Lõuna-Aafrikast pärit
rooibos aitab mitmete krooniliste tervisehädade vastu ning sobib ka neile, kes
kohvi või teed juua ei tohi.
Eksootilisel rooibos teel pole traditsioonilise teetaimega
midagi pistmist. Punast teed keedetakse kadakapõõsast meenutava taime
lehtedest. Madal Aspalathus linearis
põõsas kasvab vaid Lõuna-Aafrikas Hea Lootuse neeme lähistel. Korjamisel on
rooibose lehed rohelised, kuid kääritamisprotsessi tulemusel omandab teejook
tassi valatuna sügavpunase värvuse.
Igal aastal toodetakse rooibos teed 8000 tonni ringis,
millest napilt alla poole tarbitakse Lõuna-Aafrika Vabariigis. Enamik
teematerjalist eksporditakse üle terve maailma. Punase tee sisseostjate
esirinnas on Saksamaa, Jaapan ja Holland. Rooibose tarbimine on alles viimasel
ajal laiemalt levima hakanud. Mitte kaua aega tagasi leidus seda vaid
apteekides ja looduspoodides, ent nüüd võib rooibost osta igast paremini
varustatud toidukauplusest.
Sarnaselt tavalisele teele sisaldab rooibos flavonoide, mis
töötavad inimkehas antioksüdantidena. Neist tugevaima toimega on aspalatiin,
mille toime avaldub organismi oksüdatiivse stressi alanemises ning
vananemisprotsesside aeglustumises. Oksüdatiivne stress tekib siis, kui
antioksüdantide tase on organismis vabade radikaalidega võrreldes tasakaalust
välja langenud. Tegu on ohtliku seisundiga, kuna see võib aidata kaasa vähktõve
ja mitmete muude krooniliste haiguste arengule. Vabade radikaalide üleliigsele
tekkele ja enneaegsele vananemisele aitavad kaasa päikesekiirgus, alkoholi
liigtarbimine ja suitsetamine. Lisaks sellele väheneb aastate möödudes inimese
loomuliku antioksüdantse süsteemi suutlikkus. Seega aitab antioksüdantide
poolest rikaste toodete tarbimine aeglustada vananemist ning eemal hoida
raskeid kroonilisi haigusi. Seetõttu tuntaksegi rooibost Aasias kui „pika elu
teed“.
Kõrge flavonoidide sisaldus põhjustab rooibose
spasmolüütilisi omadusi, mispärast kasutatakse teejooki kõhuvalu, ärritunud
soole sündroomi ja muude kõhuvaevuste puhul. Rooibos on suurendanud
laborikatsetes katseloomadel maksa vastupanuvõimet, mis annab lootust tulevikus
tee kasutamisele krooniliste maksahaiguste ravimisel. Slovakkias tehtud
uuringute tulemusel soovitavad teadlased tarbida teed krooniliste
maksaprobleemide korral.
Rooibos ei sisalda kofeiini, mistõttu on see sobilik
inimestele, kellel on probleeme südametegevuse, vererõhu, närvisüsteemi või
maohaavanditega. Nimelt võib kofeiini tarbimine tekitada unetust,
ärevushäireid, südame arütmiat ja muid ebameeldivaid kõrvalnähte. Samuti
sisaldab üks tassitäis punast teed poole vähem tanniine kui sama kogus rohelist
teed. Tanniinid annavad teele kibeda maitse ning mõjutavad ainevahetust
takistades raua ja valkude omastamist. Kohv ja tee sisaldavad oblikhapet, mida
ei tohiks tarbida inimesed, keda vaevavad osteoporoos või neerukivid. Teadlased
on kindlaks teinud, et punane tee ei sisalda oblikhapet ning on seega sobivaks
asenduseks kohvile ja teele.
Kaalujälgijaid rõõmustab kalorivaba tee mõju
maitsmismeelele. Kui palutakse avaldada arvamust rooibose maitse kohta, siis kirjeldatakse
tihti kerget magusat maitsevarjundit. Seega ei pea joogile lisama suhkrut ning
ühe klaasitäie joomine võib ära hoida kiusatuse maiustusi süüa.
Punane tee sobib suurepäraselt neile, kellel on
nahahaiguseid nagu ekseem, psoriaas või dermatiit. Teed võib kanda niisutatud
rätikuga nahale või lisada isetehtud seebile ja vannivahule. Lisaks mõjub tee
leevendavalt akne, niiskusevaeguse ning ülitundlikkuse all kannatavale nahale
ja beebidel sagedasti esinevale mähkmelööbele. Mõju nahahaigustele pole
põhjalike teadustöödega kontrollitud. Siiski on Jaapani teadlased märkinud, et
rooibos vähendas katsealustel märgatavalt dermatiidiga kaasnevat sügelust.
Lisaks tavalisele punasele teele on teepoodides müügil ka
eriline roheline sort. Ajalooliselt tavaks olnud pika kääritamisprotsessi
asemel närvutatakse tee koheselt, misjärel toimub aurutamine
oksüdatsiooniprotsessi peatamiseks. Peale aurutamist tee rullitakse ja
kuivatatakse. Selline protsess aitab hoida tähtsaid mikrotoitaineid, kaasa
arvatud flavonoide ja mineraale. Mõlemat tüüpi rooibos teed sisaldavad
arvestatavat kogust vaske, tsinki, fluori ja rauda.
Värskendav punane tee
3 tl rooibos teed
1 sidrun
20 piparmündilehte
3 l keevat vett
suhkrut maitse järgi
Lisa teepuru, viiludeks lõigatud sidrun, mündilehed ja
suhkur suurde potti. Vala see keevat vett täis ja jäta tõmbama. Sega aeg-ajalt
kuni tee on jahtunud. Täielikult jahtunud tee kalla läbi sõela ning säilita
külmkapis. Serveerida võib jääkuubikute ja sidruniviiluga. Jäätee tuleb ära
tarvitada 1-2 päeva jooksul.
Vürtsikas rooibose
kokteil
1500 ml apelsinimahla
500 ml vett
3 tl rooibos teed
1 kaneelikoor
4 nelki
näpuotsaga muskaatpähklit
Keeda rooibos teed, kaneelikoort, nelke ja jahvatatud
muskaatpähklit kuni 10 minutit. Seejärel nõruta, lisa apelsinimahl ja jahuta
külmkapis. Serveeri külmalt koos jääkuubikutega. Retseptist saab kuni 12
klaasitäit karastavat jooki.
Pirnimaius punase
teega
1 liiter keedetud rooibos teed
4 keskmise suurusega pirni
125 ml pressitud õunamahla
20 grammi röstitud mandleid
2 tl jahvatatud ingverit
2 tl mandliekstrakti
Kuumuta keedetud tee, õunamahl, ingver ja mandliekstrakt
suurel pannil kuni keemiseni. Lisa kooritud, pooleks lõigatud ja seemnetest
eemaldatud pirnid pannile. Pirni kumeram pool peab jääma pannipõhjale. Keeda
pirne madalal kuumusel kuni viljad on pehmeks muutunud (umbes 10 minutit).
Seejärel tõsta pirnid koos vedelikuga kaussi ja lase segul jahtuda. Serveeri
magustoitu toatemperatuuril vähese keeduvedelikuga. Garneeringuks sobivad
röstitud mandlid.
Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto: drfranklipman.com
No comments:
Post a Comment