Stressi vastu ei ole
ainsad abilised jooga, meditatsioon ja piisav uneaeg. Närvipinge maandamisel
mängib suurt rolli igapäevane toidusedel.
Uuringud näitavad, et üha rohkem haiguseid on seotud üleliigse
stressiga. Tänapäeva kiire elutempo juures pole see sugugi imekspandav.
Enamasti tõstavad stressitaset meile peale surutavad kohustused tööl,
perekonnas ja elustiili kujundamises. Samasuguse tagajärjega võivad mõjuda meie
endi liialt kõrgele seatud eesmärgid, mis tihtilugu pärinevad suurest
saavutamistahtest. Nõrk stress on kasulik, kuna aitab olla aktiivsem ja tõsta
produktiivsust. Küll aga erinevate stressiallikate kogunemisel või ühe liiga
suureks kasvamisel annab see meile tagasilöögi. Üleliigse stressi tulemusel
võib tekkida mitmeid sümptomeid ja isegi kroonilisi haiguseid. See tuleneb
pikaajalistest muutustest immuunsüsteemis, hormoonide töös ja biokeemilistes
reaktsioonides. Need mõjutavad omakorda seedetrakti, närvisüsteemi, südame- ja
veresoonkonna talitlust.
Meie aju ja ajuripats vastavad stressile ACTH
(adrenokortikotroopne hormoon) vabastamisega, mille tulemusel tõstavad
neerupealised hormoonide adrenaliini ehk epinefriini, norepinefriini ja
kortisooli tootmist. Kaks esimest mõjutavad kõige enam inimorganismi funktsiooni.
Nad ergutavad südame tööd, tõstavad vererõhku ja sunnivad teatud veresooni
kokku tõmbuma. Selle tulemusel väheneb vereringe seedeelundkonda ja
siseorganitesse eesmärgiga varustada verega esmajoones aju ja lihaseid.
Adrenaliin tõstab veresuhkru taset, mistõttu toodab maks rohkem glükoosi, et
see vereringe kaudu energianäljas rakkudeni jõuaks. Üldine ainevahetuse kiirus
tõuseb ja inimene on valmis reageerima ootamatule ohule. Algselt tähendas see
mõne metsiku kiskja eest põgenemist või oma territooriumi kaitsmist, kuid
tänapäeval tõstavad samamoodi stressi pingeline olukord tööl ja perekondlikud
tülid kodus. Meie aju ja närvisüsteem pole niivõrd kaugele arenenud, et teha
vahet tõeliselt ohtlikul, aga mööduval sündmusel ja kergemal, ent
pikaajalisemal probleemil. Seetõttu võivad pikaleveninud konfliktid tööl ja
kodus pideva ärritusseisundi tulemusena organismis palju kahju teha. Toitumine
avaldab suurt mõju kõigile kehas toimuvatele protsessidele ja on seega
oluliseks pidepunktiks stressi vähendamises. Teatud toiduained võivad võidelda
stressi tehtud kahjuga, vähendada sellega kaasnevaid sümptomeid ja isegi muuta
keha stressiga paremini toime tulema.
Omega-3 rasvhapete juures on kindlaks tehtud stressivastaseid
toimeid. Nimelt aitavad omega-3 rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli
tootmist organismis. Lausanne Ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et
kolmenädalane kalaõli tarbimine vähendas arvestataval määral stressihormoonide
hulka. Seevastu võivad omega-3 rasvhapped tõsta serotoniini ehk „õnnehormooni“
taset, mis aitab kindlasti stressi psühholoogiliste sümptomite vastu. Omega-3
rasvhappeid sisaldavad kõige rohkem linaseemned lõhe, forell, krevetid ja
sojaoad.
Ameerikas tehtud värskete uuringute põhjal on leitud, et
kreeka pähklite ja sellest tehtud õli tarbimine võib vähendada märgatavalt
kolesteroolitaset ja vererõhku puhkeseisundis. Kreeka pähklite söömine aitas
reguleerida stressi korral tekkivaid muutusi vererõhus. Lisaks sellele on
leitud tõendeid, et kreeka pähklite tarbimine võib alandada rinnavähi tekke
riski. Põhjus peitub koore all olevas viljalihas, mis on rikkalik
antioksüdantide, omega-3 rasvhapete ja fütosteroolide poolest. Pähklite kõrget
kalorsust ei ole mõtet karta, sest kreekapähkliõliga võib asendada muid söögi
valmistamisel kasutatavaid rasvu. Kreeka pähklid sisaldavad parajal hulgal
mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, tsink, raud ja seleen. Neid võib süüa
paljalt, lisada jogurti sisse või kasutada salati sees.
Papaia on suurepärane foolhappe ja B6-vitamiini allikas.
Need kaks mikrotoitainet mängivad olulist rolli stressi taltsutamises, hoides
homotsüsteiini taset veres kontrolli all. Homotsüsteiin on ainevahetuse käigus
tekkiv kõrvalprodukt ning selle kõrgemad tasemed veres viivad ägedama
stressihormoonide vabastamiseni. Peale selle seostatakse homotsüsteiini
arterite kahjustumise, südamehaiguste ja
vähi riski kasvu ning immuunsüsteemi nõrgestumisega. B6-vitamiini sisaldavad ka
banaan, kana- ja kalkuniliha, lõhe ja tursk. Palju foolhapet on spinatis,
brokolis, peedis ja sparglis.
Melissi on kasutatud juba tuhandeid aastaid tõhusa vahendina
peavalude, migreeni, närvipinge ja stressist tulenevate sümptomite vastu. Taimeteed
on kirjeldatud kui tuju tõstvat, halbu mõtteid peletavat ja tervet keha
rahustavat eliksiiri. Teele võib lisada maitseks mett, mis koos melissi
sidrunihõngulise aroomiga tekitab mõnusa ja pikantse koosluse. Melissil on
antibakteriaalsed ja viirustevastased toimed, mistõttu sobib seda kasutada
talvisel hooajal külmetushaiguste eemale peletamiseks.
Tume šokolaad sisaldab suurel hulgal flavonoide, millel on
kindlaks tehtud rahustavaid omadusi. Samu rahustavaid aineid leidub ka kummelis
ja piparmündis. Tume šokolaad suurendab tujutõstva dopamiini hulka organismis.
Tegu on sama kemikaaliga, mida toodab aju armumise korral. Mida tumedam on
šokolaad, seda suurema hulga tervislikke ühendeid see sisaldab. Seega on targem
eelistada vähemalt 70 protsendilise kakaosisaldusega tahvleid.
Mustikad sisaldavad suurel hulgal antioksüdante ja on nende
poolest meie metsades leiduvate viljade seas esirinnas. Antioksüdandid aitavad
taastada stressihormoonide poolt rakutasandil tehtud kahju. Samuti sisaldavad
ohtralt antioksüdante mustsõstrad, küüslauk, pohlad, vaarikad ja viinamarjad.
Kroonilise stressi puhul peab kindlasti vältima kofeiini,
kiirtoitu, alkoholi ja tubakatooteid.
Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: nativetreatments.com
No comments:
Post a Comment