisalduvad ained võivad aeglustada eesnäärmevähi arengut. Ameerikas läbi viidud ja üle viie aasta kestnud uuringu tulemustel võib väita, et päevas 200 ml granaatõunamahla joomine takistab lokaliseerunud eesnäärme vähi arengut. Kahjuks teistesse organitesse levinud vähki mahla tarbimine ei mõjutanud. Samaaegselt siirdas teine teadlaste rühm inimestelt pärit eesnäärmevähirakke hiirtele. Seejärel uuriti granaatõunamahla ja platseebo mõju rakkudele. Leiti, et mahlaga töödeldud kasvajad laienesid võrreldes platseeboga märgatavalt aeglasemalt. Hiljuti Kalifornias tehtud uuring näitas, et granaatõuna tarbimine võib mehi aidata lisaks eesnäärmevähile ka erektsiooniprobleemide korral. Ka ajaloos on peetud granaatõunu tõeliseks armurohuks.

Vananevas ühiskonnas tekitab üha enam probleeme vanadusega kaasnevate haiguste püsiv kasv. Ennustatakse, et näiteks 2050. aastaks põeb Ameerikas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe. Ajakirjas Neurobiology of Disease avaldatud uurimus annab lootust, et granaatõunte söömine võib vähendada riski Alzheimeri tõve tekkeks. Antioksüdantide poolest rikaste punaviljade tarbimine vähendas katsete käigus haiguse riski tervelt poole võrra. Uuringu läbiviijate sõnul on oluline süüa värsket puuvilja või juua täismahla, sest granaatõuna toime peitub eri biokeemiliste ainete koosluses. Eraldi manustatuna ei pruugi need ained sarnast tulemust anda.

Granaatõunal on antiseptiline ja põletikuvastane toime, mistõttu sobib sellega teha kompresse väikestele haavadele või marrastustele. Eksootiline puuvili on oma mineraaliainete- ja vitamiinirohkuse poolest immuunsüsteemi tugevdavate, aneemiat ennetavate ja üldist energiataset tõstvate omadustega. Üks keskmise suurusega granaatõun katab teatud osa täiskasvanud inimese päevasest A-, E- ja C-vitamiini vajadusest.

Kuidas valida?
Ostmisel on kasulik pöörata tähelepanu vilja välimusele, mis peaks olema ilma plekkideta ja võimalikult ereda värvusega. Küpsed viljad tunduvad oma suuruse kohta raskemad. Poolvalminud rohekad granaatõunad valmivad hästi järele.

Kuidas hoida?
Terved viljad või eemaldatud seemned säilivad sügavkülmas aasta, külmkapis kuni kaks kuud ning toatemperatuuril vaid paar päeva.

Kuidas süüa?
Lõika granaatõunalt 1 cm jagu „kaane“ pealt ära. Näha on vilja jaotavaid membraane. Tee 6-7 sisselõiget piki membraane, kuid mitte täiesti lõpuni. Murra sektorid ettevaatlikult lahti. Nüüd on söödavad seemned kergesti kättesaadavad! Teine populaarne viis on lõigata granaatõun ristipidi pooleks ja seejärel hoida poolikut vilja kausi kohal, misjärel jääb vaid üle kõik seemned puulusikaga kaussi koputada.

Suvine tervisejook granaatõunaga

200 ml granaatõunamahla
50 g mustikaid
3-4 suuremat maasikad
½ apelsini viljalihast
½ klaasitäit jääd

Lisa kõik koostisained köögikombaini või blenderisse. Kasutada võib ka saumikserit. Sega kuni ühtlase joogi saamiseni. Liiga hapu maitse korral võib lisada 1-2 spl mett.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: sodeliciousdairyfreecoconutmilk.blogspot.com