Saame stressist toitumisega jagu



Stressi vastu ei ole ainsad abilised jooga, meditatsioon ja piisav uneaeg. Närvipinge maandamisel mängib suurt rolli igapäevane toidusedel.
Uuringud näitavad, et üha rohkem haiguseid on seotud üleliigse stressiga. Tänapäeva kiire elutempo juures pole see sugugi imekspandav. Enamasti tõstavad stressitaset meile peale surutavad kohustused tööl, perekonnas ja elustiili kujundamises. Samasuguse tagajärjega võivad mõjuda meie endi liialt kõrgele seatud eesmärgid, mis tihtilugu pärinevad suurest saavutamistahtest. Nõrk stress on kasulik, kuna aitab olla aktiivsem ja tõsta produktiivsust. Küll aga erinevate stressiallikate kogunemisel või ühe liiga suureks kasvamisel annab see meile tagasilöögi. Üleliigse stressi tulemusel võib tekkida mitmeid sümptomeid ja isegi kroonilisi haiguseid. See tuleneb pikaajalistest muutustest immuunsüsteemis, hormoonide töös ja biokeemilistes reaktsioonides. Need mõjutavad omakorda seedetrakti, närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna talitlust.

Meie aju ja ajuripats vastavad stressile ACTH (adrenokortikotroopne hormoon) vabastamisega, mille tulemusel tõstavad neerupealised hormoonide adrenaliini ehk epinefriini, norepinefriini ja kortisooli tootmist. Kaks esimest mõjutavad kõige enam inimorganismi funktsiooni. Nad ergutavad südame tööd, tõstavad vererõhku ja sunnivad teatud veresooni kokku tõmbuma. Selle tulemusel väheneb vereringe seedeelundkonda ja siseorganitesse eesmärgiga varustada verega esmajoones aju ja lihaseid. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset, mistõttu toodab maks rohkem glükoosi, et see vereringe kaudu energianäljas rakkudeni jõuaks. Üldine ainevahetuse kiirus tõuseb ja inimene on valmis reageerima ootamatule ohule. Algselt tähendas see mõne metsiku kiskja eest põgenemist või oma territooriumi kaitsmist, kuid tänapäeval tõstavad samamoodi stressi pingeline olukord tööl ja perekondlikud tülid kodus. Meie aju ja närvisüsteem pole niivõrd kaugele arenenud, et teha vahet tõeliselt ohtlikul, aga mööduval sündmusel ja kergemal, ent pikaajalisemal probleemil. Seetõttu võivad pikaleveninud konfliktid tööl ja kodus pideva ärritusseisundi tulemusena organismis palju kahju teha. Toitumine avaldab suurt mõju kõigile kehas toimuvatele protsessidele ja on seega oluliseks pidepunktiks stressi vähendamises. Teatud toiduained võivad võidelda stressi tehtud kahjuga, vähendada sellega kaasnevaid sümptomeid ja isegi muuta keha stressiga paremini toime tulema.

Omega-3 rasvhapete juures on kindlaks tehtud stressivastaseid toimeid. Nimelt aitavad omega-3 rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli tootmist organismis. Lausanne Ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kolmenädalane kalaõli tarbimine vähendas arvestataval määral stressihormoonide hulka. Seevastu võivad omega-3 rasvhapped tõsta serotoniini ehk „õnnehormooni“ taset, mis aitab kindlasti stressi psühholoogiliste sümptomite vastu. Omega-3 rasvhappeid sisaldavad kõige rohkem linaseemned lõhe, forell, krevetid ja sojaoad.

Ameerikas tehtud värskete uuringute põhjal on leitud, et kreeka pähklite ja sellest tehtud õli tarbimine võib vähendada märgatavalt kolesteroolitaset ja vererõhku puhkeseisundis. Kreeka pähklite söömine aitas reguleerida stressi korral tekkivaid muutusi vererõhus. Lisaks sellele on leitud tõendeid, et kreeka pähklite tarbimine võib alandada rinnavähi tekke riski. Põhjus peitub koore all olevas viljalihas, mis on rikkalik antioksüdantide, omega-3 rasvhapete ja fütosteroolide poolest. Pähklite kõrget kalorsust ei ole mõtet karta, sest kreekapähkliõliga võib asendada muid söögi valmistamisel kasutatavaid rasvu. Kreeka pähklid sisaldavad parajal hulgal mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, tsink, raud ja seleen. Neid võib süüa paljalt, lisada jogurti sisse või kasutada salati sees.

Papaia on suurepärane foolhappe ja B6-vitamiini allikas. Need kaks mikrotoitainet mängivad olulist rolli stressi taltsutamises, hoides homotsüsteiini taset veres kontrolli all. Homotsüsteiin on ainevahetuse käigus tekkiv kõrvalprodukt ning selle kõrgemad tasemed veres viivad ägedama stressihormoonide vabastamiseni. Peale selle seostatakse homotsüsteiini arterite kahjustumise,  südamehaiguste ja vähi riski kasvu ning immuunsüsteemi nõrgestumisega. B6-vitamiini sisaldavad ka banaan, kana- ja kalkuniliha, lõhe ja tursk. Palju foolhapet on spinatis, brokolis, peedis ja sparglis.

Melissi on kasutatud juba tuhandeid aastaid tõhusa vahendina peavalude, migreeni, närvipinge ja stressist tulenevate sümptomite vastu. Taimeteed on kirjeldatud kui tuju tõstvat, halbu mõtteid peletavat ja tervet keha rahustavat eliksiiri. Teele võib lisada maitseks mett, mis koos melissi sidrunihõngulise aroomiga tekitab mõnusa ja pikantse koosluse. Melissil on antibakteriaalsed ja viirustevastased toimed, mistõttu sobib seda kasutada talvisel hooajal külmetushaiguste eemale peletamiseks.

Tume šokolaad sisaldab suurel hulgal flavonoide, millel on kindlaks tehtud rahustavaid omadusi. Samu rahustavaid aineid leidub ka kummelis ja piparmündis. Tume šokolaad suurendab tujutõstva dopamiini hulka organismis. Tegu on sama kemikaaliga, mida toodab aju armumise korral. Mida tumedam on šokolaad, seda suurema hulga tervislikke ühendeid see sisaldab. Seega on targem eelistada vähemalt 70 protsendilise kakaosisaldusega tahvleid.

Mustikad sisaldavad suurel hulgal antioksüdante ja on nende poolest meie metsades leiduvate viljade seas esirinnas. Antioksüdandid aitavad taastada stressihormoonide poolt rakutasandil tehtud kahju. Samuti sisaldavad ohtralt antioksüdante mustsõstrad, küüslauk, pohlad, vaarikad ja viinamarjad.

Kroonilise stressi puhul peab kindlasti vältima kofeiini, kiirtoitu, alkoholi ja tubakatooteid.

Ilmunud ajakirjas Tervis Pluss. Foto:  nativetreatments.com