Surematuse sümbol

Igavese elu sümboliks peetud granaatõunas leiduvad ained võivad aidata südant tervena hoida ning võivad osutuda tõhusaks abimeheks mitmete vähivormide ennetamisel.

Granaatõunu on juba sajandeid peetud teiste puuviljadega võrreldes tõeliseks aardeks. Babüloonlased närisid selle seemneid enne lahingusse astumist, uskudes, et vili muudab neid võitmatuks. Vana-Egiptuse elanikke maeti koos granaatõuntega, mis pidid andma lootust järgmisesse ellu jõudmiseks. Üha enam uuringuid kinnitavad kunagiseid uskumusi, et tegu on tervisele  parajalt toonust andvate puuviljadega.

Tsiviliseeritud maailma haiguseks kutsutud ateroskleroosi käigus ladestuvad arterite seintele rasvainest koosnevad paksendid ehk naastud. Lõppfaasi jõudnud haigus võib lõppeda ajuinsuldi või südamelihase infarktiga. Itaalia ja Ameerika teadlased on teinud avastuse, et granaatõunamahla igapäevane tarbimine vähendab ateroskleroosi süvenemist tervelt 30 protsenti. Hiirte peal tehtud katsed tõendasid mahla omadust hoida ära rasvainetest naastude ladestumist arterite seintele. Eelnevad uuringud on näidanud, et granaatõuntes sisalduvate antioksüdantide rohkus võib vähendada oksüdatiivse stressi kahjulikku mõju endoteliaalsetele rakkudele. Need rakud katavad veresooni ning toodavad lämmastikoksiidi, mis aitab veresoontel lõdvestuda. Lisaks hiirte peal tehtud katsetele kasvatati inimese südamerakke kultuuris ja uuriti granaatõunamahla mõju neile rakkudele. Mahlaga töödeldud rakud tootsid 50 protsendi võrra rohkem lämmastikoksiidi. See oli Napoli ülikooli meditsiinikooli uurimisrühmale üllatuseks, kuna see ületas kõvasti nende esialgseid ootusi. Tänaseks pole veel võimalikku südant kaitsvat mehhanismi kindlaks tehtud, kuid arvatakse, et just lämmastikoksiidil võib selles suurt rolli mängida. Uuringu läbiviijad selgitavad, et hiirte peal tehtud katsete tulemuste üle kandmine meie organismidele on raske, ent ilmselt peaks inimeste seas sarnaste tulemuste saamiseks jooma päevas pool liitrit granaatõunamahla.

Granaatõunast on avastatud aineid, mis toimivad sarnaselt teatud tüüpi vererõhku alandavate ravimitega. Need ained blokeerivad veresooni kitsendava ensüümi töö, mille tulemusel alaneb vererõhk ning suurem hulk hapnikurikast verd jõuab südamesse. Iisraeli uurijad jõudsid tulemuseni, et aasta aega järjest igapäevaselt 60 ml granaatõunamahla tarbinud katsealustel alanes süstoolne vererõhk 5% kuni 21% võrra.

Viljakuse võrdkujuks peetud granaatõuntes sisaldub ohtral hulgal tanniine, mis on aidanud laborikatsetes östrogeenile reageeriva rinnavähi arengut takistada. Need tanniinid alandavad östrogeeni tootmist, mille tulemusel aeglustub rinnavähirakkude vohamine. Nii võtavad granaatõunas sisalduvad ained kasvaja rakkudelt ära võimaluse suure hulga östrogeeniga kokku puutumiseks. Ekspertide sõnul on vaja teha põhjalikumaid uuringuid, kuid esialgsetel tulemustel võib granaatõunte tarbimine tõepoolest kaitsta rinnavähi arengu eest.

Peamiselt Indias, Iraanis ja Ameerikas kasvatatav vili võib spetsiifilist huvi pakkuda ka meestele, sest granaatõunamahlad sisalduvad ained võivad aeglustada eesnäärmevähi arengut. Ameerikas läbi viidud ja üle viie aasta kestnud uuringu tulemustel võib väita, et päevas 200 ml granaatõunamahla joomine takistab lokaliseerunud eesnäärme vähi arengut. Kahjuks teistesse organitesse levinud vähki mahla tarbimine ei mõjutanud. Samaaegselt siirdas teine teadlaste rühm inimestelt pärit eesnäärmevähirakke hiirtele. Seejärel uuriti granaatõunamahla ja platseebo mõju rakkudele. Leiti, et mahlaga töödeldud kasvajad laienesid võrreldes platseeboga märgatavalt aeglasemalt. Hiljuti Kalifornias tehtud uuring näitas, et granaatõuna tarbimine võib mehi aidata lisaks eesnäärmevähile ka erektsiooniprobleemide korral. Ka ajaloos on peetud granaatõunu tõeliseks armurohuks.

Vananevas ühiskonnas tekitab üha enam probleeme vanadusega kaasnevate haiguste püsiv kasv. Ennustatakse, et näiteks 2050. aastaks põeb Ameerikas iga 85. inimene Alzheimeri tõbe. Ajakirjas Neurobiology of Disease avaldatud uurimus annab lootust, et granaatõunte söömine võib vähendada riski Alzheimeri tõve tekkeks. Antioksüdantide poolest rikaste punaviljade tarbimine vähendas katsete käigus haiguse riski tervelt poole võrra. Uuringu läbiviijate sõnul on oluline süüa värsket puuvilja või juua täismahla, sest granaatõuna toime peitub eri biokeemiliste ainete koosluses. Eraldi manustatuna ei pruugi need ained sarnast tulemust anda.

Granaatõunal on antiseptiline ja põletikuvastane toime, mistõttu sobib sellega teha kompresse väikestele haavadele või marrastustele. Eksootiline puuvili on oma mineraaliainete- ja vitamiinirohkuse poolest immuunsüsteemi tugevdavate, aneemiat ennetavate ja üldist energiataset tõstvate omadustega. Üks keskmise suurusega granaatõun katab teatud osa täiskasvanud inimese päevasest A-, E- ja C-vitamiini vajadusest.

Kuidas valida?

Ostmisel on kasulik pöörata tähelepanu vilja välimusele, mis peaks olema ilma plekkideta ja võimalikult ereda värvusega. Küpsed viljad tunduvad oma suuruse kohta raskemad. Poolvalminud rohekad granaatõunad valmivad hästi järele.

Kuidas hoida?

Terved viljad või eemaldatud seemned säilivad sügavkülmas aasta, külmkapis kuni kaks kuud ning toatemperatuuril vaid paar päeva.

Kuidas süüa?

Lõika granaatõunalt 1 cm jagu „kaane“ pealt ära. Näha on vilja jaotavaid membraane. Tee 6-7 sisselõiget piki membraane, kuid mitte täiesti lõpuni. Murra sektorid ettevaatlikult lahti. Nüüd on söödavad seemned kergesti kättesaadavad! Teine populaarne viis on lõigata granaatõun ristipidi pooleks ja seejärel hoida poolikut vilja kausi kohal, misjärel jääb vaid üle kõik seemned puulusikaga kaussi koputada.

Suvine tervisejook granaatõunaga

200 ml granaatõunamahla

50 g mustikaid

3-4 suuremat maasikad

½ apelsini viljalihast

½ klaasitäit jääd

Lisa kõik koostisained köögikombaini või blenderisse. Kasutada võib ka saumikserit. Sega kuni ühtlase joogi saamiseni. Liiga hapu maitse korral võib lisada 1-2 spl mett.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: sodeliciousdairyfreecoconutmilk.blogspot.com