Vastupidiselt levinud
arvamusele ei paku ükski toiduaine miinuskaloreid. See-eest leidub värskete
viljade letist snäkke, millega kaalujälgijatel liialdamise ohtu pole.
Kaalusõprade ringkondades on juba aastaid ringi liikunud
jutud imelistest viljadest, mis kuuluvad „miinuskalorite“ ehk „nullkalorite“
gruppi. Neid mõisteid kasutatakse toitude puhul, mille seedimine kulutab nende
toiteväärtusest rohkem kaloreid. Seller on enim levinud näide miinuskalorsusega
viljast. 100 g sellerit sisaldab umbkaudu 15 kalorit ning miinuskalorite
jälgijad väidavad, et selle rohelise lehtvilja tarbimine mõjub otsekui väike
treening.
Tegelikult ei ole miinuskaloreid pakkuvaid toiduaineid
olemas. Toidu seedimiseks ja selles sisalduvate toitainete omastamiseks kuluv
energiahulk on arvestatud toidu termilise efekti alla. Toidu termiline efekt
kulutab tavaliselt 10% toidus sisalduvatest kaloritest, kuid teatud juhtudel
võib see ulatuda kuni 20%-ni. Seega 10-kalorilise sellerivarre puhul kulutab
keha 2 kalorit, et vastu anda 8 kalorit energiat.
Pole teada, kust miinuskalorite müüt alguse sai, ent
tänaseks on sellest välja kasvanud palju dieediplaane ja isegi raamatuid.
Nullkalorite kontseptsioonil puudus teaduslik taust ja kindel toiduainete
nimekiri, kuid vaatamata sellele levis kuuldus kaalu langetavatest
toiduainetest nagu kulutuli. Osade dieedikavade koostajad läksid isegi nii
kaugele, et omastasid viljadele kalorite kulutamist kiirendava toime.
Miinuskalorite dieedid mõjuvad järgijatele seetõttu, et need on äärmiselt
piiravad ning põhjustavad toitainete puudusest tingitud kaalulangust.
Eelmise kümnendi keskpaigal hakkasid suurfirmad miinuskalori
mõistega liialt hooletult ringi käima. 2007. aastal lahvatas Ameerikas
skandaal, kui rahvusvahelised joogitootjad Coca-Cola ja Nestle kasutasid oma
Enviga joogi turundamisel tarbijaid köitvaid miinuskaloreid. 330 ml plekkpurgis
müüdav teejook pidavat kulutama 20-30 kalorit rohkem, kui on sellest saadav
energiahulk. USA toidu- ja ravimiamet leidis, et miinuskalorite väide ei ole
korrektne ja tegi firmadele pea poole miljoni euro suuruse trahvi.
Vaatamata vastuolulistele dieetidele ja skandaalidele ei
tasu miinuskalorite dieetides propageeritud vilju täiesti kõrvale jätta. Madala
kalorsuse tõttu sobivad need suurepäraselt suupisteteks ja näljakustutajateks.
Enamasti sisaldavad need vitamiine ja mineraalaineid ning on tervisele
kasulikud.
„Miinuskalorite“
allikad
Need on tõeliselt madala kalorsusega puu- ja köögiviljad,
mida võib dieeti pidades endale julgelt vahepalaks lubada.
Seller
100 g sisaldab 15 kalorit
Pluss: foolhape, K-vitamiin, A-vitamiin, kaalium
Greip
100 g sisaldab 32 kalorit
Pluss: C-vitamiin, A-vitamiin, kiudained
Lehtsalat
100 g sisaldab 17 kalorit
Pluss: kaltsium, C-vitamiin, A-vitamiin
Brokkoli
100 g sisaldab 35 kalorit
Pluss: K-vitamiin, mangaan, foolhape, C-vitamiin
Kapsas
100 g sisaldab 24 kalorit
Pluss: C-vitamiin, K-vitamiin, foolhape, B6-vitamiin
Porgand
100 g sisaldab 41 kalorit
Pluss: A-vitamiin, kaalium, mangaan, kiudained
Sidrun/laim
100 g sisaldab 29 kalorit
Pluss: C-vitamiin
Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss ja veebilehel Fitness.ee Pilt: fatburningfurnace.com
No comments:
Post a Comment