Viimase viieteistkümne aasta jooksul on
uimastite tarvitamine Eestis elavate noorukite seas hüppeliselt kasvanud. 1995.
aastal tehtud Eesti rahvastiku tervisekäitumise uuringu põhjal oli keelatud
uimasteid vähemalt ühe korra elus proovinud seitse protsenti inimesi. 2004.
aastal tehtud uuringu põhjal oli inimeste arv juba 36.1%. Peale selle langeb
pidevalt ka vanus, mil esimest korda narkootilisi aineid kasutatakse.
Teavitustööd tehakse meedias pisteliselt ja paljud lapsevanemad elavad
teadmatuses, sest nad ei tea, mida nende võsukesed oma vaba ajaga ette võtavad.
Eestis ei ole küll taolist uuringut tehtud, kuid Ameerikas küsiti teismeeas
lapsi kasvatavate vanemate käest narkootikumide tarvitamise tunnusmärkide kohta
ning kõvasti üle poole vastanutest ei andnud adekvaatseid vastuseid. Arvestades
narkootiliste ainete pruukimise kasvutendentsi ja kiire levikut, on teadmatus
ja vähene uimastite alane haritus murettekitav. Kuidas tunda ära teismelist, kes on ennast
sidunud narkootikumidega? Peamisi muutusi tuleb otsida käitumises, suhtumises,
välimuses, tervises ja koolivälistes tegevustes. Samas on teismeiga niigi
muutlik aeg ja äärmuslikud muutused võivad toimuda ka lastega, kes ei ole
kunagi uimasteid tarvitanud ega kavatsegi kunagi neid proovida. Vaatamata
sellele peab asjadel silma peal hoidma, sest statistika ei näita mitte midagi
head.
5
uimastite tarvitamise ohumärki
- Rahavoog: Narkootilised ained ei ole üldjuhul odavad ja kimbatusse jäänud nooruk võib hakata äkiliselt küsima rohkem taskuraha ilma mõjuva põhjuseta. Kodunt võib hakata saladuslikult kaduma raha, alkoholi, tubakatooteid ja väärisesemeid. Laps võib ka teatada, et ta on kaotanud suure summa raha ning soovib uut asemele saada.
- Uus tutvusringkond: Uued sõbrad ei ole kunagi halb asi, kuid kui noorsand ei nõustu neist üldse rääkima ja varjab tuttavate tausta meeleheitlikult, siis on asi kahtlane. Enamasti viibki noori valele teele just nende sõpruskond, kes tarvitab meelemürke.
- Käitumine: Järsud muutused käitumises võivad olla tekitatud uimastite tarvitamisest nagu ülemäärane agressiivsus ja raevuhood, mida ei ole ennem kogetud. Kasutamisele viitavad ka tahtele allumatud naeruhood, aeglased tahtmatud refleksid, koordinatsioonihäired ning ootamatud ja ülevoolavad tundepuhangud. Ohumärki kujutab endast ka koolitöösse suhtumine, nt langenud õppeedukus, hoolsus ja käitumise halvenemine ja pidev koolist põhjuseta puudumine. Eelnevale võivad lisanduda keskendumisraskused kodutööde tegemisel. Ka paranoia on üks tähtsaid tundemärke.
- Välimus: Esimesed märgid uimastite tarvitamisest asuvad otse teie silme ees. Punased ja vesised silmad, tavalisest suuremad või väiksemad pupillid, tühi pilk, üleliigne punastamine või täiesti kahvatu nägu ning higised ja külmad peopesad. Tarbimist reedavad ka kahtlane hingeõhk või veidrad lõhnad kehal ja riietel. Noorega tuleks jutuajamine pidada, kui ta kannab väga rõhutatult narkootiliste ainete sümbolitega riietusesemeid ja aksessuaare. Üks levinumaid on näiteks kanepileht, mida kantakse ka lihtsalt trendi pärast. Samas alati pigem karta, kui kahetseda ja sellepärast ka uurida lapselt, kuidas ta sellistesse asjadesse suhtub.
- Varustus ainete tarbimiseks: Levinud esemeteks on piibud, paberilehed kanepi keeramiseks ehk jointid, süstlad, žgutid ja tahmunud lusikad. Peale selle ka tooted, millega saab meelemürkide lõhnu katta nagu õhuvärskendajad, viirukid jms.
Mida ette võtta lapsevanemana?
Kui tunnete ära loetletud ohumärke, ei
tähenda see veel seda, et tegu on uimastite tarvitamisega. Need võivad olla
seotud allergiate ja teiste terviseprobleemidega, kõne alla tuleb ka
depressioon, söömishäired, hüperaktiivsus või tavalised teismeeas toimuvad
muutused. Kõige tähtsam on rääkida oma lapsega vaikselt ja rahulikult ning
mitte ilma aluseta süüdistama või oletama hakata. Võib külastada noortega
tegelevaid spetsialiste ja neile seletada, milliseid probleeme te kahtlustate.
Ilmunud ajalehes Postimees. Pilt: trafficticketteam.wordpress.com
